60,162 research outputs found

    Publiku-uuringu olulisusest Vanemuise teatri näitel

    Get PDF
    Bakalaureusetöö uurib kaht teatrivaatajate gruppi (lojaalne ja kriitiline publik) ning nende kogemusi ning mõtteid seoses Vanemuise teatriga. Töö on jaotatud viieks peatükiks, millest esimene annab ülevaate kasutatavast teooriast, kirjeldades erinevaid võimalusi publiku uurimiseks ja avab mõistet publiku kaasamine (audience engagement). Teises peatükis tutvustatakse Vanemuise teatrit, selle arengukava ning 2021. aastal toimunud publiku-küsitluse tulemusi. Kolmas peatükk tutvustab töö meetodit, neljas tutvustab ja analüüsib intervjuude tulemusi. Bakalaureusetöö viies peatükk jõuab saadud teadmiste põhjal järeldusteni, et vastata küsimustele, kas ja mil moel kaks uuritud publikugruppi üksteisest oma kogemustes erinevad ja millist kasu Vanemuise teater nende kogemuste sügavamast mõistmisest saada võiks

    Explaining the extent of the EU’s implementation of UNmandated conflict management efforts: comparing the cases of Libya and Mali

    Get PDF
    In conflict management, the United Nations possesses a central role, but it relies on states and regional organizations to fulfil its mandates. One of such regional organizations, which partakes in UN-mandated conflict management efforts, is the European Union. Although declaring support for the UN through the promotion of effective multilateralism, the extent of the EU’s implementation of UN-mandated efforts varies. Against this background, this study seeks to find out, what explains this variation. More specifically, it explores how two factors - coherence and leadership of member states – affect the extent of the EU’s implementation of UN-mandated conflict management efforts. In order to identify, which of the two factors better explains varying extent of the EU’s implementation of UN-mandated conflict management efforts, a comparative study is constructed to empirically research the EU’s involvement in implementing UN-mandated conflict management efforts in the Mali War from 2012 onwards and the Second Libyan Civil War between 2014 and 2020. Document analysis is used to determine the relevant UN mandates and the subsequent extent of the EU’s implementation of UN-mandated conflict management efforts, meanwhile a combination of qualitative content analysis of speeches and statements together with document analysis is used to determine the leadership and coherence of EU member states. Whereas in the case of Mali, the EU implemented UN-mandated conflict management efforts to a complete extent, the extent of the EU’s implementation of such efforts was partial in the case of Libya. Identifying the presence of coherence and leadership of member states in both cases, the study concludes that although the coherence of member states does explain a varying extent of the EU’s implementation of UN-mandated conflict management efforts, leadership of member states does not, at least not by itself. The results of this thesis shine light on why the EU’s extent of implementation of UN-mandated conflict management efforts can vary, in addition to indicating problematic areas for decision-makers in the EU who strive for the EU being a promotor of effective multilateralism on the global stage

    Kilpnäärmehaiguste ja kirurgilise ravi mõju hääle- ja neelamiskvaliteedile

    Get PDF
    Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKilpnäärme talitlushäired on ühed sagedasemad endokriinhaigused, mis vajavad kirurgilist sekkumist. Hääle- ja neelamishäired on laialt levinud tüsistused, mida võib seostada nii kilpnäärmehaiguste enda kui ka nende operatiivse raviga. Seoses kilpnäärme paiknemisega kõrinärvide vahetus läheduses, seostatakse antud sümptomaatikat enamasti operatsioonijärgsest närvikahjustusest tingitud muutustega. Tegelikkuses võivad sarnaseid kaebuseid anda ka operatsioonipiirkonna turse, verevalum, valu, narkoosi ajal kasutatava intubatsioonitoru põhjustatud kahjustus, kõri-neelu reflukshaigus vms. On leitud ka, et kuni 76% patsientidest on juba kilpnäärme operatsiooni eelselt probleeme häälekvaliteedi ja neelamisega. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata kilpnäärme operatsiooni eelset ja järgset hääle- ja neelamiskvaliteeti ning dünaamilisi muutuseid operatsioonijärgses perioodis. Uuringu tulemustest selgus, et kilpnäärmehaigustest tingitud muutused kõri piirkonnas ei mõjuta oluliselt patsiendi häälekvaliteeti, küll aga põhjustavad muutuseid neelamisfunktsioonis. Lisaks leidsime viited suurenenud kilpnäärme võimalikule rollile kõri-neelu reflukshaiguse ägenemises. Seevastu operatsioonijärgselt leidsime hääle- ja neelamiskvaliteedi languse nii kõrinärvide kahjustuseta kui -kahjustusega patsientidel. Enam väljendunud ja pikema kestvusega on muutused püsiva häälepaela halvatusega patsientidel. Sõltumata operatsioonijärgse vigastuse olemasolust, paranesid nii hääle- kui neelamiskvaliteet 12-18-kuulise jälgimisaja lõpuks operatsioonieelsele tasemele nii kõrinärvide kahjustusega kui kahjustuseta patsientidel. Sealjuures kõrinärvide vigastuseta patsientidel täheldasime neelamisfunktsioonis isegi märkimisväärset paranemist võrreldes operatsioonieelse seisuga. Operatsioonijärgse kõrinärvi kahjustuse riskifaktoriks on suur kilpnäärme mass. Intubatsioonitoru põhjustatud kahjustus ei mängi hääle- ja neelamishäirete tekkes olulist rolli.Thyroid disorders are one of the most common endocrine disorders requiring surgical treatment. Voice and swallowing disturbances are well-known complications of both thyroid disease and surgery. Due to the close proximity of the laryngeal nerves, the most severe voice and swallowing problems are considered to be caused by postoperative nerve injury. However, other possible causes of voice and swallowing disturbances after thyroid surgery involve soft tissue edema, hematoma, localized neck pain, intubation tube induced tissue damage, laryngopharyngeal reflux disease etc. Previous studies have described alterations in voice and swallowing quality already in preoperative thyroid patients in up to 76% of cases. The goal of the present PhD thesis was to evaluate pre- and postoperative voice and swallowing disorders in thyroid patients and to identify dynamic changes during postoperative period. Analysis revealed that changes in the laryngeal area caused by thyroid disorders do not impact patient’s voice but do cause marked disturbances in swallowing quality. In addition, we found a possible role of the enlarged gland in the aggravation of laryngopharyngeal reflux symptoms in thyroid patients. However, postoperatively we detected deterioration in voice and swallowing quality irrespective of laryngeal nerve injury. More profound impairment is observed in the patient group with permanent paralysis. Regardless of postoperative laryngeal nerve injury, both voice and swallowing quality recovered to preoperative values by the end of 12-18-month follow-up period. Furthermore, in patients without laryngeal nerve injury, swallowing function improves following thyroid surgery. We found large thyroid mass to be a risk factor for postoperative laryngeal nerve injury. However, general anesthesia played no substantial role on postoperative voice and swallowing disturbances.https://www.ester.ee/record=b553778

    Probleemid matemaatika tekstülesannete lahendamisel ja võimalikud lahendused

    Get PDF
    https://www.ester.ee/record=b5543778*es

    Die deutsche Sprache in vorschulischer Bildung

    Get PDF

    Nobility and state in Swedish Livland, 1634—1680

    Get PDF
    Igaühel, kes on õppinud Eesti ajalugu, on vähemalt mingisugune ettekujutus nii baltisaksa aadlist kui ka ajast, mil tänapäevase Eesti territoorium kuulus Rootsi riigi koosseisu. Väljend „vana hea Rootsi aeg“ on enamikele tuttav, isegi kui ei olda päris kindlad, et milles siis ikkagi see Rootsi aja headus seisnes. Samamoodi kangastub hõlpsasti kujutelm julmast ja ahnest mõisnikust, kes üksnes enda kitsaste erahuvide eest seisis. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi Rootsi riigivõimu ja baltisaksa aadli püüdlustele ja hoiakutele. Keskendusin Rootsi riigi koosseisu kuulunud Liivimaale (tänapäevase Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel asunud haldusüksus) aastatel 1634—1680. Kõnealusel ajavahemikul kasvas Liivimaal märgatavalt kohaliku aadli mõjuvõim ning kujunes välja aadli hallatud institutsioonide võrgustik, mis moodustas mitmes mõttes paralleelse haldusstruktuuri riikliku oma kõrval. Soovisin töös muu hulgas teada saada, miks lasi Rootsi riigivõim sellisel olukorral tekkida ning mida üritasid Liivimaa aadlikud tugevnenud positsiooni abil saavutada. Jõudsin järeldusele, et kirjeldatud arenguid tõukas suuresti tagant vastastikuse kasu ootus. Rootsi riigivõim lootis Liivimaa aadlile järeleandmisi tehes hankida neilt vastutasuks täiendavaid ressursse ning kindlustada kohaliku aadli lojaalsus Rootsi riigi ees. Töös ilmnes, et peale maksude kogumise ja Liivimaa kaitsmise jagus riigivõimul vähe võimekust muude teemadega tegelemiseks. Olgugi et probleeme oli maal lokkava vägivalla, teede seisukorra, kohtute efektiivsuse ja palju muuga, näitasid riigivõimu esindajad üles vähest initsiatiivi nendega tegelemiseks. Siin astus mängu kohalik aadel, kes soovis vastutasuks ressursside loovutamise eest riigivõimu luba maad vaevanud probleeme lahendada. Selleks tehti riigivõimule ettepanekuid kõikvõimalike korralduste väljaandmiseks ning uute institutsioonide asutamiseks, kusjuures loodud ametikohad olid enamasti tasustamata. Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjeldatud vastastikuse kasu ootus suuresti realiseerus – aadel üldjuhul nõustus riigivõimu nõudmistega ning sai vastutasuks kujundada kohalikku haldust neile sobivas suunas.Anyone that has studied Estonian history has at least some sort of a perception of both the Baltic German nobility and the time period when the territory of modern-day Estonia was a part of the Swedish empire. The expression “good old Swedish time” is well known to most Estonians, even if one is not entirely certain of what is meant by the expression. Similarly, the stereotype of a cruel and greedy landlord who only seeks personal gain is a familiar one. The goal of my dissertation was to offer additional interpretations about the aspirations and attitudes of the Swedish state authorities and the Baltic German nobility. I focused on Swedish Livland (an administrative unit on the territory of modern-day Southern-Estonia and Northern-Latvia) in the years 1634 to 1680. During this time there was a significant increase in the influence of the Livonian nobility and a network of institutions run by the local nobility developed in Livland, which in many respects formed a parallel governance structure to that of the state. Among other things, I wanted to find out why the Swedish state authorities allowed these developments to occur and what was the Livonian nobility trying to achieve with the help of their strengthened position. I reached the conclusion that the aforementioned developments were largely influenced by the expectation of mutual benefits. Swedish state authorities hoped that in return for certain favours, they could acquire additional resources from the Livonian nobility and affirm their allegiance to the Swedish crown. It became evident that besides collecting taxes and protecting the province, the state had very limited capacities to deal with other issues. Although there were problems with public violence, conditions of roads and bridges, efficiency of the courts and many other issues, the representatives of the state showed little initiative to deal with them. Here, the local nobility stepped in. In return for giving up resources, the Livonian nobility sought the permission of the state to deal with the issues troubling the land. For this end, proposals were made to state officials for the issuing of regulations and the founding of new institutions, the offices of which were in most cases without any kind of remuneration. To conclude, it can be said that the expectation of mutual benefits was largely met for both sides – the nobility generally acceded to the demands of the state and in return had the opportunity to influence local governance in a way that was suitable to them.https://www.ester.ee/record=b555340

    Efficiency of literary contests as a non-formal education tool for learners of Estonian in Ida-Viru County

    Get PDF
    https://www.ester.ee/record=b555644

    Kaugtöö tegemise sagedusega seotud muutused Covid-19 pandeemia ajal erinevate gruppide lõikes Eestis

    Get PDF
    Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida kaugtöö sageduse muutumist seoses koroonapandeemiaga ja selle sageduse muutumisega seotud tegureid koroonapandeemia tagajärjel. Esmalt toimus teemaga seotud kirjandusest ülevaate andmine. Sellest tulenevalt toimus kaugtöötamist mõjutavate tegurite defineerimine erinevatesse valdkondadesse, mille abil mõista ja prognoosida kaugtöötamise sageduse muutust. Autor kasutas töös Euroopa Sotsiaaluuringu 10. vooru Eesti andmeid. Kasutati multinoomset logistilist regressioonanalüüsi, et uurida mil moel sõltuv muutuja ehk kaugtöötamise sageduse muutumist erinevate sõltumatute tunnuste lõikes taustakategooriate taustal avaldub. Selleks loodi mudel, mis kaugtöötamise sagedustaseme muutumist prognoosis. Analüüsi tulemusel ilmnes, et kaugtöötamise mittevõimalikkust soodustavad statistilisel olulisel määral liht- ja oskusametitel töötamine. Statistiliselt olulisel määral on kõige enam tõenäosus kaugtöötamise sageduse tõusule suurlinna elanikel, naistel ning neil organisatsioonitöötajatel, kellelt eeldatakse ületundide tegemist. Samuti prognoosib analüüsimudel, et mida noorem on töötaja, seda suurem tõenäosus on kaugtöötamise sageduse tõusule. Kaugtöötamise sagedustaseme tõusu prognoosivad lisaks kõrgharidus, keskastme spetsialisti amet, spetsialisti amet ning avalikus sektoris töötamine, kuid mitte statistiliselt olulisel määral. Analüüsi on võimalik edasi arendada mitmes eri valdkonnas, seda nii kasutatud kirjanduse kui ka töö tulemuste põhjal. Antud tööd saab edasi arendada, uurides kaugtöötamise sageduse muutumist seoses koroonapandeemiaga, võttes arvesse peredünaamikaid ning kuidas kaugtöötamise sagedustaseme muutumine sugudevahelist ebavõrdust kujundab. Lõputöö tulemusena selgusid kaugtöötamise sageduse muutumistega seotud tegurid ning kuidas antud tegurid kujundavad inimese tasandil tema kaugtöö sagedustaseme muutumist koroonapandeemia tagajärjel. Antud teema on relevantne, kuna kaugtöötamine on muutunud püsivaks osaks töömaailmast ning selle üks riskidest on sugudevahelise stratifikatsiooni ning ebavõrduse stereotüüpide juurutamine.https://www.ester.ee/record=b5554166*es
    corecore