Kuidas Facebooki kasutajad väldivad turunduseesmärkidel suurandmete kogumisega kaasnevaid ohtusid?

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli teada saada, millised on inimeste hirmud turunduseesmärkidel andmete kogumise ees. Eelkõige soovisin teada saada, kuidas on teadmine, et nende kohta kogutakse andmeid, mõjutanud inimeste käitumist Facebookis. Lisaks soovisin teada saada, kuidas on see mõjutanud nende suhtumist Facebooki ja sealsetesse reklaamidesse ning kas see on erinev sõltuvalt Facebooki peamistest kasutajatüüpidest. Enne uuringu läbiviimist ning tulemuste kirjeldamist andsin teoreetilise ülevaate, mis on e-turundus ja sotsiaalmeedia ning kuidas toimub e-turundus sotsiaalmeediakanalis Facebook. Andsin ülevaate ka varasematest hirmudest suurandmete kogumise ees. Teema uurimiseks püstitasin kaks uurimisküsimust, mille abil selgitasin välja, millised on kasutajate hoiakud ja arvamused turunduseesmärkidel suurandmete kogumise suhtes ning kuidas mõjutab teadmine, et Facebooki kasutajate kohta kogutakse turunduseesmärkidel suurandmeid, nende suhtumist sealses keskkonnas toimuvasse e-turundusse. Andmed kogusin kvalitatiivse meetodi teel. Viisin aprillis läbi 13 semi-struktureeritud intervjuud. Küsitlesin 13 naissoost isikut, kes vastasid seatud valimi kriteeriumitele. Analüüsil kasutasin cross-case’i ehk horisontaalanalüüsi meetodit Uuringu tulemustest selgus, et inimestel üldiselt puudub hirm suurandmete kogumise ees turunduslikel eesmärkidel, sest meedia ei kajasta seda kui ohtu ning neil puuduvad isiklikud või lähedaste sõprade kogemused privaatsuse rikkumisest, mis võiks nende arvamust mõjutada. Vastanutel oli vähe teadmisi suurandmete kogumise kohta, samuti valdas neid ükskõiksus ja huvipuudus. Seetõttu ei olnud neist ka suurem osa lugenud privaatsussätteid. Kasutajatel oli seisukoht, et privaatsussätted on keerulised, nende lugemine aeganõudev ja sätetega tutvumine ei muudaks nende kui teenusekasutajate jaoks midagi. See olevat tänapäeva paratamatu osa ja sellega tuleb lihtsalt leppida. Kui kasutajad olid lugenud privaatsussätteid, siis põhjusel, et keegi kolmas, nende jaoks võõras Facebooki kasutaja, ei näeks neid puudutavat isiklikku teavet. Olukorra vältimiseks on kasutajad ettevaatlikumad postitamistes – jälgivad hoolikamalt mida ja kellele nad postitusi teevad. Facebook on kasutajate jaoks peamiselt kiirelt informatsiooni jagamise ning sõpradega suhtlemise keskkond. Sealne e-turundus kasutajate usaldusväärsust reklaamidesse ei mõjuta, küll aga häirib neid olukord, sõltumata Facebooki peamistest kasutajatüüpidest, kus nende sõprade postitused jäävad reklaaminduse tõttu tahaplaanile. Tekkinud olukord toob kaasa reklaamide ignoreerimise, Facebooki konto sulgemise või selle keskkonna kasutamise vaid senini, kuni tekib uus alternatiiv nagu näiteks Instagram. Kokkuvõtvalt selgus läbiviidud uuringust, et ka uuringule vastajate seas kehtib privaatsuse paradoks, kus inimesed ei soovi, et nende kohta kogutakse isiklikku informatsiooni ning on hakatud Facebookis vältima personaalse info jagamist, teisalt aga ollakse nõus Facebooki kasutama edasi, kuigi antud sotsiaalmeedia keskkond on võtnud õiguse koguda suurandmeid turunduslikel eesmärkidel ning jagada kolmandate osapooltega. Üheks põhjuseks võib tuua vähese teadlikkuse suurandmetest ja nende kogumise eesmärkidest. Teine põhjus on privaatsussätete läbipaistmatus. Kuigi hetkel tundub üha raskem võidelda soovimatu informatsiooni avalikustamise vastu ja lihtsam on loobuda enda privaatsusest, siis autorina leian, et olukorda meie ühiskonnas võib parandada 2018. aasta mais jõustuv Euroopa Liidu liikmesriikidele mõeldud ühtne andmekaitsemäärus, mille eesmärgiks on ühtlustada isikuandmete käsitamise nõuded.http://www.ester.ee/record=b4704377*es

Big data analysis for financial audit

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalUued suunad äri- ja poliitmaastikul, majanduses, teaduses, tehnoloogia valdkonnas ning ühiskonna ootustes on oluliselt muutnud ettevõtluskeskkonda ja auditi tööpõldu. Uueks trendiks on saamas suurandmete analüüs ja selle integreerimine äriprotsessidesse eesmärgiga saavutada suurem efektiivsus ja pakkuda klientidele suuremat lisaväärtust. Pakkumaks muutunud töökeskkonnas suuremat kindlustunnet on oluline, et muutustega läheks kaasa ka audit. Kuigi Big4 esindajad räägivad suurtest kulutustest suurandmete analüüsi arendusteks, puudub konkreetne ülevaade selle kasutamise kohta auditi praktikas. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millises ulatuses on suurandmete analüüsimeetodid leidnud kasutust Eesti audiitorbüroodes ning milles nähakse peamisi võimalusi ja väljakutseid. Selleks viidi läbi kvalitatiivne intervjuude põhine juhtumiuuring. Intervjueeritavateks on Big4 ja Grant Thornton audiitorbüroo esindaja ja valdkonnas praktiseerivad tehnoloogia ettevõtted. Suurandmete analüüs ei ole finantsauditi läbiviimisel kasutusel peamise tööriistana, kuid seda testitakse. Kõige suuremat efekti suurandmete analüüsist nähakse pettuste avastamises, auditi protsessi efektiivsemaks ja kiiremaks muutmises ja lisaväärtuse pakkumises auditeeritavale. Väljakutsetena nimetati andmete kätte saamine, nende töötlemine ja analüüsimine, ladustamine ja turvalisuse tagamine, metodoloogia puudumine, kriteeriumite seadmine ja arenduse kallidus.Emerging drivers and trends in business and politics, economy, science and technology and the wider society are reshaping the landscape for business and professional auditors. Big Data analysis are here to become new trend in decision making and has already integrated into business processes to achieve greater efficiency and to offer greater added value to the clients. To offer valuable assurance, auditors must response to the changes. Partners from leading audit firms, Big4, have made announcements about making efforts toward using Big Data in auditing. However the prevalence of Big Data techniques in audit practice remains largely unknown. The purpose of this paper is to find out the extent to which big data techniques have been used in auditing companies in Estonia and which set out the main opportunities and challenges. A qualitative, interview-based case study was conducted for this purpose. Interviews covered Big4, Grant Thornton and a technology companies practicing in big data analytics. Big Data analysis is not used as the main tool for financial audits but some of them are testing it. The largest effect from Big Data is seen in fraud detection, making the audit process more efficient and faster and providing and added value to the auditee. Challenges where data acquisition and warehousing, data cleansing and analyzing, privacy and security, methodology, setting criteria and resource costs

Platvormiettevõtja kui olulist vahendit omava ettevõtja õigus keelduda suurandmetele juurdepääsust isikuandmete kaitse kohustusele tuginedes

https://www.ester.ee/record=b5452418*es

Suurandmete kasutamisvõimalused sotsiaalmeedia analüüsis: Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste Twitteri kajastuse meelestatuse analüüs

http://www.ester.ee/record=b4685502*es

Süütuse presumptsioon suurandmete ajastul

http://www.ester.ee/record=b4683997*es

Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, millised on gümnaasiumiõpilaste teadmised ja arvamused internetis avaldatud isikuandmete kogumisest ja kasutusest interneti suurkorporatsioonide poolt, millised on nende üldised teadmised big datast, millised on nende teadmised ja kogemused suurkorporatsioonide poolse isikuandmete kogumisega ning kuidas suhtuvad nad personaliseeritud veebisisusse. Teooria peatükis kirjutasin üldisemalt big datast, selle defineerimisvõimalustest ning kuidas big datat kasutada saab, lisaks seletasin, mida tähendab profileerimine interneti kontekstis ning kuidas on see seotud big dataga. Andsin ülevaate ka Facebooki „Like“ nupust kui ühest profileerimise vahendist ning kirjutasin ka personaalsest veebisisust ja andmekaevandamise abil reklaamide pakkumisest. Teema uurimiseks püstitasin neli suuremat uurimisküsimust, mille abil uurisin, millised on gümnaasiumiõpilaste teadmised ja arvamused internetis avaldatud isikuandmete kogumisest ja kasutusest interneti suurkorporatsioonide poolt, milliseid suurandmeid on noorte arvates võimalik koguda isikute Facebooki „meeldib“ nupu kasutamise pinnalt, milliseid kogemusi omavad gümnaasiumiõpilased interneti suurkorporatsioonide poolse isikuandmete kogumisega ning milline on noorte suhtumine personaliseeritud veebisisusse. Andmete saamiseks kasutasin kvalitatiivset meetodit. Seminaritöö raames viisin 2015. aasta detsembris läbi kaks semi-struktureeritud informandi intervjuud, millele lisandus kaheksa 2016. aasta aprillis lõputöö raames läbi viidud intervjuud. Intervjuusid analüüsisin cross-case ehk horisontaalanalüüsi meetodit kasutades. Valimisse kuulus kümme gümnaasiumiastmes õppivat noort. Uuringu tulemustest selgus, et gümnaasiumiõpilaste teadmised big data teemast üldiselt on väga väikesed. Isikuandmete kogumisega oldi kokku puututud ning teatud juhtudel teati ka seda, milleks võidakse isikuandmeid kasutada, kuid täpsemalt sellele, kuidas andmete pinnalt personaliseeritud reklaamid tekivad, ei osatud vastata. Neile personaalselt suunatud reklaame olid märganud vähesed. Kui noored said teada, milleks nende isikuandmeid kasutatakse, siis pigem oli see neile vastumeelne, et keegi nende tegevusi internetis jälgib. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuigi gümnaasiumiõpilased kasutavad internetti igapäevaselt, siis big data on nende jaoks väga võõras teema. Muidugi on ka big dataga seotud mõisted keerulised, mida ei osata seletada. Osatakse pakkuda erinevaid isikuandmeid, mida suurkorporatsioonid meilt koguvad, kuid ei osata aimata, mida nende andmetega teha saab. Tundub, et eriti ei pöörata tähelepanu ka internetis olevatele reklaamidele, sest vähe seostati neid enda varasemate tegevustega internetis. Kui saadi teada, et nende isikuandmeid võidakse ära kasutada, siis see oli intervjueeritavatele vastumeelne, seda, et see võib olla inimestele ka kasulik, ei osatud välja tuua. Mina arvan, et eduka e-riigina tuleks noorte kui ka kõigi teiste inimeste teadlikkust internetis toimuvast tõsta, et ennetada oma isikuandmete sattumist valedesse kätesse.http://www.ester.ee/record=b4576184*es

Roles and competencies of the accounting specialist in the digital age

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalDigitaalajastul oodatakse arvestusala spetsialistidelt järjest enam andmete analüüsivõimekust, IT-süsteemide arendustegevuses osalemist ja juhtimisotsustes kaasa rääkimist. Seega muutub arvestusala spetsialisti roll tehnilise töö tegijast kogu organisatsiooni partneriks. Uues rollis on aga vajalikud teistsugused kompetentsid kui varem. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada milline on arvestusala spetsialisti digitaalajastu rollidega seotud kompetentsivajadus. Magistritöö andmete kogumiseks kasutati ankeetküsimustikku, mille valimiks olid arvestusala spetsialistid. Andmete analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset analüüsi. Arvestusala spetsialistide rollide analüüsimisel selgus, et kõik digitaalajastu rollid pole üksteisest selgelt eristatavad. Seega ei pruugi digitaliseerituse tase olla veel nii kõrge, mis võimaldaks kõikide digitaalajastu rollide selget väljakujunemist. Kompetentside analüüsimisel selgus, et rolliti on kompetentsivajadus erinev. Madalama taseme töötajate kompetentsivajadus võib olla võrreldes teoreetilisete eeldusega suurem. Tulevikus jäävad tehnilised oskused arvestusala spetsialisti kompetentsipagasis olulisteks, kuid märgatavalt suureneb andmete analüüsioskuse olulisus. Lisaks suureneb tulevikus meeskonnatöö oskuse tähtsus. Kõige suuremat vajadust tuntakse analüüsioskuse arendamiseks ja seda eriti madalama taseme töötajate seas. Järgnevates uuringutes võiks kitsendada valimit ja uurida kindlate tegevusvaldkondade, raamatupidamisbüroode või teenuskeskuste arvestusala spetsialistide rolle ja kompetentse.In the digital age, accounting specialists are expected to be able to analyse data, participate in IT- system development activities and participate in management decisions. Thus, the role of the accounting specialist will change from technical specialist to a partner of the entire organization. However, in the new role, the competencies are different than before. The aim of the master's thesis is to find out which competencies are needed related to the roles of accounting specialists in the digital age. A questionnaire was used to collect the data for the master's thesis with a sample of accounting specialists. Quantitative analysis was used to analyse the data. Analysis of the roles of accounting specialists revealed that not all roles in the digital age are clearly distinguishable. Thus, the level of digitalisation may not yet be high enough to allow all roles in the digital age to be clearly established. The analysis of competencies revealed that the need for competencies differs from role to role. The competence needs of lower level specialists may be higher. In the future, technical skills will remain important, but the importance of data analysis skills will increase significantly. In addition, the importance of teamwork skills will increase. The greatest need is felt for development of analytical skills, especially among lower-level employees. Subsequent studies could narrow the sample and examine the roles and competencies of accounting specialists in specific business areas, accounting firms or service centres