Autoriõiguste ning avatud juurdepääsu (open access) küsimused teadus- ja arendustegevuses

Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks on vastata järgnevatele küsimustele: 1) Missugused on peamised autoriõigusega seonduvad probleemid ning autorikaitse süsteemide kitsaskohad Eesti teadus- ja arendustegevuses? 2) Missugused on olnud viimase 5 aasta jooksul peamised probleemid ning kuidas need juhtumid on lahenenud, missugused on selle põhjal tehtavad järeldused ja üldistused?http://tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=352

Lähenemisviisid sisemisele kvaliteedikindlustamisele ja -hindamisele Eesti ülikoolides ning lähenemisviiside kooskõla Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega

http://www.ester.ee/record=b4543955*es

Majandusteadlase Leev Kuuma bibliograafia 1965-2015

Lõputöös „Majandusteadlase Leev Kuuma bibliograafia“ antakse ülevaade Eesti majandusteaduses kauaaegselt tegev oleva majandusteadlase Leev Kuuma eluloo ja teadustegevuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi kui tema töökoha kohta ning esitatakse tema poolt ajavahemikul 1965-2015 kirjutatu bibliograafiana ja analüüsitakse seda statistiliselt. Esimene peatükk annab ülevaate Leev Kuuma eluloost: lapsepõlvest ja haridusteest ning tutvustab tema poole sajandi pikkust teadustegevust ja tööd Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti filiaalis ning Eesti Konjunktuuriinstituudis, andes ülevaate ka selle instituudi tegevusest. Teine peatükk tutvustab bibliograafia koostamise põhimõtteid ja ülesehitust ning analüüsib Leev Kuuma teadustöid ning publitseeritut. Arvukama osa bibliograafias moodustavad tema kirjutatud artiklid perioodikas ning artiklid, mis sisaldavad temapoolset majanduskommentaari. Tema poolt või tema osalusel valminud teadustööde hulk ja on aastatega vähenenud asendudes perioodiliste vaatluste ja prognooside regulaarse kajastamisega artiklites. Enim tema kirjutatud artikleid perioodikas on ilmunud väljaandes Konjunktuur alates aastast 1991 ning neid on võrreldes teistes väljaannetes ilmunud artiklitega ülekaalukalt rohkem. Kirjete arvukuselt kolmas jaotis on Leev Kuuma poolt ja tema osalusel valminud teadustööde loetelu. Temaatiliselt on enim teadustöid seotud nõudluse, tarbimise, prognoosimise, kaubanduse uurimisega. Teadustööde temaatika on lähtuvalt ajaperioodist muutunud. Nõukogude perioodil olid põhilisteks uurimissuundadeks tarbekaupade nõudlus, isiklik tarbimine, tarbimisnormid, tarbekaupade turu konjunktuur, seitsmekümnendatel ning kaheksakümnendate aastate algul oli oluliseks valdkonnaks defitsiidiökonoomika uurimine. Taasiseseisvumisega tõusis päevakorrale rahvusvaheline koostöö ning olulisemateks uurimisteemadeks said Eesti majandusolukord, selle regulaarne hindamine ja arenguprognooside koostamine ning Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime võrreldes teiste riikidega. ÜKTUI perioodil oli Leev Kuuma tööde hulgas põhiline osakaal teadusuuringutel, alates Eesti taasiseseisvumisest on see vähenenud ning järjest suurenenud on tema poolt kirjutatud artiklite hulk, moodustades tänaseks põhiosa tema tegevuses. Lisaks teadustegevusele on Leev Kuumal olnud väga oluline roll teabelevis, kus ta hinnatud majanduseksperdina on erinevates meediaväljaannetes andnud arvukalt kommentaare majandusuudistele. Tema poolt kommenteeritud artiklite kirjete hulk moodustab bibliograafias arvukuselt teise jaotise. Aastate lõikes on Leev Kuuma kommentaaridega artikleid enim ilmunud aastatel 2008-2010, mil ülemaailmse majanduskriisi tõttu olid majandusuudised koos majandusekspertide kommentaaridega tavalisest enam päevakorral. Leev Kuuma bibliograafia analüüs annab ülevaate tema teadustööde ja publikatsioonide osakaalu ja vahekorra vahetumisest, samuti uuringute temaatika muutustest läbi aastakümnete. Tema teadustegevus algas kinnises, kontrollitud ja tsentraliseeritud süsteemis ning on tänaseks jõudnud avatud rahvusvahelise koostööni. Kolmanda peatüki moodustab Leev Kuuma bibliograafia, kuhu on koondatud bibliokirjed (kokku 788 nimetust), millest 138 tema poolt ja tema osalusel ÜKTUI Eesti filiaalis ja Eesti Konjunktuuriinstituudis valminud teadustööd ning nende kohta publitseeritud artiklit, 21 tema poolt või tema osalusel trükis avaldatud monograafiat ja kogumikku, 350 tema kirjutatud ning 249 tema poolt kommenteeritud artiklit. Bibliograafias on kirjeldatud ka temaga tehtud intervjuud, tema poolt sporditeemadel kirjutatud artiklid ning teatmeteostes tema kohta leiduvat biograafilised artiklid. Bibliograafiale on lisatud nime- ja teemaregister, mis sisaldavad viiteid vastavate kirjete numbritele. Bibliograafia koostamisel olid suureks abiks Leev Kuuma suulised mälestused ja käsikirjalised märkmed, samuti EKI kauaaegse vanemteaduri Katrin Nittimi suulised mälestused ning teiste Konjunktuuriinstituudi töötajate märkused ja meenutused. Leev Kuuma bibliograafia annab tema poolt ja tema osalusel valminud uurimistööde ning publitseeritu kaudu ülevaate majandusvaldkonna uurimisprobleemide arengust ja muutumisest Eestis poole sajandi jooksul. Vaadeldes Leev Kuuma teadustöid ning tema poolt käsitletud uurimisteemasid selle pika perioodi jooksul avaneb Eesti majanduse tervikpilt läbi aastakümnete.http://www.ester.ee/record=b4575771*es

Tervisetehnoloogiate hindamise käivitamine Eestis

Arstiteaduse ja meditsiinitööstuse kiire areng viimastel aastakümnel on loonud üldiseks kasutamiseks üha rohkem üha keerulisemaid ja kallimaid diagnostika- ja ravimeetodeid, mis on seadnud riiklikud tervishoiusüsteemid olukorda, kus igapäevaselt otsuseid langetades tuleb otsida tasakaalu parima võimaliku terviseväljundi ja selleks tehtavate kulutuste vahel. Ja seda olukorras, kus kasutada olevaid ressursse on juba mitu korda vähem kui uusi võimalusi. Tervisetehnoloogiate hindamine (TTH) on tervishoiuökonoomika edasiarendus, mille eesmärk on pakkuda tuge tervishoiupoliitiliste otsuste langetamisel. Efektiivsus ja ohutus on ravimeetodi hindamisel alati esikohal, kuid TTH käigus sünteesitakse see informatsioon majandusliku kulutõhususega ning lisatakse organisatsioonilis-korraldusliku muudatuse analüüs ja mõju eelarvele ehk teisisõnu uuritakse, millised sotsiaalsed mõjud kaasnevad lisaks paranemislootusele uue meetodi kasutamisega. Näideteks, kus Eestis on kasutatud TTHga seotud tegevusi, on tervishoiupoliitiliste otsusteni jõudmine Ravimiametis ravimitele müügiloa andmisel, kaaludes nende tõhusust ja ohutust; haigekassa otsused uute diagnostika- ja ravivõimaluste lisamiseks tervishoiuteenuste nimekirja ja Sotsiaalministeeriumi hinnangud soodusravimite taotlustele. Alates 1990. aastatest on enamik arenenud riike selles pingelises olukorras selguse suurendamiseks ja otsuste kvaliteedi parandamiseks asutanud TTH-institutsioonid, mis tegutsevad iseseisvalt või ülikoolide juures. 2011. aastal algatati TTH-keskuse loomine Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juurde ja esimesel kolmel tegevusaastal on kavas koostada 25 TTH-raportit. Käesolevas ülevaates on tutvustatud lähemalt TTH arengut Euroopas ja Eesti TTH-keskuse tööplaani. Eesti Arst 2012; 91(7):350–35

Computer Science Students’ Speciality Choice Reasons and Expectations in 2013

Antud bakalaureusetöös käsitletakse 2013. aastal Tartu Ülikooli informaatika erialale õppima asunud tudengite erialavaliku põhjuseid ja neid mõjutavaid tegureid. Lisaks analüüsitakse tudengite ootuseid õppekava suhtes ning kirjeldatakse, mis võib tudengid panna infotehnoloogia vastu huvi tundma. Töö põhineb esmakursuslaste seas läbi viidud kahe küsitluse tulemuste ning tudengitega tehtud intervjuude analüüsil ja kõrvutamisel.This Bachelor thesis presents University of Tartu computer science students’ speciality choice reasons and factors that influence them in 2013. In addition is analyzed students’ expectations towards curriculum and what may put students intrested in information techology. This study is based on results of two surveys conducted among first-year students and comparisons to interviews with students

Raamatu "Haruldaste olendite taskuraamat" publitseerimine

http://www.ester.ee/record=b4680755*es