Ajukahjustusega patsiendi intensiivravi põhimõtted

Spetsialiseeritud neurointensiivravi osakondade loomine, kus on tagatud ööpäevaringne intensivisti ja õenduspersonali valve, on oluliselt parandanud raske ajukahjustusega haigete ravi tulemusi. Nüüdisajal ravitakse spetsialiseeritud osakondades raske ajutraumaga, ajuveresoonte patoloogiaga, närvisüsteemi põletikuliste haigustega,epileptilise staatusega ja närvi-lihashaigustega kaasneva hingamispuudulikkusega haigeid

HELLP-sündroom

HELLP-sündroom on üks raske preeklampsia ilmingutest, mida iseloomustab hemolüüs, maksaensüümide suurenenud aktiivsus ja väike vereliistakute arv patsiendi veres. Enamikul haigetest esineb ülakõhuvalu, iiveldus, oksendamine, hüpertensioon, proteinuuria. Varajane diagnoos on eriti oluline, kuna HELLP-sündroomi puhul on ema- ja lootepoolsete raskete tüsistuste risk suurenenud. Ravitaktika sõltub raseduse kestu- sest ja patsiendi üldseisundist. Artiklis on kirjeldatud 27aastase naise haigusjuhtu, kellel 27. rasedusnädalal tekkis HELLP-sündroom, mille tüsistuseks oli platsenta enneaegne irdumine ja ajusisene hemorraagia. Eesti Arst 2006; 85 (9): 595–60

Pressure dependence of two-level systems in disordered atomic chain

The dependence of two-level systems in disordered atomic chain on pressure, both positive and negative was studied numerically. The disorder was produced through the use of interatomic pair potentials having more than one energy minimum. It was found that there exists a correlation between the energy separation of the minima of two-level systems Delta and the variation of this separation with pressure. The correlation may have either positive or negative sign, implying that the asymmetry of two-level systems may in average increase or decrease with pressure depending on the interplay of different interactions between atoms in disordered state. The values of Delta depend on the sign of pressure.Comment: 5 pages, 5 figure

A Reference Model for the Blockchain-Based Distributed Ledger Technology

Plokiahel on hajus, transaktsioonidel põhinev andmebaas, mis on jagatud kõigi kasutajate vahel. See on Bitcoin’i põhiline tehnoloogiline innovatsioon ning plokiahela roll on olla hajus pearaamat kõikidele transaktsioonidele. Igal kasutajal (sõlm, ingl.k. ’node’) on terve koopia kõige hilisemast ahelast, mis hoiab endas igat transaktsiooni, mis kunagi tehtud. Iga plokk sisaldab endas eelmise ploki räsiväärtust (ingl.k. ’hash’), mis seob kaks plokki omavahel. Ühendatud plokid moodustavadki plokiahela. Paraku sellisel tehnoloogial puudub standard ja ühtne arusaam. Selle põhjuseks on vähesed akadeemilised uurimustööd, mis käsitleksid seda tehnoloogiat ja kirjeldaksid standardiseeritud mudelit. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on võrrelda nelja plokiahela tehnoloogiat ning keskenduda nende äritaseme atribuutidele - tehnoloogias osalejad ja nende rollid, teenused, äriprotsessid ja andmemudelid. Analüüsi ja võrdluse tulemusena valmib standardiseeritud mudel, mis võib potentsiaalselt abistada analüütikuid ja arendajaid plokiahela tehnoloogiaga töötamisel. Loodud mudeli täpsuse valideerimiseks võrreldakse seda erinevate plokiahela tehnoloogiatega. Lisaks, valideerime standardmudelit kasutades seda riskipõhise analüüsi teostamisel.Blockchain is a distributed, transactional database that is shared across all the nodes participating in the network. This is the main technical innovation of Bitcoin and it acts as a public ledger for the transactions. Every node in the system has a full copy of the current chain, which contains every transaction ever executed. Every block contains a hash of the previous block, linking these two together. The linked blocks become a blockchain. However, this technology lacks standardisation and uniform understanding. This is due to a few studies, that would provide a comprehensive model of the blockchain and the distributed ledger technology. In this thesis we compare four blockchain technology platforms and focus on their business level properties including actors and roles, services, processes and data model. Our comparison results in a reference model, which could potentially guide the business and system analysts and software developers when developing new blockchain platforms or their supported implementations. Accuracy of the proposed reference model is validated by considering it against selected blockchain platforms. The reference model is also validated via application, showing its usefulness for a risk-related blockchain security assessment

Maliigne neuroleptiline sündroom – kahe haigusjuhu esitlus

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS) on tsentraalset dopaminergilist süsteemi mõjutavate ravimite harva esinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik kõrvaltoime. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb MNSi peale mõelda iga neuroleptikume tarvitava verpatsiendi puhul, kellel on tekkinud kõrge palavik, lihasrigiidsus ja teadvushäire ning suurenenud kreatiinkinaasi sisaldus veres. MNSi ravis on oluline kohene põhjustava ravimi tarvitamise lõpetamine ning toetav ravi, eelkõige palaviku alandamine, vajaduse korral intensiivravi. Spetsiifi liste ravivõtete kasutamise tõhususe kohta on vastuolulisi arvamusi. Enim on kasutamist leidnud dopamiini agonist bromokriptiin ning lihasrelaksant dantroleen. Viimastel aastakümnetel on suremus MNSi oluliselt vähenenud. Enamik patsiente, kes jäävad ellu, paraneb MNSist täielikult. Eesti Arst 2008; 87(1):45−5

Systematic approach for finding gene regulation signal mediators from large-scale experimental data

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on automaatselt leida geenidevahelisi seoseid suuremahulistest eksperimentaalsetest andmetest. Olenevalt eksperimendi tüübist saame me tihtipeale teada vaid osa tegelikest regulatoorsetest seostest geenide vahel. Kombineerides erinevaid eksperimente saame aga täpsemini määratleda otseseid ja kaudseid seoseid, mis määravad ära rakkude seisundi mingil kindlal tingimusel. Geenide häirituse (ingl k. perturbation) eksperimendiga on võimalik leida need geenid, mida häiritud geen mõjutab, kas siis otseselt või kaudselt. Kui neid andmeid kombineerida kromatiinisadestamise andmetega, siis saame eraldada otseselt mõjutatud geenid kaudselt mõjutatutest. Käesoleva töö eesmärk ongi leida kaudselt mõjutatud geenidele võimalikke regulaatoreid, mis vahendaksid signaali häiritud geenilt. Signaalivahendajate leidmiseks kombineerime ENCODE andmestikus olevaid andmeid geenide võimalike regulaatorite ja aktiivsete promootorite kohta. Juhul kui geeni regulatoorses alas on näidatud transkriptsioonifaktori seondumist, siis peame seda võimalikuks signaalivahendajaks peamiselt regulaatorilt. Edasi tuleb leida need potentsiaalsed signaalivahendajad, mis on ise peamise regulaatori poolt otseselt mõjutatud. Töö tulemusena tekivad kolmikud geenidest, kus peamine regulaator reguleerib otseselt signaalivahendajat. See omakorda reguleerib peamise regulaatori sihtmärkgeene teatud bioloogilistel tingimustel. Töö lõppeesmärgiks on kasutatav tööriist, mis võimaldab sobivate sisendandmete ja bioloogiliste tingimuste määramisel automaatselt sellised regulatoorseid kolmikuid leida.The goal of the thesis is to automatically find relations between genes from large heterogeneous experimental data. Depending on the type of the experiment, we can only find out very little about the actual regulation between genes. By combining different experiments we can determine the direct and indirect regulation of genes much more accurately. With gene perturbation experiments we can identify genes, that the perturbed gene affects either directly or indirectly. If this data is combined with chromatin immunoprecipitation data, then we can separate directly affected genes from indirectly affected ones. The aim of this thesis is to find the intermediate regulators that carry the signal from the perturbed gene to the indirectly affected genes. To find these intermediate regulators we combine ENCODE data with possible regulators and active promoters of genes. In case the gene’s regulatory area is shown to bind with a transcription factor, then we consider it a possible signal transmitter from the main regulator. As the end result, we will have regulatory triplets, where main regulator regulates an intermediate signal transmitter, that in return regulates the target gene. The primary target of this thesis is to build a tool, which can find these regulatory triplets automatically given the proper input data

Olmejäätmete põletamisel tekkiva koldetuha ja sinisavi segu kasutamine poolläbilaskvas kattes AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse olmejäätmete ladestusala (Tallinna prügila) näitel

http://tartu.ester.ee/record=b2655086~S1*es