Baltic States logistics and the East-West transport corridor

--

Growth modeling: a comparative analysis of main frameworks with regard to the impact of population ageing and decline

http://tartu.ester.ee/record=b2657293~S1*es

Valikuuringute hinnangute täpsuse tõstmine abiinformatsiooni kasutamisega andmekogumise ja hindamise etappides

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneValikuuringute keskkond on pidevas muutuses ja arenev. Pidevalt arendatakse uusi uuringute disaine, mis üritavad lahendada uuringufirmade ühe süvenevaid probleeme, nagu langevad vastamismäärad, vähenevad uuringute eelarved ja vastajate suur koormus küsitluste paljususe tõttu. Enamus uuemaid meetodeid kasutab abiinformatsiooni – informatsioon kõikide üldkogumi elementide kohta, mida saab kasutada kõigis uuringu etappides. Käesolevas dissertatsioonis on fookuses andmete kogumise ja hindamise etapid. Andmete kogumisel paratamatult ei saada kõikide valimi elementide vastuseid kätte ehk tekib kadu. Lõplik vastanute hulk pole seetõttu esinduslik üldkogumi suhtes. Kohanduvate disainide korral sekkutakse andmete kogumise protsessi ja juhitakse vastajate kaasamist abitunnuseid kasutavate indikaatoritega, et saavutada esinduslikum vastanute hulk hindamise etapiks. Töös kasutame tasakaalu indeksit, mis mõõdab abitunnuste keskmiste erinevust vastanute hulgas ja valimis. Tasakaalu indeksi abil andmete kogumise suunamist nimetame tasakaalustamiseks. Väitekirjas esitame teoreetilisi tulemusi, mis näitavad tasakaalustamise positiivseid tagajärgi. Näitame, et kahel erijuhul leidub seos tasakaalu indeksi ja kao poolt tingitud nihke vahel, ning tasakaalustamise püüdlused andmete kogumise etapis vähendavad suure kaost tingitud nihke tekkimise riski. Kui hindamise etapil saame lisa abitunnuseid, näiteks välitööde protsessis tekkivad andmed, siis abitunnuste vektor erineb andmete kogumise ja hindamise etappidel. Töös tuletame valemid, kus saame lisa abitunnuste mõju välja tuua ja uurida. Üks võimalik abiinformatsiooni allikas on varasemad küsitlusuuringud. Töös uurime juhtu, kus tahame hinnata kahe tunnuse järgi ristklassifitseeritud osakogumites uuritavaid tunnuseid ja saavutada kooskõla teistest uuringutest pärineva marginaalsete osakogumite infoga. Käsitletakse kahte võimalikku meetodit ja antud erijuhu jaoks on tuletatud valemid. Kõik tulemused on illustreeritud simulatsioonide abil.Sample survey environment is rapidly changing today. New flexible survey designs are developed to cope with increasing problems in the survey industry like declining response rates, limited survey budgets and high response burden, among others. Most of the new methods take advantage of auxiliary variables – information known for all population elements (or possibly aggregated population totals), that can be used for improvements in all stages of a survey. In current thesis, the focus is kept on data collection and estimation stages. During data collection some sampled elements do not respond, causing non-response, and the final set of respondents is often not representative. In responsive and adaptive designs, the data collection process is intervened and guided by indicators that use auxiliary information to bring a more appropriate final set of respondents for the estimation stage. Here we consider an imbalance measure, that quantifies the distance between response set from the sample using auxiliary information. Guiding the data collection with the imbalance measure is referred to as balancing. In the thesis theoretical evidence is presented on positive effects of responsive designs. We show that for two special cases, connection between the imbalance measure and non-response bias can be derived. We show that balancing efforts during data collection will reduce the risk of high non-response bias. When we have more auxiliary variable available in the estimation stage, then the auxiliary vectors differ in data collection and estimation stages. Explicit formulas are derived that show the effects of added auxiliary information. Auxiliary information can come from other surveys and can be estimates of the study variable. The thesis presents formulas for a case with two variables form cross-classified domains and where we want to achieve consistency with marginal study variable totals known from other surveys. All results are illustrated in simulation studies

Fosfogenees ja haruldaste muldmetallide diagenees tänapäevastes ja Paleosoilistes fosforiitides

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneFosfor on elusloodusele kandva tähtsusega keemiline element ning ühtlasi primaarproduktsiooni kontrolliv toitaine. Fosfori settese sidumise mehhanism ehk fosfogenees on siiani paljuski ebaselge. Peamine fosforit sisaldav mineraal setetes on apatiit, mille kristallstruktuuri on võimalik asenduda suurel hulgal erinevatel keemilistel elementidel. Üks olulisemaid asenduvaid elementide rühmasi on haruldased muldmetallid ja üttrium ehk REE+Y. Käesolevas doktoritöös uuriti <5 miljoni aasta vanuseid fosforiite Namiibia šelfil ning ~ 490 miljoni aasta vanuseid Eesti biogeenseid fosforiite. Töö peamisteks eesmärkideks oli selgitada fosfogeneesiks vajalikud keskkonnatingimused ning haruldaste muldmetallide sidustamise ja ümberjaotumine mehhanismid. Töö fookuses olid REE+Y süstemaatika fosforiitides nii lühiajalisel kui pikaajalisel skaalal, stabiilsete isotoopide ja jälgelementide käitumine apatiidi väljasettimise ajal ning väljasettinud apatiidi mikromorfoloogia. Käesoleva töö tulemused näitavad, et fosfogeneesi levikut kontrollivad hapnikurikaste ja –vaesete tingimuste varieerumine settes ning apatiidi settimiseks vaja minevate orgaaniliste substraatide olemasolu. REE+Y sidustamine apatiiti toimub geoloogilisel ajaskaalal kiiresti ning ka väga noortel fosforiitidel on jälgelementide koostis oluliselt erinev algupärasest. Peamiseks REE+Y allikaks apatiidis on hapnikuvaene poorivesi. Apatiidi settimise ajal poorivee valdav keemiline koostis kontrollib REE+Y sidustamist ja seeläbi nende elementide sisaldust fosforiidis. Sellest tulenevalt võivad üksteisest paarikümne kilomeetri kaugusel paiknevate fosforiidi leiukohtade REE+Y kontsentratsioonid varieeruda enam kui kümme korda.Phosphorus is an essential element for all life on Earth as well as the key limiting nutrient on geological timescales. However, the formation of solid phosphate phases – phosphogenesis – is poorly constrained. The main phosphate containing mineral in marine sediments is apatite. Due to its complex crystal structure, apatite is susceptible to a wide variety of substitutions. One of the most important chemical substitutions in apatite are a group of 15 elements called Rare Earth Elements and Yttrium (REE+Y). In this thesis, Recent Namibian sedimentary phosphorites and ~490 mln year old Estonian phosphorites were studied. The main goal of this doctoral thesis was to decipher the environmental conditions during phosphogenesis and the diagenetic evolution of sedimentary phosphorites. The specific aims of this thesis were to study the stable isotopic and trace element systematics in Recent sedimentary apatites and the post-depositional short- and long-term changes in apatite REE+Y composition. The thesis concludes that dominantly suboxic conditions punctuated by short-term sulfidic conditions, coupled with organic matter derived nucleation surfaces control both the depth and spatial distribution of phosphogenesis. Uptake of REE+Y by apatite is a fast-paced process on geological timescales and primary REE+Y signatures are already altered in Recent phosphorites. The dominant source for REE+Y in apatite is suboxic-sulfidic pore-water. The chemical environment of pore-water immediately after deposition of apatite controls the degree of enrichment of REE+Y in phosphorites, and can result in up to 10-fold REE+Y abundance variability between phosphorite localities a few tens of kilometres apart.https://www.ester.ee/record=b546561

Effect of auxiliary information in data collection and estimation stage

Responsive design is a newly emerged view focusing on reducing the effects of non-response by monitoring and intervening the data collection process. Informative measures that use auxiliary information are used to guide the data collection process. Aspiration to a well representative set of respondents is currently done through balancing – means of auxiliary variables have to be equal in the sample and the set of respondents. Auxiliary variables are later used in the estimation stage to improve the estimates, but assume that more auxiliary variables are available in the estimation stage. The auxiliary vector is split by variables (a) used in monitoring and estimation, and (b) only used in the estimation stage. Explicit terms of calibration weights and response propensities are developed and useful properties of those terms are proved. Theoretical results and two emerging strategies are tested in simulations

Von Pistohlkorside Rutikvere mõis 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel veerandil

dc.description.ur

Sorghum cultivation technology

Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavalEesti põllumajandus on viimasel ajal saanud erinevaid eksootilisi uusi kultuure katsetada, millest poleks kümmekond aastat tagasi jõutud unistadagi. Oli aegu, kui mais oli eestlastele tundmatu, kuid nüüdseks on söödaviljana vägagi tuntud. Just söödakultuurina on Eesti põllumeestele viimastel aastatel huvi pakkuma hakanud Aafrika rohi ehk sorgo, mille kasvatamine on alles katsepõldudel. Sorgo (ingl. k. sorghum) on üheaastane proteiinirikas heintaim, millel on väga hea põuataluvus, kõrge saagikus ning lühike kasvuaeg (u 90 päeva). Lisaks on võimalik tänu hübriidsordile (sorghum-sudangrass) kasvatada sorgot mitmeniitelisena ning saada põllult hea saak. Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade sorgo kasvutehnoloogiast ning analüüsida sorgo potentsiaali Eesti kliimatingimustes kahe katseaasta tulemuste põhjal. Kui varasemalt on katsetatud sorgot Eestis ilma väetus- ja taimekaitseplaanita, siis käesolevas töös uuriti ka erinevate toimeainetega herbitsiidide mõju sorgo saagile, kasvule ning umbrohtudele. Katsed viidi läbi 2020. aasta suvel Pae külas, Raplamaal ja Neemiskülas, Tartumaal. Kasutati erinevaid väetiseid ning herbitsiide. Kokku oli neli katselappi, kogupindalaga 10 hektarit. Herbitsiididest kasutati Estet 600 EC ja MCPA Classic 750 SL. Kõige kõrgem saak, 25 t/ha, saadi Neemisküla põllult, kus väetati veisesõnnikuga ning kasutati herbitsiidi Estet 600 EC. Kõige ebaefektiivsem oli katsepõld, kus külvati sorgot segus kaeraga ning kaer tõrjus sorgo täielikult välja. Töö tulemusena näidati, et sorgo on sobilik silokultuur Eesti tingimustes. Edaspidi peaks külvama ka teisi sorgo sorte ning katsetama erinevate väetistega ning taimekaitsenormidega.Estonian agriculture has recently been able to experiment with various exotic new cultures, which were not even dreamed of a decade ago. There were times when corn was unknown to Estonians, but now it is very well known as a feed grain. As a fodder crop, Estonian farmers have become interested in sorghum, called Africian grass, recent years, the cultivation of which is still in experimental fields. Sorghum (sorghum) is an annual protein-rich grass with very good drought tolerance, high yields and fast growing time (about 90 days). In addition, thanks to the hybrid variety (sorghum-sudangrass), it is possible to grow sorghum in several shoots and get a good harvest from the field. This work is research on sorghum in general and also experimental, which explains the potential of sorghum in Estonian climatic conditions. As sorghum has previously been tested in Estonia without a fertilization and plant protection plan. This work aimed to analyze the effect of herbicides with different active ingredients on sorghum yield, as well. The experiments were carried out in the summer of 2020 in Pae village, Raplamaa and Neemisküla, Tartumaa. Various fertilizers and herbicides were used. There were four test plots in total, with a total area of 10 hectares. Of the herbicides, Estet 600 EC and MCPA Classic 750 SL were used. The best yield of 25 t / ha came from the Neemisküla field, where cattle manure and herbicide Estet 600 EC was used. The sorghum-oat mixture in one field in Pae Village was the most inefficient, as oat outgrew sorgum completely.. As the result of this work, it was shown that sorghum gives a decent biomass in Estonia and it provides strong candicate as protein feedstock. In addition, sorghum can be harvested twice in the summer and is suitable for feeding. In the future, other varieties should be sown and tested with different fertilizers and plant protection rates