Õpperada Tartu Lasteaiale Lotte kui vahend õppekasvatustööks 5-7aastaste lastega

http://tartu.ester.ee/record=b2693653~S1*es

Redesign of the monofunctional sports center into a multifunctional and pleasant park

Magistritöö Maastikuarhitektuuri õppekavalTänapäeval leidub üle Eesti erinevaid virgestusalasid, mis pakuvad nii kohalikele kui ka kaugemalt külastajatele rekreatsioonialasid lõõgastumiseks, aja veetmiseks ja sportimiseks. Aina rohkem on inimesed hakanud eelistama välispordikeskusi sisehallidele. Erinevate kasutajasgruppide kohale meelitamiseks on vajalik pakkuda virgestusalal mitmekesiseid tegevusi seal juures arvestada paiga omapära. Töö eesmärgiks on monofuktsionaalse spordikeskuse ümberkujundamine multifunktsionaalseks pargiks tuginedes Märjamaal asuva Järta Tervisespordi krundi disainprojektil. Selleks analüüsitakse kirjandusest tulenevaid aspekte multifunktsionaalsuse tagamiseks koos erinevate spordirajatiste standarditega, et saavutada parim võimalik kauakestev rekreatsiooniala. Metoodikas analüüsitakse erinevate riikide virgestusala näidete põhjal rekreatsioonialasid ning otsitakse ühiseid jooni, et välja kujundada kirjanduse ja näidete põhjal multifunktsionaalse pargi hindamiskriteeriumid, mida hiljem võrreldakse ka hetkel oleva Järta Tervisespordi keskusega. Antud lõpptulemusi võetakse arvesse disainprojekti kujundamisel, et muuta Järta Tervisespordi keskus külastajatele mitmekülgsemaks ja nauditavaks. Disainprojekti hinnates, eelnevalt kujunenud meetodi kriteeriumite alusel selgus, et projekteerides virgestusala maastikus, mis ei oma suuri looduskeskonnalike väärtusi, on võimalik hästi ja kõigi inimeste vajadusi arvesse võttes planeerida multifunktsionaalne ja jätkusuutlik spordikeskus. Antud töö on aluseks olemasolevate monofunktsionaalsete virgestusalade ümberkujundamiseks multifunktsionaalseks, mille käigus luuakse erinevatele kasutajasgruppidele mitmekesist võimalust looduses viibimiseks ja spordiks. Antud tööd on võimalik rakendada reaalse projektina, kuid parima võimaliku tulemuse saavutamiseks on kasulik kaasata disainprojekti veel erinevate alade spetsialistid ja kontekstiga seotud isikud.Nowadays, there are different places of recreation in Estonia that offer opportunities for spending time and for sports for local people as well as distant visitors. More and more people have started to prefer outdoor sport centers to the inner halls. In order to attract different user groups, it is necessary to offer a variety of activities. However, peculiarity of the site needs to be taken into account. The goal of the thesis is to transform the monofunctional sports center into a multifunctional park based on the design project of Järta sports area in Märjamaa region. Literature and different standards for sports facilities are analysed to ensure the multifunctionality of the area and to ensure the sustainability of the recreation area. The examples of different countries´ recreation areas are analyzed and common features are looked for. The goal is to form the evaluation criteria of a multifunctional park based on literature and examples, which are later compared to the current Järta Health Sports center. The final results are taken into account when framing the design project that makes Järta Health Sport Center more versatile and enjoyable for visitors. The design project was evaluated according to the criteria of the previously developed method. While scrutizing the design project, it became clear that designing a landscape that does not have large natural values, it is possible to design multifunctional and sustainable sports center by taking into account the needs of visitors. This work is the basis to transform the existing monofunctional recreation areas into a multifunctional park. Theses express the opportunities for outdoor exposure and sports for different user groups. It is possible to implement this work as a real project. However, in order to achieve the best possible result, it is useful to involve some additional specialists from other areas

Õppe- ja muinasjuturada Võru lasteaiale Punamütsike kui vahend õppekasvatustööks 5-7aastaste lastega

http://www.ester.ee/record=b4581647*es

European mink (Mustela lutreola) personality types and their impact to the species ex situ conservation

Magistritöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekavalKriitiliselt ohustatud euroopa naaritsa (Mustela lutreola) tehispopulatsiooni haldamise edukus sõltub iga isendi sigimisedukusest. Sealjuures toimub loomade paaritamine vaid geneetiliste parameetrite alusel. Töö eesmärk oli välja selgitada, kas naaritsate isiksusetüüpe on võimalik kindlaks määrata ja kas see mõjutab loomade paaritumisedukust. Tallinna Loomaaia liigikaitselabori euroopa naaritsate isiksusetüüpe määrati loomaaiatöötajate küsitluste ja käitumistestide abil ning saadud tulemusi võrreldi naaritsate paaritamisandmetega. Töö tulemusel selgus, et naaritsahooldajate üksmeel sõltus sellest, millist iseloomuomadust hinnati. Kõige suurem oli üksmeel loomade julguse hindamisel ning kõige nõrgem mängulisuse ja passiivsuse hindamisel. Käitumistesti tulemusel suudeti eristada kolm isiksusetüüpi – julge, ekstravertne ja sotsiaalne, mis jagunesid varem läbiviidud tööle sarnaselt, kuid ei eristunud omavahel nii selgelt, kuna loomade käitumise varieeruvus oli üleüldiselt väiksem. Käitumistestidega saadud isiksusetüüpide ja paaritumisedukuse vahel seost ei leitud, kuid selgus, et töötajate poolt agressiivseks hinnatud isased loomad olid kehvemad paaritujad. Kuna tehispopualtsioonis võib tekkida valik teatud iseloomutüübi suunas, on töös soovitatud tehispopulatsioonide haldamise juures võtta geneetiliste ja demograafiliste näitajate kõrval arvesse ka isendite iseloomuomadusi.The success of maintaining the critically endangered European mink (Mustela lutreola) captive population depends on every individuals’ breeding success. This study aimed to test if it is possible to identify the presonality types for the European mink using two different methods (keepers’ questionnaires and behavioural tests) and to reveal, if the personality types have an impact on breeding efficiency. The use of keepers’ questionnaires for identification of the personality traits gave reliable results, though the agreement level between keepers depended on the assessed trait. The keepers’ agreed the most on boldness and the agreement was weakest for playful and passiveness. The behavioral tests distinguished three personality types: bold, extrovert and social. The variation between animals in the behavioural tests were smaller than in a previously published paper. No correlation was found between personality types and breeding efficiency. However, the relation between the trait aggression (from keepers’ questionnaires) and breeding success was revealed. It was suggested that the management of captive population should in the future, in addition to genetics and demography, also pay attention to the preservation of the personality types in captive populations

Kodanliku õhukaitse õpik

Digiteeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel, projekti "Eesti teadus- ja õppekirjandus" (2014-2020.12.03.21-0848) raames.https://www.ester.ee/record=b1432295*es

Shannon Hale'i teose "The Goose Girl" kolme esimese peatüki tõlge ja tõlke analüüs

Hanna Kitt Shannon Hale'i teose „The Goose Girl” kolme esimese peatüki tõlge ja tõlke analüüs Translation of the First Three Chapters of the Novel “The Goose Girl” by Shannon Hale and Analysis of the Translation Master’s thesis 2014 85 pages The aim of this Master’s thesis was to translate three chapters from the book „The Goose Girl” by the American writer Shannon Hale. The translation is accompanied by the analysis which examines the problems that occurred during the process and provides possible solutions for them. The analysis is divided into two parts. The first chapter of the analysis deals with problematic words and phrases and offers possible solutions to the mentioned problems. It became evident from the analysis that it is not always possible to transfer the meaning into the target text by using exactly the same words that occur in the source text and it is better to find a word or phrase that functions in the target language. On the other hand, there were instances when exact word-for-word translation was the best option. Often the suitability of the word-for-word translation is determined by how something is expressed in the culture of the target language. The second chapter of the analysis focuses on figures of speech which were difficult to translate. They include a metaphor and a pun, some similes and personifications. The author’s original way of writing has remained in the centre of all examples provided. Similes were approached by taking a look at some translation theories and the structure of a simile. Both viewpoints were helpful in finding a better translation equivalent, wording and structure for the sentences. The first aim in translating a simile was to retain the figurative essence while preserving its shape was of secondary importance. It became apparent that it is possible to preserve a simile by making only a few small changes – that was the case in five cases out of seven. On the other two cases the simile was replaced with a figure of speech and with a phraseological expression. In translating metaphors I demonstrated the use of different translation strategies. There were three instances of personification and one pun that presented difficulties. I have listed the possible translation equivalents and reasons for choosing the equivalent used in the target text. The analysis of pun translation resulted in realising that despite the fact that a pun-word has the same meaning in both languages, it is not possible to rely on the meaning simply by using the same pun-word in the target text: Accompanying words often provide additional meaning. Therefore it was not possible to transfer the pun into target language word-for-word. The solution was found in transforming the meaning in a way that is characteristic of the target language. It can be concluded that most of the problems occurred due to the style and expressive words and phrases that characterize fiction. It became clear that in order to 85 retain the meaning of an expressive text, it is often necessary to incorporate a few small changes

Lõpparuanne : karusloomakasvatuse uuring

Eestis on karusloomakasvatusega tegeldud alates 1924. aastast, mil loodi esimene hõberebasefarm Harjumaale Mustjõele. Esimesed sinirebased ja mingid (ameerika naarits) toodi Eestisse 1936. aastal, kui alustati nende kasvatamisega karusloomafarmides. Nõukogude perioodil karusloomakasvatuse mahud kasvasid jõudsasti, sest oluline oli toota võimalikult palju karusnahku, kuid karusnahkade kvaliteedil ei olnud suurt tähtsust. Koos Eesti iseseisvumisega toimusid karusloomakasvatuses suured muutused, sest toodetud karusnahkade kvaliteet ei vastanud uute turgude nõudmistele ning turunõuete rahuldamiseks pidid karusloomafarmid vahetama oma sugukarja uute loomade vastu, mis nõudis suuri kapitalimahutusi. Euroopa Karusloomakasvatuse Assotsiatsiooni (EFBA) poolt võeti 1999. aastal vastu nõuded rebaste, minkide ja puurituhkrute puuri mõõtmete kohta, mis nõudsid karusloomade pidamist suuremates puurides ja tingimused peavad olema täidetud 2017. aastaks. Ülaltoodud põhjustel lõpetasid tegevuse enamik kiskjalisi karusloomi pidavatest ettevõtetest, kus peeti hõberebaseid, sinirebaseid, minke ja kährikuid. Tänaseni on säilinud kiskjalisi karusloomi kasvatavatest suurettevõtetest vaid AS Balti Karusnahk. Väikeses mahus peetakse minke ka teises ettevõttes. Alustanud on kaks ettevõtet rebaste kasvatamisega. Suurtootja AS Balti Karusnahk asub Keila lähedal Karjakülas, kus on karusloomi peetud alates 1936. aastast. Nõukogude perioodil oli seal Karjaküla sovhoos, hiljem Raku sovhoos. Peale Raku sovhoosi likvideerumist loodi väliskapitali toel uus ettevõte AS Balti Karusnahk, mis alustas imporditud sugukarjaga ja nende toodetud karusnahad saavutasid kõrge kvaliteedi ning ettevõte on pikas perspektiivis aasta-aastalt nahkade tootmist suurendanud tänaseni. Närilistest karusloomadest on Eestis kasvatatud Nõukogude perioodil peamiselt nutriaid, keda tänapäeval praktiliselt ei kasvatata. Kuid peale Eesti taasiseseisvumist imporditi Eestisse esimesed tšintšiljad, keda hakati kasvatama peamiselt väikefarmides (FIEde poolt) ja mõnedes väikeettevõtetes (OÜ-des). Aastal 2002 moodustati Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing eesmärgiga koondada karusloomakasvatajaid, kellega on tänaseks liitunud 15 tšintšilja-, rebasening mingikasvatajat. Karusloomakasvatuse perspektiiv on kahtluse alla seatud järjest tugevneva surve tõttu loomakaitse- ja loomaõiguslusorganisatsioonide poolt, mis on aasta-aastalt tugevnenud. Karusloomakasvatuse kohta autentse informatsiooni saamine on raskendatud, sest igasugune riiklikul tasandil informatsiooni kogumine aruandluste, ülevaadete jm osas on killustatud, lünklik ja puudulik, mistõttu sektoris puudub ülevaade farmide arvu, loomade arvu jm kohta. Sektori kohta ülevaate saamiseks tuleb lähtuda eelkõige ettevõtete, kasvatajate poolt laekunud informatsioonist, sest riiklikud andmebaasid karusloomi kasvatavate farmide, kasvatatavate loomaliikide ja nende arvukuse kohta puuduvad. Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia uuring karusloomakasvatuse sektori struktuuri ja majandusliku olukorra välja selgitamiseks aastatel 2000–2014. Samuti koostada arenguperspektiivide ja investeeringuvajaduse kaardistamine 10-aastase perspektiiviga. 6 Projekti objektiks on kvantitatiivne uuring, mis hõlmas karusloomakasvatajate andmete kogumist ja analüüsimist. Arenguperspektiivide ja investeeringuvajaduse osas kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit. Lisaks koostati kaks ülevaadet võimalike arengustsenaariumite (stsenaariumanalüüs) kohta, mille kaudu hinnati potentsiaalset majanduslikku ja sotsiaalset mõju karusloomakasvatuse võimalikust keelustamisest või kasvatamise nõuete täitmisest tulenevalt. Uuringu aruanne koosneb üheteistkümnest peatükist. Esimese kolme peatükiga antakse ülevaade uuringu metoodikast, karusloomakasvatuse dünaamikast ja karusnahkade turustamisest. Neljas ja viies peatükk sisaldab ülevaadet ettevõtjate ressurssidest ja jätkusuutlikkuse näitajatest. Kuuendas peatükis käsitletakse küsitluse peamisi tulemusi ja seitsmenda peatüki kaudu arutletakse loomade heaolu ja eetiliste vaadete üle. Viimaste peatükkidega võetakse kokku karusloomakasvatuse erinevaid aspekte, koondatakse tulemused arengustsenaariumite kohta ning esitatakse fookusgrupi arutelu tulemused. Aruande juurde kuuluvad kokkuvõte ja lisad

Social work promoting community and environmental sustainability: A workbook for global social workers and educators (Volume 2)

Incredible work is being done all over the world by social workers addressing issues at the nexus of community and environmental sustainability. We hope this book will inspire you, whether you have been involved with these issues for decades, or you are new to and curious about the topic. This volume of the workbook series focuses primarily on Indigenous voices and knowledge, ecotherapeutic practices, and the interdisciplinary nature of sustainability in social work. As allies with Indigenous peoples, we aim for this workbook resource to make space for those working to decolonize, especially within the social work profession in education, research, and practice. This book is formatted as a workbook, with short lessons accompanied by exercises that help you apply the lessons theoretically and in your own practice. It is intended as a tool for international social work practitioners, students, and educators to help advance the Global Agenda for Social Work and Social Development theme of working toward environmental sustainability. We hope that by making this workbook available, we are enabling climate justice issues to be acknowledged as urgent and repositioned as central to social work in particular, and to life in general