Eesti surmaregister: tekkelugu ja andmekasutus teadustöös

Eesti Statistikaameti surmaregistrina tuntud andmekogu tekkis 1990. aastate alguses alanud sihipärase tegevuse käigus. Tänu tervishoiuministrite Laur Karu ja Andres Ellamaa toetusele loodi Eesti Statistikaameti ning Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi (praegu Tervise Arengu Instituut) koostöös register, mille abil saab teha epidemioloogilisi uuringuid. Register, mis sisaldab individuaalandmeid surmade kohta aastatel 1983–2002, on Eesti Vabariigile oluline andmekogu. Eesti Arst 2006; 85 (7): 449–45

Infoedastuse vastavus Euroopa üldkoosolekute ja korporatiivsete sündmuste turustandarditele Eesti väärtpaberite keskregistris

Magistritöös käsitleti depositooriumi infoedastuse vastavust korporatiivsete sündmuste standarditele. Vastavuse analüüsi vajadus tuleneb EL-i regulatsioonide ja uue arveldusplatvormi T2S kasutusele võtmisest, kuna on tekkinud võimalus ja vajadus restruktureerida senine turupraktika ning seadusemuudatused ellu viia. Eesti liitub T2S-i platvormiga 2017. aastal ning T2S AG harmoniseerimisraporti kohaselt peavad standardid selleks ajaks implementeeritud olema (T2S Harmonisation Report 2015: 23). Analüüsi eesmärk oli hinnata depositooriumi seisukohast üldkoosoleku ja korporatiivsete sündmuste standarditele vastavust

Euroopa Liidu ametlik dokumentatsioon ja andmebaasid

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Euroopa Liidu ametlik dokumentatsioon ja andmebaasid" õppematerjalid

Bensodiasepiinide ja Z-ravimite ambulatoorne kasutamine Eestis

Taust. Bensodiasepiine ja bensodiasepiinisarnaseid ravimeid (nn Z-ravimid) on kliinilises praktikas mitmesugustel näidustustel kasutatud aastakümneid, kuid nende kasutamine on seotud oluliste kõrvaltoimete riskiga, eriti pikaajalisel kasutamisel ja vanematel inimestel. Eesmärgid. Uurimuse eesmärk oli kirjeldada bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamist ambulatoorses praktikas eri vanuserühmades ning võrrelda seda lähiriikidega. Teiseks eesmärgiks oli analüüsida nendele ravimite väljakirjutamisel kehtivaid piiranguid ning võimalusi piirangute ajakohastamiseks. Metoodika. Uuring põhineb Eesti Haigekassa retseptikeskuse andmebaasil, millele tehti päring perioodil 01.11.2018–31.10.2019 väljastatud bensodiasepiinide ja Z-ravimite retseptide kohta. Bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise näidustust hinnati retseptile märgitud diagnoosikoodi põhjal. Tulemused. Uuringuperioodi jooksul väljastati bensodiasepiine ja Z-ravimeid 537 476 retsepti alusel 134 007 ravikindlustusega isikule (101 kasutajat 1000 inimese kohta). Maksimaalselt oli ühele kasutajale bensodiasepiine või Z-ravimeid väljastatud 205 retseptiga. Kasutajate keskmine vanus oli 62 aastat (standardhälve 18, vahemik 0–106). Pikaajaliselt kasutas bensodiasepiine ja Z-ravimeid 21% (n = 28 525) kasutajatest. Vanuse kasvades kasutamine sagenes: võrreldes 25–64aastaste kasutajatega oli bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine eakamate hulgas kaks kuni kolm korda sagedasem. Kõige sagedamini määrati bensodiasepiine ja Z-ravimeid unehäirete, ärevushäirete ja depressiooni korral (vastavalt 43%, 14% ja 14% retseptidest). Võrreldes Taani ja Rootsiga kasutatakse Eestis anksiolüütikume ja antiepileptikumina klassifitseeritud klonasepaami oluliselt sagedamini. Bensodiasepiinuinutite kasutamine on aga väikseim Eestis. Sarnaselt on kõigis kolmes riigis bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine eakatel sagedasem võrreldes nooremate isikutega. Järeldused. Sarnaselt muu maailmaga on Eestis bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine suhteliselt sage. Murettekitav on nende ravimite väga sage kasutamine kõrges eas patsientidel, kes on enim ohustatud kõrvaltoimete tekkest. Nende ravimite väljakirjutamist reguleerivad õigusaktid vajavad ajakohastamist, näiteks tuleks lisada piirang, millise sagedusega võib neid ravimeid välja kirjutada. Rahva tervise seisukohalt on oluline bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise jälgimine riiklikul tasemel

Advisory support scheme for Estonian private forest owners

Metsad on Eesti suurimaid väärtusi, millel on kultuuriline, majanduslik, kui ka ökoloogiline väärtus. Eesti metsad on väga mitmekesised pakkudes elupaika ning kasvukohta paljudele liikidele. Metsad jagunevad laias laastus kolmeks: riigi-, era- ja reformimata metsad. Suur osa metsadest kuulub erametsaomanikele, sellepärast tulebki rohkem tähelepanu pöörata eraomandisse kuuluvatele metsadele. Mida rohkem on erametsaomanikud motiveeritud ja informeeritud metsade majandamiseks, seda jätkusuutlikum on metsade mitmekesisus. Tegevus Eesti metsades on reguleeritud Metsaseadusega, mille on välja andnud Riigikogu. Lisaks seadusandlusele on koostatud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Samuti on arvestatud ka ÜRO, kui ka Euroopa Liidu keskkonnanõuete eesmärkide ning nende täitmiseks suunatud tegevuste järgimisega. Eestis eraldatavad toetused jagunevad rahastamise poolelt kaheks, esiteks siseriiklikud toetused, mida rahastatakse täielikult Eesti riigi eelarvest ning teiseks on olemas ka Euroopa Liidu poolt eraldatud toetused, mida rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest ja kaasrahastajaks on Eesti riik. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli anda ülevaade erametsandustoetustest, kus põhirõhk oli pööratud erametsaomanike nõustamistoetusele Eestis. Käesoleva bakalaureusetöö raames viis töö autor läbi SA Erametsakeskuse poolt väljastatud individuaalnõustamise andmestiku analüüsi, kus sorteeriti toetuste teemad metsaühistute lõikes. Peamiste näitajatena toodi välja konsulentide arv, teemale kulunud aeg ning nõustamise teemade käsitlemise arv.The forests are Estonian highest values with cultural, economic and ecological aspects. Estonian forests are very diverse offering habitats for many species. Regarding ownership Estonian forests are divided into three categories: state forests, private forests and unreformed forests. Because of the fact that a large part of the forests belongs to the private owners more attention should be paid to these types of forests. The diversity of the forests is more sustainable when private forest owners are more motivated and informed about the forest management. Activities in Estonian forests are regulated with the Forest Act adopted by the Parliament. In addition, a forestry development plan until 2020 has been compiled. Also, the environmental requirements and the measures for the achievement of the objectives of the European Union and the United Nations Organization are followed. In Estonia the subsidies are divided into two: firstly, national subsidies which are fully financed from the state budget and, secondly, subsidies financed from the structural funds of the European Union and co-financed from the state budget of Estonia. The purpose of the present bachelor’s thesis is to provide an overview of the supports to the private forestry, whereas the main focus is on the advisory service support in Estonia. The author of the thesis paper analysed the data based on the individual monitoring provided by the Foundation Private Forest Centre. The support themes were sorted by the forest cooperatives. The main indicators were the number of advisers, the time spent on a theme and the number of covered themes needing advice

Euroopa Liidu ametlike dokumentide eestikeelsetes tõlgetes esinevate probleemide analüüs

Kristi Uibokand Euroopa Liidu ametlike dokumentide eestikeelsetes tõlgetes esinevate probleemide analüüs Analysis of the problems related to the Estonian translations of the official documents of the European Union Master’s Thesis 2014 121 pages Keywords: European Union, legal acts of the European Union, translation process, translation mistakes, translator education The objective of the Master’s Thesis “Analysis of the problems related to the Estonian translations of the official documents of the European Union” was to find out whether the users of the official documents of the European Union (EU) are satisfied with the quality of the Estonian translations of the EU official documents, or not. Other purposes were to find out main problems that are related to the Estonian translations and to propose some solutions to improve the situation. For that purpose the author carried out a survey, the main target group of which were the Estonian officials. The title of the survey was “Satisfaction with the Estonian translations of the EU official documents” and this survey consisted of 14 questions. There participated 30 persons in this survey. The results of the survey are analysed in the first chapter. In brief, it could be said that most of the participants thought that the quality of the Estonians translations are rather good than bad

Biogaasijaamade ohutus

OhutuseeskirjadKäesolev eestikeelne trükis on välja antud biogaasijaamade ohutuseeskirjade tutvustamiseks Saksamaal, millele toimetajad on lisanud infot Eesti õigusaktide kohta. Selle aluseks on põllumajandustootjate ametiühingute poolt Saksamaal välja antud ohutuseeskirjad “Technische Information 4, Sicherheitsregeln für Biogasanlagen”, milles selgitatakse ja täpsustatakse nõudeid biogaasijaamade rajamisele ja käitamisele. Juhendis antakse näpunäiteid projekteerimisbüroole, ehitusfirmale, operaatorile ja omanikule 0,1 baarist väiksema töörõhuga põllumajanduslike biogaasijaamade kohta. Kokkuvõtlikult on esitatud kõige olulisemad eeskirjad ja viidatakse standarditele, mida tuleb järgida. Nende ülevaate leiate lisast 11. Biogaasijaamade ohutuseeskirjad kiideti heaks 30. septembril 2008 töötervishoiu ja tööohutuse nõukogus Saksamaal. Eestikeelse väljaande näol ei ole tegemist tehnilise standardi ega ametkondliku juhendiga ning see ei asenda saksakeelset originaali

Rääkigem ja kirjutagem selges keeles

Eesti Arst 2013; 92(9):496–49