Farmakoloogia

Kursuse käigus tutvustatakse üliõpilastele farmakoloogia üldmõisteid ja ravimtoime printsiipe, räägitakse erinevatest ravimvormidest ja ravimite manustamise viisidest (vegetatiivsesse närvisüsteemi, südame-veresoonkonda ja hingamiselunditesse toimivad ravimid, põletikuvastased ravimid); antakse ülevaade illegaalsetest spordis kasutatavatest ainetest nagu ravimid ja mürgid ning nende tarbimisega kaasnevatest ohtudest inimorganismile (dopinguained, nais- ja meessuguhormoonid ja nende antagonistid, psühhotroopsed ained, ravimitoksikoloogia ja ravimiallergia). Kursus on kombineeritud auditoorne õpe veebipõhise toega. Üliõpilane osaleb aktiivselt loengutes ja seminarides täites talle antud ülesandeid ja suhtleb aktiivselt foorumis kaastudengite ning õppejõududega ette antud seminari teemadel.BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse eessmärgiks on anda kehakultuuri teaduskonna füsioteraapia magistriõppe üliõpilastele baasteadmiseid ravimite ja mürkide toimest inimorganismile. Kursuse edukalt läbinud üliõpilased omavad teadmisi farmakoloogia üldmõistetest ja ravimtoime printsiipidest; omavad teavet erinevatest ravimvormidest ja ravimite manustamise viisidest; teavad olulisemaid ravimite gruppe ja ravimeid ning nende toimet inimorganismile, kes tegelevad aktiivselt spordiga; omavad teavet illegaalsetest spordis kasutatavatest dopinguainetest ning nende tarbimisega kaasnevatest ohtudest

Euroopa Ravimiameti arvamus tiomersaali sisaldavate vaktsiinide ohutuse kohta

Euroopa Ravimiamet (EMEA, The European Agency for Evaluation of Medicinal Products) on oma arvamuse tiomersaali sisaldavate vaktsiinide ohutuse kohta avaldanud 1999. ja 2000. a. Uute andmete alusel on EMEA esitanud selles küsimuses alljärgnevad täpsustatud soovitused

Ravimpreparaatide väljatöötamise tulevikusuunad

Kui veel eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel räägiti ja kirjutati “revolutsioonist” ravimpreparaatide arengus 21. sajandil ning seostati seda eelkõige bioloogiateadustes toimuvate murranguliste avastustega, siis praegu ollakse kaugeleulatuvate prognooside tegemisel ettevaatlikum

Seksistlik aspiriin

Aspiriin – atsetüülsalitsüülhape – sünteesiti Euroopas 19. sajandi keskpaiku. Tänapäeval üldtuntud aspiriini toimemehhanism on tsüklooksügenaasi, prostanoidide sünteesi ahela esimese ensüümi inaktiveerimine. Tänu sellele on aspiriin kliinilises kasutuses ka tromboembooliliste haiguste ja tüsistuste profülaktikas väikestes annustes (kuni 100 mg). Kuigi ei ole näidatud aspiriini molekulaarse farmakoloogia erinevusi sõltuvalt soost, on aspiriini farmakodünaamika meestel ja naistel erinev: sama annuse manustamise järel on salitsülaadi kontsentratsioon veres naistel kõrgem kui meestel (1)

Meditsiinidoktor Aive Liigant

28. jaanuaril 2004 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Aive Liigant. Doktoritöö “Kesknärvisüsteemi primaarsete kasvajate epidemioloogia Eestis 1986–1996, kliinilised iseärasused,haigestumus, elulemus ja prognoosi mõjutavad tegurid” (“Epidemiology of Primary Central Nervous Tumoursin Estonia from 1986 to 1996. Clinical Characteristics,Incidence, Survival and Prognostic Factors.”) valmis Tartu Ülikooli närvikliinikus professor Toomas Asseri juhendamisel. Tööd oponeeris meditsiinidoktor Merja Kallio Helsingi Ülikooli keskhaiglast. Oponent tõi tunnustavalt esile töö suure mahu ning tulemuste usaldatavuse. See omakorda võimaldab usaldusväärselt võrrelda ajukasvajate ravi tulemusi Eestis teiste riikidega ning teha selle alusel ka tervishoiupoliitilisi otsuseid

Uus teadusdoktor Maarja Hallik

Eesti Arst 2020; 99(6):39

Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia ajakirja Eesti Arst kahele parimale teadusartiklile

Eesti Arst 2020; 99(6):39

Inotroopsete ravimite farmakokineetika ja farmakodünaamika vastsündinutel

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneSuurt osa vastsündinutel kasutatavatest ravimitest ei ole sellel populatsioonil põhjalikult uuritud. Sageli on ravimi doseerimise ja oodatava efekti osas võetud aluseks täiskasvanutel või suurematel lastel läbi viidud uuringute tulemused. Esimestel elutundidel, -päevadel ja -nädalatel aset leidvad füsioloogilised muutused mõjutavad ravimite jaotumist, toimet ja eliminatsiooni viisil, mida ei ole võimalik ennustada täiskasvanute või laste uuringutes kogutud andmete pealt. Käesoleva uurimistöös kogusime ja analüüsisime kahe vastsündinutel sageli kasutatava südant ja vereringet mõjutava ravimi – dobutamiini ja milrinooni – doseerimise, plasmakontsentratsiooni ja toimete vahelisi seoseid. Analüüsiks kasutasime mittelineaarseid segamõjudega mudeleid, mis lisaks kehas ravimiga (farmakokineetika) ja ravimi toimel toimuvatele (farmakodünaamika) protsessidele kirjeldavad ka indiviidide vahelisi variatsioone nendes protsessides ning juhusliku vea suurust, mis tekib ravimi manustamisel ja mõõtmiste teostamisel. Leidsime, et vereringe sünnijärgse ümberkohanemise ajal ilmneb dobutamiini toime südamesagedusele ja vererõhule juba suhteliselt madalatel kontsentratsioonidel ning on küllastuv, südame minutimahtu tõstev toime on uuritud doosi- ja kontsentratsioonivahemikus aga lineaarne või küllastub kõrgematel kontsentratsioonidel. Milrinooni farmakokineetika andmete alusel soovitame ravimi doseerimisskeemi, mis tagab avatud arterioosjuha ligeerimise järgselt ravi vajavatel vastsündinutel kõige suurema tõenäosusega ravimi kontsentratsiooni toimivas vahemikus. Käesolev töö lisab olulist uut teadmist ravimite kasutamiseks vastsündinutel kahes kriitilises olukorras, kus oodatava toime saavutamine, vältides samal ajal kõrvaltoimeid, on eluliselt tähtis.A lot of medications used in neonates are insufficiently studied in this vulnerable population. Often the dosing schemes and expected effects are extrapolated from adult or paediatric studies. Physiological changes within hours, days and weeks after birth affect the distribution, elimination and effect of medications in ways not predictable from adult and paediatric data. The present research analysed dosing, concentration and effect relationships of two cardiovascular medications – dobutamine and milrinone – in neonates in clinical situations where they are frequently used. Nonlinear mixed-effects modelling was used to describe the pharmacokinetic and pharmacodynamic processes with evaluation of interindividual variability and residual variability occurring during treatment and data collection. The effects of dobutamine on heart rate and blood pressure occur with relatively low concentrations and are saturable, contrarily the effect on cardiac output is linear throughout the studied dose- and concentration range or is saturable at higher concentrations. Based on the pharmacokinetic data, milrinone dosing regimen was suggested for preterm neonates undergoing patent arterial duct closure operation and at risk of postoperative respiratory and cardiac function deterioration. Additional to developmental changes the pharmacokinetics and pharmacodynamics of medications in neonates may be affected by the critical illness and intensive care, thereby the most valuable pharmacological data comes from the studies conducted in the particular situations where the effects are expected.https://www.ester.ee/record=b534663

Kliinilised ravimiuuringud: Eesti arsti võimalus osaleda rahvusvahelises uurimistöös

Kliinilised ravimiuuringud on nüüdisajal meditsiini lahutumatu osa. Sellega puutuvad kokku üha sagedamini nii arstid kui ka patsiendid