FAKTOR DETERMINAN AYAH YANG BERHUBUNGAN DENGAN PRAKTIK ASI EKSKLUSIF DI WILAYAH KERJA PUSKESMAS GAYAMSARI KOTA SEMARANG

ASI eksklusif merupakan cara pemberian makan pada bayi dengan cara hanya memberikan air susu ibu saja pada bayi hingga bayi berusia 6 bulan tanpa makanan tambahan apapun dan meneruskan pemberian ASI hingga bayi berusia 24 bulan dengan ditambahkan makanan pendamping ASI. Praktik ASI eksklusif dipengaruhi oleh faktor internal dan eksternal pada ibu antara lain dukungan ayah. Berbagai studi menunjukkan pengetahuan dan sikap ayah berhubungan dengan praktik ASI eksklusif. Tujuan penelitian ini untuk mengetahui faktor determinan ayah yang berhubungan dengan praktik ASI eksklusif. Penelitian ini dilakukan di wilayah kerja Puskesmas Gayamsari. Desain penelitian yang digunakan adalah Cross Sectional. Populasi dan sampelnya adalah pasangan suami istri yang memiliki bayi berusia 0-6 bulan. Pada awal penelitian sampel dikelompokkan menjadi kelompok ASI eksklusif dan Non ASI eksklusif dan sampel dipilih dengan menggunakan teknik purpossive sampling. Data dikumpulkan dengan wawancara menggunakan kuesioner dan analisis data menggunakan analisis univariat dan bivariat dengan uji Chi Square. Hasil penelitian menunjukkan bahwa terdapat hubungan antara pengetahuan dan sikap ayah tentang ASI eksklusif, serta jumlah anak yang dilimiki ayah dengan praktik ASI eksklusif. Variabel karakteristik ayah seperti umur ayah, pendidikan, pekerjaan dan pendapatan ayah tidak berhubungan dengan praktik ASI eksklusif. Penelitian ini merekomendasikan agar petugas kesehatan lebih meningkatkan edukasi tentang ASI eksklusif kepada Ayah melalui penyuluhan dan melibatkan Ayah untuk keberhasilan praktik ASI eksklusif Kata Kunci: Faktor Determinan, Ayah, ASI Eksklusi

Separation, Risk, and the Necessity of Privacy to Well-Being: A Comment On Adam Moore\u27s Toward Informational Privacy Rights

In this Article, I want to raise doubts about certain of Moore\u27s premises in his argument defending information privacy rights. As always and I say this as a continuing admirer of his skill as a philosopher, information theorist, and legal theorist his argument is well thought out and persuasively written. But, as we will see, there are serious problems with each major plank of his schema for justifying privacy rights

Privacy Versus Security: Why Privacy is Not an Absolute Value or Right

In this Article, I consider the scope of this right to informational privacy relative to our interests in security and argue, in particular, that the right to privacy must yield to these interests in the case of a direct conflict. I offer arguments from a number of different perspectives. I will, for example, begin with a case directly rooted in what I take to be ordinary case intuitions and then continue with an argument grounded in the distinction between intrinsic and instrumental value, which is thought to serve as a rough mark between what is important from a moral point of view and what is important from other points of view; though there can, obviously, be means to moral ends that will have moral significance in virtue of their relations to these ends. However, I will largely be concerned with showing that the major mainstream approaches to justifying state authority presuppose or imply that security interests can justify infringements of privacy rights. For example, I will argue that utilitarian and contractarian justifications of state authority entail that when privacy conflicts with the most important security interests, those security interests trump the privacy interests. I conclude that the idea that privacy rights are absolute in the sense that they are never justifiably infringed, which is surprisingly common, is not only counterintuitive, but lacks any general theoretical support from any of the major mainstream theories of legitimacy

Eesti veebiajakirjanike oskuste rakendamine: hindamismudel toimetustele ja teadusuuringuteks

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneSelle doktoritöö eesmärk on kaardistada oskused ja pädevused, mida veebiajakirjanikud oma töös kasutavad. See eesmärk jaguneb kolmeks alameesmärgiks: 1) uurida, milline on ajakirjanike ootus ja tegelik praktika ajakirjanike oskuste ja pädevuste rakendamisel tööprotsessis; 2) anda ülevaade oskuste sobituvusest tööprotsessiga; 3) kaardistada oskused ja pädevused, mis on spetsiifilised veebiajakirjandusele. Publikatsioonide eesmärgid, uurimisküsimused ja uurimismeetodid eraldi on erinevad, kuid neist moodustavad ühisosa ajakirjanduslikud oskused ja pädevused ning nende rakendamine tööprotsessis. Kuigi doktoritöö raames tehtud uuringute artiklid ei lähtunud ühest ja samast teoreetilisest lähenemisest, raamistab need ühtseks käsitluseks Derek Layderi sotsiaalsete domeenide teooria. See võimaldab mõtestada inimestevahelise kommunikatsiooni ning tehnoloogilise muutuse mõju tööpraktikatele. Doktoritöö osaks olevatest uuringutest selgus vastuolu ootuste ja praktika vahel. Ajakirjanikud (pidades nende all silmas toimetajaid ja reportereid) eeldavad, et veebiajakirjanikud on paljuoskuslikud, samas igapäevatöös rakendatakse väga väheseid oskusi (II ja III uurimus). Tööprotsessides domineerib konstrueeritud ajasurve – enamikul erinevatel aastatel intervjueeritud veebiajakirjanikest oli kohustus “hoida linti” ehk avaldada pidevalt (näiteks iga tunni jooksul üks) artikleid, mida ajakirjanikud nimetavad “ühikuteks”. Samas I uurimuses püüdsime leida, kas ja millise veebiajakirjandusliku sisu eest on üks auditooriumisegment valmis maksma. Teisisõnu – mida auditoorium ootab veebiajakirjanduselt. Muu hulgas selgus, et auditoorium ootab ennekõike sisukat ja põhjalikku käsitlust ning ka sisu, mille loomisel on kasutatud veebi kui platvormi spetsiifikat meisterlikult. Nii ilmnebki I uurimuse vahel vastuolu II ja III uurimuse tulemustega: veebiajakirjanduse toimetused on orienteeritud pidevale ja kiirele sisutootmisele, mis ei soodusta veebispetsiifilise või põhjalikku käsitluse loomist, kuigi auditoorium seda just kõige enam ootab. Siinse doktoritöö üks olulisemaid tulemusi on väide, et valitseb märkimisväärne erinevus selle vahel, milliseid oskusi veebiajakirjanikult eeldatakse ning milliseid oskusi ta tegelikult oma töös kasutada saab. Selle põhjus on toimetuste töökorraldus ja -praktikad. Peamine põhjus, miks veebiajakirjanikud saavad kasutada vaid piiratud hulka oskusi, on ajasurve ja nõuded avaldada pidevalt “ühikuid”. Tööpraktikad kanduvad edasi toimetuste vahel, mis omakorda teeb toimetused oma töökorralduselt ja -praktikatelt küllalt sarnaseks. Siinse töö üks väide on, et veebiajakirjanduses on võimalik rakendada mitmekülgseid ajakirjanduslikke, kuid ka tehnilisi ja teemavaldkonnale spetsiifilisi oskusi. Selleks, et kasutada veebi kui tehnilise platvormi võimalusi täiel määral, on vaja kasutada märkimisväärselt suuremat oskuste ja pädevuste paletti kui näiteks televisioonis, raadios või ajalehes. Kuid veebiajakirjanduses saab teha tööd ka nii, et ajakirjanduslikke oskusi kasutatakse väga piiratult ning see sõltub toimetuse toimetuslikest juhtimisotsustest ja ressursijaotusest. Selleks, et hinnata, milliseid oskusi konkreetses veebitoimetuses esineb ja milliseid rakendatakse, töötasin välja oskuste ja pädevuste hindamise mudeli, mida saab kasutada nii veebitoimetajate oskuste hindamisel kui ka edasistes teadusuuringutes.The aim of this doctoral thesis is to analyse the role of skills and competences in online journalistic practice in terms of aspects of 1) outlining the expectations and actual performance of journalists in relation to the work processes involved in online journalism; 2) showing the skill performance that is behind online journalistic content in relation to audience expectations; 3) charting the skills and competences that may be specific to online journalism and to develop a model for the assessment of those skills and competences. The aims, research questions and methods of the separate studies of this thesis were different, but they all concern the expectation to and performance of skills and competences of online journalists. The theoretical framework of an introductory cover article is built upon the theory of social domains developed by Derek Layder (1993; 1997). The studies of this thesis revealed a discrepancy between the expectation of skills and the real performance of skills in online newsrooms. Journalists (the term is used in this thesis to refer to both reporters and editors) expect online journalists to be multi-skilled, but in everyday practice a limited amount of skills and competences are performed (Study II and III). By restricting time as a resource and forcing quantity as a criterion, fewer and fewer journalistic skills and competences are applied. Even though Study I indicated that fragments of the audiences may expect high-quality online journalistic content that would also demand multi-skilled and expert journalistic content production, Study II and III showed that the sort of content that respondents of Study I are expecting is not produced. Neither the practices nor the skills and competences applied in Estonian online newsrooms meet the specification of specific, exclusive, in-depth, quality online journalistic content. Although I do not study journalistic roles, I argue that journalistic role performance can be platform-specific, if to study this from the perspective of performance of journalistic skills and competences. Defining who is a journalist is nothing new per se, while defining a journalist through the performance of skills is. For the assessment of skill performance in the (online) newsroom I developed a model. This model can be applied on an online newsroom, but possibly with adjustments also in newsrooms on other technical platforms. The model makes it possible to analyse the skills and competences performed on a specific platform, and trough that outline the journalistic role performance on that platform. It can also be a supportive tool for the evaluation of employment of human capital in the online newsroom, or for a newsroom on any other platform

Peran Dinas Pariwisata Kota Samarinda Dalam Mempromosikan Destinasi Wisata Rumah Ulin Arya

Penelitian ini bertujuan untuk mengetahui dan menganalisis peran Dinas Pariwisata Kota Samarinda dalam mempromosikan destinasi wisata Rumah Ulin Arya dan mengetahui apa saja faktor pendukung dan penghambat peran Dinas Pariwisata Kota Samarinda dalam mempromosikan destinasi Rumah Ulin Arya. Ulin Arya. Jenis penelitian ini menggunakan analisis deskriptif kualitatif dengan cara observasi, wawancara, dan dokumentasi untuk menghasilkan data dari informan kunci, informan dan wisatawan. Fokus penelitian menggunakan teori pitana dan gayatri yaitu motivator, fasilitator, dinamisator. Hasil penelitian ini adalah peran dinas sebagai motivator peran dinas sebagai motivator dinilai masih belum maksimal karena adanya wabah Covid-19 yang menyebabkan tertundanya kegiatan yang telah direncanakan oleh dinas. Untuk memajukan tempat wisata di Samarinda termasuk Destinasi Wisata Rumah Ulin Arya diperlukan kerjasama dari pihak pengelola dan juga dari pemerintah terkait yaitu Dinas Pariwisata Kota Samarind

An Unjust Dogma: Why a Special Right to Religion Wrongly Discriminates Against Non-Religious Worldviews

In this Article, I will argue that a special right to religious freedom is not morally warranted, and that hence such a right illicitly discriminates against non-religious worldviews. The principal argument here is that there is no adequate reason to think that religious worldviews implicate any interests distinct from those implicated by non-religious worldviews. While it is certainly true that religious worldviews warrant, as a matter of political morality, all the protections that non-religious worldviews receive, there is good reason to question what seems to have become a dogma among Western nations—namely, that religious worldviews deserve special protection...