Käitumiskavatsuse ja hoiakute roll õpetaja ja õpilase raporteeritud nutiseadmekasutuse prognoosimisel STEM-hariduses

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneUuringud on näidanud, et nutiseadmete kasutamisel hariduses on potentsiaal toetada nii õpilaste õppeedukust, motivatsiooni, uute oskuste omandamist kui ka koostöö- ja eneseregulatsioonioskust. Kuigi tehnoloogia kättesaadavus on tugevas kasvutrendis, on tehnoloogia kasutamine hariduslikel eesmärkidel väljaspool distantsõpet jäänud madalale või mõõdukale tasemele. Seega ei taga tehnoloogia olemasolu veel selle kasutamist hariduslikel eesmärkidel. Uuringud on näidanud, et tehnoloogia kasutamine on tugevasti mõjutatud hoiakutest. Käitumise prognoosimisel tuuakse eraldi esile käitumiskavatsust (inimese valmisolekut teatud viisil käituda) kui n-ö vahesammu hoiakute ja käitumise vahel. Eeltoodut arvestades on doktoritöö eesmärk mõista hoiakute ja käitumiskavatsuse seost õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutuse prognoosimisel STEM-hariduse kontekstis. Andmeid koguti esimeses etapis küsimustike kaudu nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning teises etapis tehti õpetajatega intervjuud, et mõista nende kogemusi nutiseadmete ja laiemalt tehnoloogia vahendusel õpetamisega COVID-19-st tingitud eriolukorra algul. Tulemused näitavad, et nii õpilaste kui ka õpetajate seas prognoosivad hoiakud otseselt nutiseadmete kasutamist, mis viitab asjaolule, et hoiakud ei prognoosi üksnes kavatsust tehnoloogiat kasutada, vaid panustavad ka mõistmisse, kas ja millal viib kavatsus käitumiseni. Kokkuvõttes, doktoritöö tulemused osutavad, et sotsiaalse toe olemasolu, usk, et nutiseadmete kasutamisega tullakse toime, ja hinnang nutiseadmete kasulikkusele aitavad prognoosida nii õpilaste kui ka õpetajate käitumist, kusjuures sotsiaalse toe olemasolu paistab olevat olulisem õpetajate hulgas. Kui uuringu esimeses etapis hinnati käitumist nutiseadmete kasutuse sageduse alusel, siis intervjuude tulemused tõid esile vajaduse hinnata peale sageduse ka nutiseadmete kasutuse omapära. Nimelt ilmneb, et kuigi kõik õpetajad kasutasid tehnoloogiat igapäevaselt, siis kasutuse mitmekülgsus varieerus ning võis märgata kasutuse seoseid õpetajate hoiakutega ja valmisolekuga tehnoloogiat kasutada. Tulemustest lähtudes on doktoritöös esitatud mitmeid soovitusi nii nutiseadmete kasutuse uurijatele kui ka praktikutele, kes otsivad võimalusi toetada õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutust hariduslikel eesmärkidel.Research has shown that using technology in education helps support student achievement, motivation and acquisition of new skills, including supporting collaboration and self-regulation skills. Yet, the frequency of technology use in the educational context has been rather low. This, combined with the rising accessibility of mobile devices, suggests that accessibility of technology alone is not sufficient to guarantee the use of technology in education. Research has shown that attitudes are key indicators as to whether technology is used, further it has been assumed that behavioural intention acts as a mediator between attitude and behaviour. The overarching aim of this thesis is to better understand how attitudes and behavioural intention interact in predicting teachers’ and students’ mobile device use for educational purposes in a STEM context. Data were collected in the first phase of the study through questionnaires from both students and teachers, while in the second phase interviews were used to gain insights into teachers’ attitudes, behavioural intention and mobile device use during the distance learning period at the beginning of the COVID-19 pandemic. The results showed that for both teachers and students, attitude directly predicts behaviour, which suggests that attitudes can help us understand the behaviour beyond a person’s reported willingness to do so. Furthermore, we could see that social support, belief in one’s ability to use mobile devices in education and evaluation towards the usefulness of mobile devices in education have a significant role in predicting behaviour, while social support seemed to be more influential among teachers. While in the first phase of the study we collected data on the frequency of mobile device use, the results from the second phase highlighted the importance of looking beyond frequency and aiming to understand usage more closely. As the results showed that while mobile device use in teaching was a daily activity for all teachers, we were able to see variety in the complexity of technology integration and variety in the latter in connection with teachers attitudes as well as behavioural intention. Based on the results, several suggestions are provided for researchers interested in studying mobile device use as well as for practitioners seeking insights to help them to support mobile device use by teachers and students for educational purposes.https://www.ester.ee/record=b548116

Koolikeskkonna mõju õpilase enesekohastele hoiakutele. Teadus-, eliit- ja tavakooli õpilaste enesetõhususe ja enesehinnangu võrdlus

The main aim of this study was to find out if it is possible to discover big-fish-little-pond (BFLP) effect about the students’ general and academic self-esteem and self-efficacy beliefs without comparing students on their academic performance. I compared students who study in academically selective highschools, non-selective highschools and who attend Tartu University’s Scienceschool (Tartu Ülikooli Teaduskool). Also I paid attention to gender differences in self-cognitions and in BFLP. The questionnaire was presented to students in an electronic form through the TÜPH. Self-cognitions where measured with the Estonian version of Rosenberg Self-esteem Scale (Pullmann & Allik, 2000), academic self-efficacy (Üpraus, 2009) and perceived self-efficacy scale (Rimm & Jerusalem, 1988). The results showed that the scienceschool students had on average the highest self-image and academically selective school students the lowest. In the case of selective and non-selective schools the BFLP effect was evident for general self-efficacy and self-esteem. Possible reasons for the results are discussed and also the possibilities for further research.http://tartu.ester.ee/record=b2594856~S1*es

Üliõpilaste enesekohaste hoiakute muutus esimese õppeaasta jooksul: tiigi efekt eesti kõrgkoolide näitel

Minu eesmärgiks käesoleva tööga oli selgusele jõuda, kas kõrgkooli keskkond on seotud üliõpilaste enesekohaste hoiakutega ehk kas tiigi efekt esineb kõrgkoolide näitel. Tiigi efekti kohaselt on sama võimekate õpilaste akadeemilised enesekohased hoiakud madalamad nõudlikumas koolikeskkonnas võrrelduna tavakeskonnas õppivate kaaslastega (Marsh, 1987). Varasemad samateemalised tööd on näidanud üliõpilaste enesekohaste hoiakute erinevust ka kõrgkooliti (Täht, Adov, Mägi, & Must, 2013). Käesolevas töös võrdlesin erinevusi üliõpilaste enesekohastes hoiakutes nii läbilõikelisel kui ka longituudsel põhimõttel. Lisaks varasemale akadeemilisele edukusele arvestasin osalejate isiksuseomaduste võimalikku mõju tiigi efekti avaldumisele. Käesoleva töö tulemused kinnitavad tiigi efekti esinemist Eesti kõrgkoolide üliõpilaste näitel. Tiigi efekti esinemine isiksuseomadusi (suurt viisikut) kontrolli all hoides annab alust arvata, et tegemist on kõrgkooli keskkonnast tuleneva mõjutusega. Oluline on arvestada, et vaadates tiigi efektile omaseid erinevusi enesekohastes hoiakutes vaid läbilõikeliselt, võivad jääda olulised muutused tähelepanuta. Välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja uurimuse edasiarendused.http://www.ester.ee/record=b4508606*es

WHO IS WILLING TO TAKE LOW-STAKES ASSIGNMENTS?

Abstract. The main purpose of this study is to explore which students of Estonian higher education institutions are willing to take low-stakes tests which have no direct consequences for them. Altogether 603 first-year undergraduates from different institutions of higher education participated in the study -46.3 per cent of them took the low-stakes cognitive test. Female students were more willing to participate in the survey. Test-takers, compared to the students who did not take the low-stakes test measuring mental ability, had lower levels of self-evaluation and higher results in national examinations taken at the end of high school. Substantial differences between genders emerged. For male students, previous performance predicted test-taking activity, whereas no variables predicted testtaking activity in female students. When predicting test results, paradoxical relationships with motivation appeared -female students who had higher levels of motivation had lower results in the low-stakes test. It is important to take into account that when interpreting low-stakes tests significant differences could be overlooked when genders are considered together

Nutiseadmete kasutamise profiilid loodusainete ja matemaatika õppimise kontekstis

Nutiseadmeid kasutatakse sageli igapäevaelus, kuid ei ole teada, mil viisil ja kui laialdaselt rakendatakse neid õppimise eesmärgil. Selle väljaselgitamiseks korraldati ülevaateuuring, milles osales 3521 õpilast 6. ja 9. klassist. DIGCOMPi raamistikust lähtudes hindasid õpilased, kui sageli nad kasutavad nutiseadmeid õppimiseks loodusainetes ja matemaatikas. Õpilased jagati hierarhilise klasteranalüüsi abil viide rühma: sünnipärased digikodanikud, infoinimesed, suhtlevad infoinimesed, loomeinimesed ja nutiseadmete mittekasutajad. Neist nelja esimese profiilid iseloomustavad eri viisil nutiseadmete kasutajaid, keda on kokku ligikaudu pool valimisse kuulunud õpilastest. Teise poole moodustavad nutiseadmete mittekasutajad, kelle seas saab eristada täpsemaid alarühmi (kokku 11). Alarühmade võrdlemine võimaldab kavandada viise, kuidas kujundada nutiseadmete kasutamise harjumust. Samuti ilmneb uurimistulemustest, et 6. ja 9. klassi õpilased ning poisid ja tüdrukud kuuluvad eri rühmadesse erineva tõenäosusega.  Summar

Hariduse rahulolu mõõtmine: kontseptsioon, mõõtevahendi kirjeldus ja küsimustikud

Koostatud hariduse rahulolu mõõtmise pakett on mõeldud laiahaardeliseks Eesti haridussüsteemi rahulolu mõõtmiseks, hõlmates kõiki seotud osapooli (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, tööandjad) ja haridusastmeid (alusharidus, põhikool, gümnaasium, kõrg- ja kutseõppeasutused, täiskasvanuharidus). Materjal koosneb kolmest uuringuaruandest: teoreetiline üldise kontseptsiooni ja vahendite kirjeldus, rahulolu mõõtevahendite rakendamise kirjeldus erinevates sihtrühmades ning rahulolu mõõtmise küsimustikud kõigi sihtrühmade jaoks