Ettevõtlikkuse ja väärtushinnangute vahelised seosed Euroopa riikide näitel

http://tartu.ester.ee/record=b2611050~S1*es

Analysing larch trees growth of two uneven-aged stands data at Järvselja Training and Experimental Forest Center

Magistritöö Metsatööstuse erialalKäesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida kliima mõju Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kasvavate lehiste diameetri ja kõrguse juurdekasvule ning prognoosida üksikpuude tüvemaht. Käesolevas töös kasutatud andmed on kogutud kahest eri vanusega Järvselja Õppe –ja Katsemetskonna lehise kultuurpuistust. Töös kasutatud kliimaandmed on saadud Järvselja ilmajaamast. Kokku langetati 20 puud, millest analüüsis kasutati kokku 17 puu andmeid. Et saaks radiaalja kõrguskasve analüüsketastelt ja -laualt mõõta, oli vaja lauad eelnevalt lõigata ja kettad ette valmistada. Peale analüüsketaste ja –laudade töötlemist toimus mõõtmine, mille käigus mõõdeti analüüsketastelt aastarõnga laiused ja laudadelt kõrguse juurdekasvud, misjärel aastarõngaste laiused ja kõrguskasvud ristdateeriti ja standardiseeriti. Uuriti kahe lehisepuistu analüüspuude kõrguskasvude muutumist aastate lõikes ja võrreldi puu kaupa. Koostati mudelid mis kujutavad kõrguse –ja diameetri juurdekasvuindeksite kronoloogiat proovitükkidel JS017 ja JS279. Kliima ja lehiste radiaal –ja kõrguskasvu vahelisi seoseid analüüsiti korrelatsioon- ja vastavusfunksioonanalüüsil ning libiseva keskmisega korrelatsioonanalüüsil. Arvutati igale puule tüvemaht kasutades Laasasenaho ja Padari mudelit. Puude kõrguskasvu kui ka radiaalkasvu mõjutavad erinevad kliimafaktorid ja nende koosmõju. Tulemuste analüüsis selgub, et kõige suurem mõju tüvemahu juurdekasvule oli temperatuuril. See ilmnes klimaatiliste faktorite korrelatsioonanalüüsil nii puude radiaalkui ka kõrguskasvule. Libiseva korrelatsioonanalüüsi tulemusel selgus, et kasvuperioodi teises pooles on juuli, augusti- ja septembrikuu temperatuur mõjutanud puude juurdekasvu mõlemal alal positiivselt, seda nii kõrguskasvu kui ka radiaalkasvu puhul. See võib tuleneda viimaste kümnenditel just kasvuperioodil olnud soojema suve lõpu ja sügise alguse tõttu. Kõrguskasvude kohta tehtud korrelatsioonanalüüsist tuli välja alal JS279 septembri temperatuuride ja sademete positiivne mõju kasvule. Alal JS017 ilmes juuli, augusti ja septembrikuu temperatuuride positiivne mõju lehiste kõrguskasvule.The aims of current thesis was to analyze the climate response to radial and height growth and estimate stem volume of larch trees in Järvselja Training and Experimental Forest Center. The model tree data used in research are collected from two different aged larch tree stands in Järvselja. The climate data is from Järvselja local meteorological station. Together there were 20 trees cut down, where 17 were used in the analysis. To measure radialand volume growth of the trees, logs were cut and discs prepared. After preparing the discs and wood boards they were measured for tree ring widths and height growths. Afterwards measured samples were standardized and cross dated. Height growth changes were analyzed and studied by years to year and compered by two stands. Models were made, what represent the chronologies of tree ring width and tree-growth in plots JS017 and JS279. Radial- and tree-growth in response to climate change were analyzed by correlation- and conformity functional analysis and also by moving correlation analysis. Using Laasasenaho- and Padar model, stem volume was calculated for every tree. Tree height- and radial growth are influenced by different factors and by their interactions. Climate factor correlation analyzes to tree radial- and tree growth shows that the most impact for the stem volume has a temperature. Sliding correlation analysis shows that in the last half of vegetation period (July, August and September), the temperatuure has gone positive in both plots. This may be seen because of warmer summer ends and beginnings of autumn, during last growing seasons correlation analyzes made on high growth shows that positive effect has temperature and rainfall during September in the plot JS279. In the area JS017 july, august and september temperature has positive impact on the larch height growth

The Impact of Spatial Properties of Land Plots on Arable Land Price

Bakalaureusetöö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekavalKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada maatükkide ruumiliste omaduste mõju haritava maa hinnale. Antud uurimistöös põhineti järgnevatele ruumilistele omadustele, nagu boniteet (mullaviljakus), pindala, kompaktsus, kaugus maakonnakeskusest ja teest ning kaugus Tallinnast. Ühtlasi hinnati kinnisvara portaalides oleva müügiinfo sobivust ehk kasutatavust uurimistööks ja kinnisvaraturu analüüsiks. Antud töö koostamisel kasutati Maa-ameti tehinguandmebaase, ArcGIS programmi abil arvutati katastriüksuste pind, kompaktsus, mulla boniteet (mullaviljakus)., kaugus maakonnakeskusest, teest ning Tallinnast ning MS Excelit kasutati korrelatsioonanalüüsi ja regressioonvõrrandi tegemiseks. Käesoleva töö tulemusena analüüsiti 66 müügil olevat maaüksust, mille korral oli domineeriv kõlvik haritav maa. Nendest 33 grupeeriti kõrgema hektari hinnaga ning 33 madala hektari hinnaga. Analüüsi koostamiseks sobis vaid 45% kogutud andmetest. Töö tulemusena selgus, et haritava maa tükke iseloomustavad ruumiliste omaduste ja haritava maa hinna vahel ei ilmnenud üldjuhul usaldusväärset korrelatsiooni. Usaldusväärne korrelatsioon oli ainult madala hinnaga maatükkide grupis hektari hinna ja pindala vahel, mille kohta koostati ka regressioonvõrrand. Põllumajandusmaa on muutumas üha rohkem väärtuslikumaks ressurssiks, mida juurde ei teki. Selle olemasolust ning hinnast on huvitatud erineva valdkonna inimesed, näiteks põllumehed ja kinnisvaraarendajad.The purpose of this study is to determine the influence of spatial factors of plots to the price of arable land. The study is focusing on the following spatial factors: soil fertility, area, compactness, distance to a provincial centre or to a road and distance to Tallinn. In addition, compatibility and usability of information from real estate websites were evaluated for the study and for the analysis of the real estate market. Following programs were used for conducting the study: ArcGIS, MS Excel and MS Word. ArcGIS program was used to search data of various price influencing factors from the Estonian Topographic Database and to calculate the area, compactness, distance from a provincial centre, distance from a road, distance from Tallinn and soil fertility of cadastral parcels. MS Excel was used to create a correlation matrix and to conduct a regression analysis. As a result of the current study, 66 appropriate plots of agricultural land were analysed, in which 33 had a higher price per hectare and 33 a lower price per hectare. Only 45% of the collected data were usable for analysis. As a conclusion, it appeared that reliable correlation between spatial characteristics specific to arable land and the price of arable land was not detected. Only in group of low-priced plots there was a reliable correlation between price per hectare and area, for which a regression equation was compiled. Agricultural land as a limited resource is becoming increasingly valuable. It is used for animal husbandry and crop cultivation. Data about availability and prices of land resources could interest representatives of various sectors, for example farmers and real estate developers

The relationship between job satisfaction, personality and intelligence over different job positions within an organization

Töö eesmärgiks oli uurida tööga rahulolu seoseid isiksuseomaduste ja vaimse võimekusega ning seda konkreetses ühes homogeenses keskkonnas, milleks on üks kommertspank Eestis. Vaimse võimekuse osas püstitatud hüpoteesid olid, et madalama vaimse võimekusega inimesed on kõrget võimekust nõudval ametikohal vähem rahulolevad ning samuti on kõrgema vaimse võimekusega töötajad vähem rahul ametikohal, kus eelduseks on madalam võimekus. Töö toimus kahes osas, kus 2016 kevadel toimus ideaalprofiilide kaardistamine ametipositsioonide lõikes ning 2018 toimus antud ametikohtade esindajate lõplik testimine. Vaatluse all oli 9 erinevat ametikohta ning lõplikud testid saadeti 513 töötajale antud organisatsioonis, kes antud ametikohtadel töötasid 30.09.2017 seisuga. Rahulolu küsimustik oli antud töö jaoks eraldi autori poolt koostatud. Isiksuseomaduste testimiseks kasutati viiefaktorilisel mudelil baseeruvat „Short Five“ (S5) küsimustikku. Vaimsete võimete testid koosnesid maatriksülesannetest ning akadeemilise testi lühiversioonist, mis hindas verbaalset, matemaatilist ja ruumilist võimekust. Isiksusetestile ning rahulolu küsimustikule vastas seejuures 124 töötajat, maatriksülesandeid täitis 97 töötajat ning akadeemilise testi 71 töötajat. Tulemustest selgus, et tööga rahulolul antud organisatsioonis/valdkonnas on oluline seos töötajate meelekindluse ja neurootilisuse näitajatega isiksuseomaduste osas. Ideaalprofiilide kaardistamine näitas samuti, et antud valdkonnas on oluliseks eelduseks just madal neurootilisuse ja kõrge meelekindluse tase. Vaimse võimekuse osas püstitatud hüpoteesid kinnitust ei leidnud, kuid ei saanud ka neid ümber lükata lõplikult. Täiendav töö laiema ja parema valimiga on vajalik. Eelnevast tulenevalt on siiski oluline personalivalikul ning tööprotsessi kujundamisel jälgida ka psühholoogilisi protsesse ning mõjutegureid, mitte ainult tööalaseid või üldiseid teadmisi ja oskusi

Psychological factors related to training behavior in Zumba Fitness

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida psühholoogilisi tegureid treeningkäitumises. Eelkõige keskenduti Zumba Fitness® rühmatreeningus osalejatele. Lähtudes isiklikust kogemusest ja varasematest uuringutes, püstitas autor uurimuse hüpoteesi: Zumba® harrastajate motivatsioon ja hoiakud treeningu suhtes on seotud meeleolu ja afektiivse kogemusega. Katseisikud (N=46) täitsid mitmetest skaaladest kombineeritud küsimustiku ja käisid nelja nädala jooksul regulaarselt trennis. Iga treeningu järel täideti treeningpäevikut. Uurimistöö hüpoteesi kontrollimiseks võrreldi treeningpäevikute raporteid ja küsimustike vastuseid. Hüpotees leidis osaliselt kinnitust. Protsentuaalselt raporteerivad Zumbat® tihemini harrastavad naised meeleolu ja afektiivse kogemuse tähtsust rohkem, kuid olulist statistilist erinevust võrreldes muu trenni tegijatega välja ei tulnud

Tegevusteraapia – kas ikka veel uus eriala?

Tegevusterapeudid on tegevuse ja tegevusvõime edendamise spetsialistid, kel on kõrgharidus. Neid on koolitatud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis aastast 2000. Eriala on kiiresti arenenud ja tegevusterapeute töötab nüüdseks nii rehabilitatsioonikeskustes, haiglates, tugikeskustes, hooldekodudes kui ka abivahendikeskustes; nii laste, noorukite, täiskasvanute kui ka eakatega, kellel on funktsiooni- või tervisehäire, näiteks neuroloogilised, ortopeedilised, traumaatilised või reumatoloogilised probleemid. Tegevusterapeutide tööga rahulolu uuringust selgus, et vastajad olid rahul oma elukutse ja töökoha valikuga. Töötavaid tegevusterapeute iseloomustab kuus faktorit: head suhted kolleegidega, ülekoormus tööl, motiveeritus, pettumus (eelkõige töötasuga), iseseisvus ning emotsionaalselt raske töö. Samal ajal on nad rahul oma valitud elukutsega.Eesti Arst 2014; 93(9):541–54

Naha sügelustunne psoriaasihaigetel

Psoriaasi korral on isikule kannatuste põhjustajaks nii nahalööbe esinemine kui samaaegne naha sügelemine. Psoriaasihaige elukvaliteeti mõjutavate negatiivsete faktorite korrelatsioonanalüüsil oli naha intensiivne sügelemine haigele kannatuste põhjustajana teisel kohal. Kõige rohkem kannatusi põhjustas haigetele nahalööbe segav mõju inimestevahelises suhtlemises. Sügelustunde häirivat mõju konstateeris 85% psoriaasihaigetest

Artificial lighting´s influence on the work ability in educational buildings and offices

Magistritöö Ergonoomika õppekavalTänapäeval on töökeskkond koht, kus töötaja veedab suurema osa oma tööeast. Sellepärast on oluline suuremat tähelepanu pöörata bürooruumide valgustatuse tingimustele. Uurimistöö eesmärk. Hinnata ruumi tehisvalgustuse mõju inimese töövõimele, kaardistada uuritavad asutused ja organisatsioonid ning leida seoseid tehisvalgustuse ja töövõimega. Metoodika. Uuritavateks olid Lõuna-Eestis asuvad Riigi Kinnisvara AS-i hallatavate haridushoonete ja bürooruumide töötajad, kellele saadeti elektrooniline ankeetküsimustik vastamiseks. Küsimustik jagunes teemade kaupa kaheksasse alagruppi, milleks olid demograafilised andmed, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid, tehisvalgustus (valgustid laes), loomulik valgustus (päikesevalgus), füüsikalised ohutegurid, arvutiga töö, tervis ja tööviljakus ning töövõime indeks. Uuritava grupi moodustamise tingimusteks oli töö kuvariga ja tööstaaž vähemalt üks aasta. Ankeetküsimustikule vastanutest võeti arvesse töötajad (n=199), kellest 67% olid bürooruumide töötajad ja 33% olid haridusasutuste töötajad. Tehisvalgustuse mõõtmise valimis oli esialgselt 61 asutust, millest valiti välja bürooruumid ja haridushooned. Pärast asutuste valimist, moodustasid lõpliku grupi 23 asutust. Nendest kümnes sooritati valgustustiheduse, värvsustemperatuuri, värviesituse üldindeksi ja heleduse mõõtmisi. Tulemused. Enamik töötajatest (81%) töötab istuvas tööasendis. Enamik töötajad (87%) on rahul tehisvalgustatusega ning nende tööruumides on olemas loomulikku valguse juurdepääs. Uuritavad hindasid oma tervist üldjuhul heaks. Silmade kipitust, kuivustunnet ning nägemise halvenemist esineb 1/3 töötajatest, mille tõttu üle poolte töötajate kannab prille või kontaktläätsesid. Töötajatel esineb enim valusid kaelas (69%) ja alaseljas (68%). Uurimuse tulemused kinnitavad hüpoteesi, et ruumi tehisvalgustus ei vasta alati standardis kehtestatud piirnormidele. Enamasti on haridus- ja bürooruumid projekteeritud piisava loomuliku valguse juurdepääsuga. Valgustatuse mõõtmistulemustest selgus, et piisava valgustustiheduse tagamisega töökohal on probleeme nii bürooruumides kui haridushoonetes. Valgustustihedus jäi alla piirnormi bürooruumides 40% töökohtadest ning haridushoonetes 32% töökohtadest. Värviesituse üldindeks jäi alla piirnormi bürooruumi kahel töökohal ning haridushoonetes ühel töökohal. Heleduse mõõtmistest töökohtadel, kus võib räigust esineda, selgus et diskomforträigust esines 13 töökohal. Kokkuvõte. Tähelepanu tuleb pöörata haridushoonete ja bürooruumide tehisvalgustatuse parendamisele, tagamaks kuvaritöökohale kehtestatud piirnormi täitmist. Kuvariga töötamise korral, tuleb pidada regulaarselt puhkepause ning pauside ajal teha silmade harjutusi ning sirutuspause.Nowadays office environments are places where workers spend most of their working life. Thus, it is important to focus more on lighting conditions in office buildings. The aim of this study was to evaluate the influence of artificial lighting on the working efficiency of office workers and teachers and to map organisations in order to find associations between artificial lighting and working efficiency. Methods. Research covered South-Estonia offices and educational buildings, which are administrated by State Real Estate Ltd. Participants of the study were office workers and teachers, who filled in eight-part electronic questionnaire: demographical data, physiological and psychological risk factors, artificial lighting (lamps in the ceiling), natural lighting (daylight), physical risk factors, working with computer, health and work efficiency, work ability index. All participants (n=199) worked with computer and they had worked in that environment for at least one year. The sample consisted of 67% office workers and 33% of educational workers. 23 office and educational buildings participated in this study. In ten of those buildings also lighting illuminance, colour temperature, colour rendering indice and luminance was measured. Results. Most of the participated workers (81%) are working in sitting positions. Most of the workers (87%) are satisfied with lighting luminance and natural lighting in the working spaces. Participants assessed their health as being good. One third of participants had perceived eye strain, while half of them were wearing glasses or contact lenses. Workers perceived musculoskeletal discomfort mainly in neck (69%) and low back (68%). Results of this study are confirming hypothesis that artificial lighting does not always cover norms that are put in different standards. Office and educational buildings are usually designed with enough natural lighting but lighting measurement results showed that problems are with insufficient lighting conditions in both building types. Luminance levels were below the norms of the lighting standard both in office buildings (40%), and in educational buildings (32%). Colour rendering indice was under the standard in two of the working spaces in office buildings and in one working space in educational building. Conclusions. It is very important to analyse and measure office and educational buildings artificial lighting conditions with the aim to improve work environment and raise office workers and teachers work ability. While working with computers in sitting positions the whole working day, it is important to take regular rest breaks with stretching exercises for body and eye exercises