Proceedings_20060531

ABSTRACT In Latvia, the woodlands cover 44,7% of the country's area and 42% of it belongs to more than 148 900 private forest owners (PFOs). Forest sector is one of the leading sectors in national economy in Latvia. The role of the private forest sector as timber and recreational resource provider is increasing year by year. To ensure proper forest management several opinion polls of forest owners were performed. The primary targets of the research were to study motivation of being forest owners, their whishes and plans on forest use and management. Those polls provide information on forest owners' social portrait, issues of the interest for the PFOs, the sources of information and the ways of improving knowledge for PFOs, their knowledge on forestry and forestry related questions. During Soviet times traditions of management of property were lost. After restoration of independence in 1990 new generation of private forest owners have started to manage forests without knowledge and understanding of forestry and market economy. Data from the surveys were very important bases for current private forest extension system improvement in Latvia. The surveys of PFOs indicated the difference between active and non-active PFOs and their management tendencies are mainly determinated by the size of forest holding, sex, age and residence place of PFOs. It is not only shortage of knowledge, but also misunderstanding what a good forest management is and how it affects supply of timber and also its future quality

Puiduenergia : väljaanne metsaomanikule

Uued stiimulid metsaomanikele. Puidu kasutamine energiaallikana on Eestis järjest aktuaalsemaks muutumas. Seda tingivad lisaks ELi seatud eesmärkidele ning kliimamuutuste ja CO2 heitkoguste vähendamisega seotud ülesannetele ka püüdlused kasutada Euroopa Liidu toetusmeetmeid, kaasates efektiivsemalt olemasolevaid ressursse. Suurenenud nõudlus on toonud kaasa erametsaomanike ja metsatöötlejate kasvava huvi energia tootmiseks kasutatava puidu (edaspidi energiapuit) tootmise ning tarnimise vastu. Eriti aktuaalseks on nende küsimuste lahendamine kerkinud viimastel aastatel, sest üleilmse majanduskriisi ja möödunud aastate tormide tõttu toimus 2007-2010 erametsasektoris järsk metsatöötlemise mahtude vähenemine. Nüüdseks on olukord jälle stabiliseeruma hakanud ja töötlemine toimub endistes mahtudes. Mitmesuguste uuringute ja arvutuste andmed näitavad, et energiapuidu potentsiaalne kogus on praeguste metsatöötlemise mahtude ja muu metsamajandusliku tegevuse põhjal Eestis 7–9 miljonit tihumeetrit aastas. Arenenud energia-puiduturu olemasolul võib metsaomanik saada oma majandustegevuse tulemusel lisasissetulekut metsatöötlemise jääkide realiseerimisest. Metsamajanduse kiire areng on soodustanud tõhusamate ja keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate kasutamist ning töö tõhususe suurenemist. Skandinaavias pööratakse erilist tähelepanu uurimistulemuste praktilisele kasutamisele, töötajate koolitamisele, üldsuse teavitamisele ja energiaturu osaliste vahelise dialoogi soodustamisele. Käesolevasse brošüüri on kokku kogutud kasulikud uurimistulemused ja soovitused metsaomanikele ja energiapuiduturu osalistele nii majanduslike aspektide, looduskaitseküsimuste kui ka võimalike riskide kohta. Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises oli 2010. aastal 24%. 2020. aastaks on Eesti võtnud kohustuseks suurendada taastuvenergia osakaalu summaarses lõpptarbimises 25 %-ni. Seega on ELi ees võetud kohustused peaaegu täidetud, kuid siiski ei tasu arvata, et taastuvenergia osakaalu edasine suurendamine on ebamõistlik. Euroopa Liidu energia majanduse arengusuundumused on tihedalt seotud energiatõhususe ning taastuvenergia allikate kasutamisega. ELi ja muud fondid pakuvad praegu mitmeid tugiprogramme tehnika soetamiseks ja muuks majandustegevuseks. Ei tohi unustada, et energiapuit on ainult üks bioenergia ressurssidest. Selleks, et suurendada teiste bioenergia tootmisest huvitatute hulgas oma konkurentsivõimet finantstoetuse saamiseks, peavad metsaomanikud olema selles valdkonnas hästi informeeritud ja teadlikud. Eesti Maaülikool ja Erametsakeskus võtsid endale projektiga „Puiduenergia jätkusuutlik areng Läänemere piirkonnas” liitudes üheks peamiseks ülesandeks metsaomanike teavitamise energiapuidu hankimise ja tootmise olulisematest aspektidest, selle kohalikul turul kasutamise ja realiseerimise võimalustest ning samuti selle puiduliigi saamise integreerimise soodustamisest erametsade majandamise ja kavandamise protsessis.Väljaanne on koostatud projekti „Woodenergy & Cleantech” raames. Projekt viiakse ellu ELi tõukefondide kolmanda prioriteedi „Euroopa territoriaalne koostöö” Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmi raames.Väljaandes esitatakse autorite seisukohti puiduenergia küsimustes. Projekti korral-dusasutus ja Euroopa Liit ei ole vastutavad avaldatud informatsiooni eest

Meza cirsanas apjomu regulacijas modela izstrade

Available from Latvian Academic Library / LAL - Latvian Academic LibrarySIGLEMinistry of Agriculture of the Republic of Latvia, Riga (Latvia). State Forestry ServiceLVLatvi

Gender in European forest ownership and management: reflections on women as “New forest owners”

201

Verification of uncertain context based on a theory of context spaces

International audienceThe decisions and actions of private forest owners are important for the delivery of forest goods and services. Both forest ownership, and policies related to forest owners, are changing. Traditionally in most countries, government extension officers have advised and instructed forest owners, but this is evolving, with greater importance given to a range of actors, objectives, and knowledge types. Drawing on literature and mixed data from 10 countries in Europe, this paper explores how forestry advisory systems can be conceptualized, and describes their current situation in Europe. Drawing parallels with the concept of AKIS (Agricultural Knowledge and Information Systems), we propose the term FOKIS (FOrestry Knowledge and Information Systems), as both a system (a purposeful and interdependent group of bodies) and a method for understanding such systems. We define four dimensions for describing FOKIS: owners, policy goals, advice providers, and tools. We find different roles for extension in countries with centrally controlled, highly regulated forest management, and advisors in regions where forest owners have more freedom to choose how to manage their forest. We find five trends across Europe: increasing flexibility, openness and participation of owners as sources of information; increasing reliance on information and persuasion rather than enforced compliance; a shift of attention from timber to a wider range of ecosystem services such as biodiversity and recreation; a shift of funding and providers from public to private sector; emergence of new virtual communication tools. The approach provides a way to make sense of comparisons and change in FOKIS, and opens up an important research field