Paanikahäirega patsientide isikuomaduste, kliiniliste näitajate seos farmakoloogilise ravivastusega

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneMissugused isiksusejooned iseloomustavad paanikahäirega (PH) patsienti? Millise mõõdikuga võiks selliste patsientide isiksuseomadusi mõõta? Need küsimused viisid meid põhiküsimuseni – kuidas on seotud isiksusejooned ja paanikahäire farmakoloogiline ravi? Kasutasime isiksuse hindamiseks Rootsi ülikoolide isiksuseskaalat (SSP), mis toetuvad kolmele tegurile: neurootilisus, ekstravertsus ja agressiivsus. Kontrollisime SSP eestikeelse variandi usaldusväärsust ja kehtivust ning hindasime PH-patsientide ja tervete inimeste isiksusejoonte erinevusi. Leidsime, et SSP kolmefaktoriline struktuur (neurootilisus, agressiivsus ja ekstravertsus) oli sarnane Rootsis saadud tulemustega. Teiseks vaatlesime PH-patsientide ja tervete inimeste isiksuseomadusi. Leidsime, et SSP faktorid neurootilisus ja agressiivsus, samuti somaatilise ärevuse alaskaala väärtused olid PH grupis oluliselt kõrgemad. Uuringus leidsime isiksusejooni kirjeldava SSP kõigi alaskaalade väärtuste langemise 12-nädalase farmakoloogilise ravi järel. Ükski SSP alaskaalade algväärtusest ei olnud statistiliselt oluliselt seotud ravivastusega. Ainult kõrgem impulsiivsus uuringu alguses oli lähedal olulisele tasemele ennustamaks halvemat ravitulemust. Järeldasime, et SSP eestikeelne versioon näitab aktsepteeritavaid psühhomeetrilisi omadusi. PH-patsientidel on mittekohaneva isiksuse jooni. Isiksusejoonte kõrvalekalle väljendub rohkem kaasuva meeleoluhäirega paanikahäirega patsientidel. Kuigi PH-patsientide isiksus näitas 12-nädalase farmakoloogilise ravi järel kindlat suunda normaliseerumisele, ei leidnud me SSP-ga mõõdetavate isiksusejoonte olulist seost ravitulemusega.What kind of personality traits characterise PD patients? What kind of assessment method would be useful to measure these traits? These questions led us to query of how personality traits and pharmacological treatment of PD are related. The Swedish universities Scales of Personality (SSP) was used for evaluation of personality traits. The SSP subscales form three factors: Neuroticism, Aggressiveness and Extraversion. Estonian data revealed that the three-factor structure of the SSP was similar to the Swedish results. Personality traits of PD patients differed from healthy controls. We found higher Neuroticism, Aggressiveness and Somatic Trait Anxiety in patients with PD. All the SSP sub-scales declined during a 12-week treatment of PD. None of the baseline scores of the SSP subscales were associated with the treatment response on a strong level. Only a higher score of Impulsivity scale at baseline was close-to- significant for predicting nonremitters after 12-weeks pharmacological treatment. To conclude, we demonstrated that the SSP Estonian psychometric version has acceptable properties. We showed evidence of maladaptive trait patterns in patients with PD, characterised by high Neuroticism, Aggressiveness and the higher manifestation of Somatic Trait Anxiety. More pronounced personality trait deviations were observed in PD with affective comorbidity. Although maladaptive personality disposition in patients with PD showed a certain trend towards normalisation after 12-week treatment with the antidepressant, there was no strong correlation with the clinical outcome.https://www.ester.ee/record=b524384

Analysis of male and female EEG alpha and beta frequency power in eyes open state

Käesoleva uurimustöö raames analüüsiti Tartu Ülikoolis tudengite ning kõrgharidusega täiskasvanute (n=92) peal puhkeolekus silmad lahti seisundis mõõdetud EEG andmeid, eesmärgiga leida sugude vahel esinevat erinevust alfasageduste ning beetasageduste esinemises. Andmeanalüüsi tulemusena selgus, et meessoost katseisikute alfasageduste aktiivsus puhkeolekus on madalam kui naissoost katseisikute alfasageduste aktiivsus puhkeolekus. Beetasageduste esinemisel uuriti meeste ja naiste ajupoolkerade sümmeetriat, mille tulemusena selgus, et käesoleva andmevalimi puhul on meessoost katseisikute ajupoolkerade vaheline võrreldud beetasageduste võimsus sümmeetrilisem kui naissoost katseisikute andmevalimi puhul, mis on vastupidine teistes allikates mainitud võrdluste tulemustele

Riiklike meetmete rakendamise mõju terroriaktide olemusele: analüüs Hiina näitel

Hiina Rahvavabariigi alla kuuluvates Xinjiangi ja Tiibeti piirkondades toimusid 2008. ja 2009. aastal enneolematult suuremahulised ülestõusud, millesarnast pole esinenud juba mitukümmend aastat. Hiina valitsus võttis 2010. aastal vastu uue vastupanumeetmete reformi, mis lubas kohalikel jõustruktuuridel kasutada suuremal määral vägivaldseid meetmeid ülestõusude mahasurumiseks. Järgnevatel sagenesid rünnakud ning nende olemus nende kahes piirkonnas muutus. Käesoleva uurimustöö raames uurib autor, millised muutused on toimunud pärast 2010. aasta vastupanumeetmete reformi Hiina Rahvavabariigis esinevate terroriaktide puhul. Terrorirünnakute algandmed pärinevad Globaalse Terrorismi Andmebaasist ning olemuse mõistmiseks uuritakse täpsemalt muutuseid rünnakute korraldajate seas, rünnakute läbiviimise metoodikas ning rünnakute sihtmärkide puhul Xinjiangi ja Tiibeti regioonides. Uurimustöö tulemusena selgus, et terrorirünnakute arvulise kasvuga muutusid ka teised omadused rünnakute juures. Xinjiangi puhul korraldasid rünnakuid üha rohkem uiguuri päritolu terroristid, kellel olulised sidemed suuremate terrorirünnakutega puudusid, uue meetodina võeti kasutusse sihtmärkide süütamine rünnaku käigus, mida varasemal perioodil andmete põhjal ei esinenud ning rünnaku sihtmärgiks sattus vähem tsiviilisikuid ning rohkem jõustruktuuride esindajaid ning nendega seotud tegutsejad, nagu kohalik omavalitsus. Tiibeti puhul tavapäraste rünnakute arv ei kasvanud, kuid kasvas massiliselt enesesüütamiste arv, mille Hiina valitsus kuulutas terroriaktikna klassifitseerivaks teoks aastal 2015. Uurimustöö tulemusena selgub, et ühe tegutsejana mõjutas 2010. aasta reform oma tulekuga terrorismi olemust Xinjiangi ja Tiibet piirkonnas.https://www.ester.ee/record=b5240834*es

Valmis uus ravijuhend „Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis“

Ravijuhend „Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis“ valmis Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja Eesti Haigekassa koostöös. Selle koostamises osalesid perearstid, psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid, pere- ja eriõed, tervishoiukorralduse spetsialistid ning patsientide ja haigekassa esindajad.Eesti Arst 2015; 94(1):46–4

Kokkuvõte kliinilisest auditist „Ärevushäire käsitlus esmatasandil“

Eesti Arst 2018; 97(7):353–35

Kokkuvõte kliinilisest auditist „Ärevushäire käsitlus esmatasandil“

Eesti Arst 2018; 97(7):353–35

Manifesto for an international digital mental health network

Current mental health services across the world remain expert-centric and are based on traditional workflows, mostly using impractical and ineffective electronic record systems or even paper-based documentation. The international network for digital mental health (IDMHN) is comprised of top-level clinicians, regulatory and ICT experts, genetic scientists, and support organizations. The IDMHN has been formed to enable the implementation of digital innovations in clinical practice, hereby facilitating the transformation of current mental health services to be more personalized and more responsive to patients and healthcare needs. This consensus statement summarizes the consortium’s vision and strategy for further development of digital mental health