Loss, Grief and Bereavement

Kursus kuulub Tartu Ülikooli avatud ülikooli täienduskoolituse õppekavasse. Sihtrühmaks on eelkõige sotsiaal- ja tervishoiutöötajad ning õppurid, samuti kõik muud huvilised. Surm ja lein on elu lahutamatuteks osadeks ning seetõttu on oluline tõsta nimetatud erialade töötajate teadlikkust antud teemal, et parendada klientide ja patsientide toetamise kvaliteeti. Kursuse õppekeeleks on inglise keel

Inglise keel humanitaarerialade üliõpilastele, tase B2.1 > B2.2

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Inglise keel humanitaarerialade üliõpilastele, tase B2.1 > B2.2" õppematerjalid ja enesetestid. E-kursus on mõeldud eelkõige humanitaarerialade kõikide tasemete üliõpilastele, kuid valida võivad kursust ka teised käsitlevatest teemadest huvitatud üliõpilased. Kursuse jooksul arendavad üliõpilased oma passiivset sõnavara, et mõista paremini üldakadeemilisi tekste. Selleks loevad nad artikleid, kuulavad monolooge ja dialooge ning nteevad nende põhjal interaktiivseid sõnavaraharjutusi. Kursusel käsitletavateks teemadeks on muusika, kunst ja ajalugu

Erialane inglise keel (Business English)

BeSt programmi raames loodud e-kursuse "Erialane inglise keel" õppematerjalid. Kursus on ettevõtluse ja projektijuhtimise üliõpilastele. 50% ulatuses auditoorne ja 50 % veebipõhine õpe

Veebipõhine inglise keel edasijõudnuile II, tase B2 > C1

Sõnavara suurendamine ja maailmapildi avardamine erinevate tekstide baasil. Lugemisoskuse edasiarendamine, valik- ja lünktestide täitmise harjutamine, teksti sisu mõistmise, leksikaalsete ja grammatiliste seoste ning õigekirja arendamine

Kas noored on inglise keelega 'obsessed'? Millest räägivad korpusandmed?

Artiklis analüüsime inglise keele kasutust projekti „Teismeliste keel Eestis“ (TeKE)1 raames 9–18-aastaste noorte suulisest ja tšätisuhtlusest kogutud keeleandmetes. Andmeid koguti rahvateaduse meetodil. Nagu TeKE korpuse sagedusandmed ja neist kooruvad mustrid viitavad, tasub teismeliste keelekasutuses pöörata tähelepanu inglise keelele. Artiklis esitame esmase analüüsi inglise keele kasutusest ja osakaalust projekti kaasatud noorte suulise ja tšätisuhtluse andmetes. Tulemusedosutavad, et inglise keele osakaal varieerub kõnelejati, ei ole seostatav soo ega vanusega, vaid sõltub pigem muudest vestlusega seotud asjaoludest, sh vestlusteemast ja registrist. Küll aga kooruvad soolised ja vanuselised erinevused välja noorte ingliskeelse sõnavara analüüsist.Võtmesõnad: noortekeel, suuline keel, tšätikeel, korpusanalüüs, eesti keel,inglise kee

Doktorantide teadustöö keele valikutest

On language choices amongEstonian doctoral studentsEve-Liis Roosmaa, Triin Roosalu, Peep NemvaltsTallinn UniversityTo explain language choices in Estonian doctoral theses we conducteda survey on the views of doctoral students regarding the usage ofEstonian language in research and how this relates to their attitudestowards the usage of English language. We rely on the conceptof intercultural strategies, introduced by John Berry (1997) as anextension of his earlier concept of acculturation strategies. In ourstudy we consider Estonian doctoral students as members of smallEstonian language research community embedded in large albeit diverseEnglish language academic culture. We also assume that integrationwith academic world presumes in addition to understandingand knowledge building in English, wish to understand and expressscientific thoughts in Estonian too. It appears that doing researchin Estonian poses difficulties because doctoral students, especiallythose in natural sciences as compared to social sciences, cannot findright terms or concepts. However, doctoral students feel that scientificwriting is easier, more logical and nuanced in mother tongue.Still, more than third of all respondents admit having problems withsentence construction. We find that doctoral students who have practiceddifferent ways of doing science in Estonian (reading, writing,attending conferences), tend to assess their languages skills better.These are more likely social sciences doctoral students, as their researchtopics more often relate to studying Estonian specificity andthus overall scientific communication in Estonian is more intensein this field. Hence we find that doctoral students need systematicsupport in developing academic language in both Estonian and a foreign(often English) language

Võõrkeele omandamise kogemused eestlaste mälestustes ja arvamustes

Keele omandamine sõltub suuresti omandaja motivatsioonist, keskkonnast, kus omandamine toimub, ja sellest, millised emotsioonid keelega seostuvad. Artiklis analüüsime 32 eestlase intervjuudes esinenud meenutusi ja arvamusi võõrkeele omandamise kogemuste kohta. Intervjuud toimusid aastatel 2020–2021. Vastajad olid siis vanuses 9–73 aastat, mistõttu hõlmavad nende keeleomandamise kogemused pika perioodi alates 1960. aastatest. Vaatleme nii seda, mida inimesed on öelnud kooli võõrkeeleõpetuse kohta, kui ka seda, millised kogemused on neil keele omandamisega väljaspool klassiruumi. Artiklist selgub, et kuigi metoodiliste võtete kohta olid arvamused erinevad, peeti kasulikuks ka traditsioonilisi meetodeid (jutustamine, kirjalike harjutuste tegemine jms). Leidus nii neid, kes grammatika õppimist pooldasid, kui ka neid, kes selle vajalikkuses kahtlesid. Väga oluliseks osutus õpetaja isiku ja õpperühma mõju, samuti rõhutati motivatsiooni alla liigituvaid faktoreid (nt vajadus ja/või huvi). On selge, et inimene ei suuda päris täpselt keeleomandamisprotsessi tagantjärele meenutada, kuid ka meelde jäänud detailid on kõnekad ja näitavad nii õppemeetodite kui ka klassivälise keskkonna olulisust.Võtmesõnad: motivatsioon, õppemeetodid, keeleteadlikkus, keelevaist, eesti kee

Saja-aastane Eesti Arst välismaistele teadusajakirjadele alla ei jää

Eesti Arst 2022; 101(1):5–

Keeleökoloogia ja mitmekeelne haridus

The fiftieth anniversary of Haugen’s pioneering publication on the ecology of language provides an ideal opportunity to reflect on some of the promising new trends within recent research on multilingual education that centers linguistic ecology. The research explored in this article takes up linguistic ecology as a primary lens to understand a range of linguistic phenomena, particularly in contexts of dynamic change within the focus community. This article highlights three developments within linguistic ecology research over the last fifteen years that reflect the continuing relevance and contributions of this framework for multilingual education: (1) the focus on higher education, (2) translanguaging, and (3) rights and sustainability. The first section provides an overview of the defining aspects of linguistic ecology – its holism and dynamism – as well as foundational aspects of the ecology of language research in education and concludes with prospects for future research

ELi ülikoolide sisenemise mudelid Hiina haridusturule

Käesolev töö uurib Hiina haridusturule sisenemise mudeleid võttes fookusesse väikese ja keskmise suurusega Euroopa Liidu liikmesriigid, mille esimeseks keeleks ei ole inglise keel. Töö valimisse on võetud kolme riigi - Hollandi, Soome ja Poola ülikoolide kaasused.With the changes taking place for many EU universities internationalisation has become the top priority on their agendas and they are interested in finding opportunities how to achieve their internationalisation goals and make use of the possibilities internationalisation has to offer. To achieve these goals universities often set their focus on emerging markets in Asia and in particular China. Universities see great potential in the Chinese education market because of its size and the growth potential