COX inhibiitorite nimesuliidi, paratsetamooli ja metamisooli toime aspiriiniresistentsete koronaarhaigete trombotsüütidele enne ja pärast aortokoronaarset šunteerimist

Koronaarhaigetel on täheldatud trombotsüütide suurenenud aktiveeritust. Paljudel juhtudel ei ole trombotsüütide agregatsiooni pärssivad ravimid, kaasa arvatud COX inhibiitor aspiriin, piisavalt efektiivsed trombitekke pidurdamisel. Töö eesmärgiks oli uurida COX inhibiitorite nimesuliidi, paratsetamooli ja metamisooli toimet aspiriiniresistentsete koronaarhaigete trombotsüütidel in vitro. Kuna aspiriiniresistentsus esineb patsientidel enamasti pärast aortokoronaarset šunteerimist, hinnati COX inhibiitorite efektiivsust enne ja pärast operatsiooni. Uuringust selgus, et COX-2 inhibiitor nimesuliid oli veidi tõhusam pärast aortokoronaarset šunteerimist, mitteselektiivsete COX inhibiitorite metamisooli ja paratsetamooli toime ei erinenud oluliselt enne ja pärast operatsiooni. Uuringu tulemused näitavad, et koronaarhaigete trombotsüütide aktiveeritus suureneb operatsiooni järel hoolimata aspiriini tarbimisest ja erinevalt aspiriinist pärsivad teised COX inhibiitorid trombotsüütide agregatsiooni. Eesti Arst 2010; 89(7−8):470−47

Inimese geneetiliste tegurite mõju inimese immuunpuudulikkuse viiruse ja C-hepatiidi viirusega nakatumisele

Taust ja eesmärk. Inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) ja C-hepatiidi viirusega (HCV) nakatumist mõjutavad paljud tegurid, sh inimese geneetilised markerid. Uuringud on kirjeldanud polümorfisme erinevates HIV patogeneesiga seotud geenides (nt CCR5, CCL3L1), mis mõjutavad seksuaalsel teel HIVga nakatumist. Samas on vähe andmeid selle kohta, kuidas need mõjutavad süstimise teel HIVga nakatumist, kus ekspositsioon viirusele on kordades suurem. Uuringu eesmärk oli hinnata CCR5 haplotüüpide ja CCL3L1 geeni koopiaarvu mõju HIV ja/või HCVga nakatumisele Eesti süstivate narkomaanide (SN) hulgas.Metoodika. Uuringusse kaasati 374 SNi ja 500 veredoonorit, kelle verest eraldati DNA. CCR5 polümorfismid ja CCL3L1 koopiaarv määrati reaalaja PCRiga. CCR5 haplotüüpide määramise aluseks oli Gonzaleze jt (1999) väljatöötatud evolutsioonipõhine klassifikatsioon.Tulemused ja järeldused. Määratud geenide polümorfismid ja haplotüüpide esinemissagedus sarnanes varem kirjeldatud europiidsesse rassi kuuluvate populatsioonide jaotuvusega. SNidel, kel oli CCR5 HHG*1 haplotüüp, olid väiksem šanss olla HCV-positiivne (šansside suhe (šs) 0,37; 95% usaldusvahemik (uv) 0,16–0,82). See seos jäi oluliseks pärast kohandamist kaasuvatele teguritele. SNidel, kellel oli CCL3L1 koopiaarv suurem kui populatsiooni keskmine (2), olid suuremad šansid olla HIV-negatiivsed (šs 0,49; 95% uv 0,29–0,81), see seos jäi oluliseks ka mudeli kohandamise järel. Töö tulemused tõstavad esile CCR5 ja CCL3L1 olulisuse HIV ja HCVga nakatumises ning see annab olulist teavet edasiste profülaktikameetmete väljatöötamiseks.Eesti Arst 2016; 95(4):217–22

Ravimivastuses oluliste tsütokroom P450 geenide varieeruvuse määramine Eesti populatsioonis

Bakalaureusetöö analüüsib ravimi lagundamises osalevate oluliste tsütokroom P450 geenide alleeli sagedusi ja nende põhjal ennustatavaid metabolismi fenotüüpe Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu täisgenoomi andmetest. Kuna CYP2D6 geeni genotüpiseerimine on keerukas väga polümorfse lookuse tõttu, siis määrati antud töös ka geenile koopiaarvu variatsioonide sagedusi. Selle põhjal näitab käesolev töö, miks oleks Eestis vajalik patsientide geneetiline testimine enne ravimi välja kirjutamist arsti poolt

Genetic characterization of River Daugava salmon stock and its suitability for reestablishment of the endangered salmon population in River Pärnu

Suurima taastootmispotenstiaaliga Pärnu jõe lõhepopulatsioon on hävimisohus, mille põhjuseks on eelkõige Sindi tammi poolt tõkestatud juurdepääs koelmutele. Seetõttu vajab Pärnu lõhepopulatsioon tugevdamist kunstlikult paljundatud ja kasvatatud lõhede asustamise abil. Genofondi järskude muutuste vältimiseks peaks asustamisi tegema jõe enda või tema algupärasele genofondile kõige sarnasema muu populatsiooni baasil. Kuna Pärnu jõest pole praktiliselt võimalik sugukalu püüda, siis võiks tema lõhepopulatsiooni tugevdamiseks ja taastamiseks kõige paremini sobida lähim elujõulise lõhe asurkonnaga Daugava jõgi Lätis. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Daugava lõhe geneetiline sobivus Pärnu jõe lõhe asurkonna taastamiseks, milleks hinnati uuritud valimite geneetilist muutlikkust ja diferentseeritust. Aastatel 2012 ja 2013 koguti Daugava jõest püütud sugukaladelt koeproovid geneetilisteks analüüsideks ning genotüpiseeriti 17 mikrosatelliitmarkeri abil. Geneetiliste iseärasuste välja selgitamiseks kasutati võrdlusena aastatel 1997-2000 Liivi lahe lõhepopulatsioonidest (Pärnu, Daugava, Gauja, Salaca, Venta) kogutud noorkalade materjali ja Soome lahe populatsioonidest (Kunda, Keila, Vasalemma, Narva) aastatel 2007-2013 kogutud materjale. Kokku analüüsiti 1132 isendit. Tulemuseks saadi, et võrreldes Liivi lahte suubuvate jõgede lõhepopulatsioonidega on Soome lahte suubuvate jõgede uuritud lõhepopulatsioonides alleelirohkus kõrgem ja keskmine heterosügootsus on suurem. Populatsioonide geneetilist sarnasust iseloomustava DA distantsimaatriksi põhjal koostatud dendrogramm näitab, et Liivi lahe lõhepopulatsioonide (sh. Pärnu) uuritud valimid moodustavad ühtse rühma, mis eristub selgelt Soome lahe populatsioonidest. Daugava jõe lõhekari sobib geneetilise profiili poolest hästi Pärnu jõe hävimisohus lõhepopulatsiooni taastamiseks.Pärnu River has the largest reproduction potential, but its salmon population is in danger of extinction because of the Sindi dam, which blocks the fish access to the spawning grounds. Therefore, Pärnu River salmon population needs the help of artificial reproduction and stocking activities. In order to avoid sudden changes in the gene pool the stocking should be based on genetically closest populations. As it is practically impossible to catch adults from the Pärnu River the, closest viable salmon population from the Daugava River in Latvia could be used for its recovery. The objective of this thesis was to characterise the Daugava River salmon population by microsatellite DNA markers and to ascertain its genetic suitability for restoring the salmon population in Pärnu. In 2012 and 2013 salmon breeders from Daugava River were caught and genotyped by 17 microsatellite markers. For comparison, other Estonian and Latvian salmon populations from the rivers in the Gulf of Riga (Pärnu, Daugava, Gauja, Salaca, Venta) and the Gulf of Finland (Kunda, Keila, Vasalemma, Narva) were investigated. A total of 1132 samples were analysed. The results of this study demonstrate that allelic richness and heterozygosities were higher in salmon rivers that flow into the Gulf of Finland than in rivers of Gulf of Riga. Also, the analysis of genetic similarities with DA dendrogram shows that the Gulf of Riga salmon populations (incl. Pärnu) form a coherent group, which is clearly distinct from the populations of the Gulf of Finland. Therefore, the genetic profile of the Daugava River salmon population is well-suited for restoring the endangered salmon population in the Pärnu Rive

Downi sündroomi levimus ja registreerimine Eestis

http://www.ester.ee/record=b469096

Sheep milk composition and particle size distribution and their effect on milk coagulation properties

Magistritöö Toiduainete tehnoloogia õppekavalLambad on maailmas kitsede ja lehmade kõrval ühed tuntumad piimaloomad. Eestis on lambaid piimatootmise eesmärgil peetud vähe, kuid viimastel aastatel on hakatud üha enam tundma huvi piimalammaste pidamise ja lambapiimajuustu valmistamise vastu. Siiani ei ole Eestis läbi viidud ühtegi sellealast uuringut. Antud magistritöö eesmärk oli uurida lambapiima koostist ja osakeste suurusjaotust ning nende mõju piima laapumisomadustele laktatsiooniperioodi jooskul. Uuringu valimimisse kuulus 30 lakooni (Lacaune) tõugu teise laktatsiooni Viinamärdi talu piimalammast. Piimaproove koguti alates teisest laktatsioonikuust seitsmendani, analüüsitavaid proove oli 180. Lambapiimast määrati kootiskomponentide (rasv, valk, laktoos, kaseiin, kuivaine, tuhk, somaatiliste rakkude arv, P, Ca, Na, K, Mg) sisaldused ja laapumisomadused ning hinnati rasvagloobulite ja kaseiinimitsellide suurusjaotusi. Lambapiim sisaldas keskmiselt: 7,76% rasva, 5,74% valku, 4,75% laktoosi, 4,28% kaseiini, 18,64% kuivainet, 0,89% tuhka, 138 mg/100 g fosforit, 159 mg/100 g kaltsiumit, 134 mg/100 g kaaliumit, 52,2 mg/100 g naatriumit, 19,8 mg/100 g magneesiumit. Rasvagloobuli keskmine diameeter oli 4,89 μm, maksimaalne mõõdetud diameeter oli 18,7 μm ning minimaalne 0,87 μm. Kaseiinimitselli mõõtmed olid keskmiselt 172 nm, maksimaalne mõõdetud diameeter oli 625 nm ning minimaalne 108 nm. Keskmine piima laapumise aeg (R) oli 13 minutit alates laabi lisamisest, kalgendi tugevus 30 minuti möödudes (A30) oli keskmiselt 44,87 mm, kalgendi tugevus 60 minuti möödudes (A60) oli keskmiselt 38,86 mm, maksimaalne kalgendi tugevus (Amax) oli keskmiselt 52,41 mm. Uuritud proovidest 84,4% laapusid hästi ning 15,6% ei laapunud üldse või laapusid väga halvasti. Väiksema valgu-, rasva- ja kaseiinisisalduse korral ning madalama pH ja suurema laktoosisisalduse korral olid laapumisomadused paremad. Laapumisomaduste ja kaseiinimitsellide ning rasvagloobulite mõõtmete vahelisel korrelatsioonianalüüsil ei leitud statistiliselt olulisi seoseid. Lambapiima laapumisomaduste, koostise ning osakeste suurujaotuse täpsemaks hindamiseks on tarvis läbi viia täiendavaid uurimusi, kaasates rohkem loomi ning võimalusel ka teisi lambatõuge.Sheep have been one of the most well-known milk producing animals after cows and goats. In Estonia, lamb farming to produce lamb milk and lamb milk products, has not been popular but interest for that has raised during the last few years. No studies have been conducted yet. The aim of this research was to study lamb milk composition and particle size and their effect on milk coagulation properties during lactation period. Milk samples from 30 second lactation Lacaune sheep from Viinamärdi talu were collected monthly. Samples were collected from second to seventh lactation month and there were 180 samples altogether. Basic composition properties (fat, protein, lactose, casein, dry matter, ash, somatic cell count, P, Ca, Na, K, Mg) and coagulation properties were determined from sheep milk, fat globule and casein micelle size distributions were also evaluated. Sheep milk contained on average: 7,76% fat, 5,74% protein, 4,75% lactose, 4,28% casein, 18,64% dry matter, 0,89% ash, 138 mg/100 g phosporus, 159 mg/100 g calcium, 134 mg/100 g potassium, 52,2 mg/100 g sodium, 19,8 mg/100 g magnesium. Average diameter of fat globule was 4,89 μm, maximum diameter 18,7 μm and minimum diameter 0,87 μm. Average diameter of casein micelle was 172 nm, maximum diameter 625 nm and minimum diameter 108 nm. Average rennet coagulation time (R) was 13 minutes, average curd firmness after 30 minutes (A30) was 44,87 mm, average curd firmness after 60 minutes (A60) was 38,86 mm and average maximum curd firmness (Amax) was 52,41 mm. From all milk samples 84,4% coagulated well and 15,6% didn’t coagulate at all or coagulated poorly. Milk coagulation properties are better when there is less fat, protein and casein, more lactose and pH of the milk is lower. There were no statistically significant correlations between coagulation properties and casein micelle size and fat globule size. To evaluate more accurately milk coagulation properties, composition and particle size distribution, further studies need to be conducted, involving more sheep and more sheep breeds if possible

Humoral immune response to Helicobacter pylori: a study of host-dependent and microbial factors

http://www.ester.ee/record=b1571112*es