Tallinna õpilaste kodukeele uuring I osa - Vene keele mõju Tallinna õpilaste kodukeelele

Raamat on mõeldud kõikidele keelepoliitika ja keeleõppekorralduse huvilistele. Raamat käsitleb russifikatsiooni mõju vähemuskeelte säilimisele tänapäeva Eestis. Aluseks on võetud 8430 Tallinna õpilase seas läbi viidud kodukeele uuring. Uuringu teostamist toetasid Eesti Teadusfond (ETF grant 7065, 2007–2008) ning Haridus- ja Teadusministeerium (2006). Raamatu eesmärk on tutvustada Tallinna õpilaste kodukeele uuringu tulemusi, mis näitavad jätkuvat venestumise mõju endistest NSV Liidu riikidest pärit õpilaste keelekasutusele ja rahvusvähemuste keelte ehk siis õpilaste päritolumaade keelte väljatõrjumist

Ülevaade täiskasvanutele eesti keelt õpetavate vabahariduslike institutsioonide õpetuse kvaliteedist

Uurimuse eesmärk on saada ülevaade täiskasvanutele eesti keelt õpetavate vabahariduslike institutsioonide õpetuse kvaliteedist. Uuritakse, kas ja kuidas tehakse kindlaks õppija keeleoskuse tase enne kursuse algust. Kas ja kuidas mõõdetakse kursuste tõhusust, kes osalevad kursustel (vanus, sugu, amet, haridustase jm kriteeriumid), kes maksab kursuste eest (kas inimene ise, tööandja vm võimalused), kas ja kuidas mõõdetakse osalejate rahulolu, milliste standardite või süsteemide alusel keeled tasemetesse jaotatakse, kas ja kuivõrd õpetaja arvestab (ja selgitab välja) õppijate ootused ja keeleoskuse taseme grupis, kui suur on väljalangevus, kas on uuritud põhjusi, missugune on õpetajate kvalifikatsioon, kuidas leitakse õpetajad, missugune on õpetajate töökoormus. Kas ja mil viisil on korraldatud õpetajate täienduskoolitus? Kas õpetatakse õppijat oma keeleoskuse taset hindama (näiteks Europassi, keelemapi alusel)? Kui pikad on kursused? Kas lõppevad testiga, eksamiga? Missugune tunnistus väljastatakse õppurile õppe lõppedes? Kas on teada, kui suur osa õppijatest soovib sooritada tasemeeksamit? Kui suur osa kursuse lõpetanutest sooritab tasemeeksami, kas nad sooritavad selle õpitud tasemel? Kui suur on jätkuõppijate osakaal? Missuguseid õpetamismeetodeid kasutatakse? Kuidas on sõnastatud õpieesmärgid? Kui palju õppe mahust kulutatakse testide täitmisele? Missuguseid õppematerjale tasemeti kasutatakse? Kas on olemas kursuse õppekava

Eesti Meditsiinitöötajate Eesti keele ja teiste keelte oskus

Lähteülesande kohaselt oli uuringu laiemaks eesmärgiks saada ülevaade eesti keele kasutamise võimalustest patsientide suhtluses meditsiiniasutuste personaliga, sh perearstidega, eriarstidega ja õdedega ning võõrkeeltes suhtlemise võimalustest erinevat tüüpi meditsiiniasutustes. Uuring keskendub esmase meditsiinilise teeninduse kui riigi kohustuse täitmisega seotud keeleoskuse ja erinevate keelte kasutamise kaardistamisele meditsiiniasutustes. Teadusuuringu keskseks eesmärgiks on saada ülevaade, kas meditsiiniteenuste kasutamisel on tagatud võimalus riigikeelsele suhtlusele Eesti erinevates regioonides ja millised on teised patsientidega suhtlemisel kasutatavad keeled. Keelekasutust analüüsitakse alates keelemaastikust ja audiaalsest keskkonnast kuni vastavate meditsiiniteenuste pakkujate tegeliku eesti keele oskuse taseme hindamiseni ning klientide rahuloluni arstide ja õdede keeleoskusega. Uuring kaardistab ülevaatlikult ka meditsiinipersonali (eriarstid, perearstid, õed jt) keeleõppevajadused nii eesti keele kui teiste keelte osas

Language Policy in Estonia

In this article, the author presents the current ethnic and sociolinguistic situation in Estonia, and the language policy that is being implemented to restore use of Estonian. Taking this approach, Mart Rannut describes the earlier language policy of Russianisation and the replacement of Estonian carried out by the former Soviet Union, and the specific measures now being taken to achieve normalisation of Estonian, especially in education and the new technologies. The article concludes with the prospects for the future of Estonian and its underpinning language policy, in the context of integration into the European Union

Estonian language policy 1988-1997

http://www.ester.ee/record=b4433770~S1*es

Language politics and practices in the Baltic States

This monograph provides an overview of the language situation in the three Baltic countries: Estonia, Latvia and Lithuania. It examines the recent change in language regimes that the Baltic States have deliberately brought about since the restitution of their independence, the nature of these changes, the opposition they have engendered and the linguistic, political and social consequences of these policies, both locally and internationally. First, an overview is provided on the historical background to contextualise and present language policy issues in the Baltic. Then attempts to overturn major aspects of Soviet language policy and to re-institute the national language are highlighted. Aspects of the current language situation covered include a special focus on bilingual and multilingual language use in the Baltic multiethnic settings. Detailed attention is also paid to language provision in the diverging educational settings, as well as to methods of assessment. This is followed by a discussion of attitudes to language use, standardisation, testing, languages and language variants. In conclusion the scholarly treatment of Baltic language policy issues is examined, concluding with an evaluation of the contribution of the Baltic States to our overall understandings of language policy and its complexities

Language politics and practices in the Baltic states

This monograph provides an overview of the language situation in the three Baltic countries: Estonia, Latvia and Lithuania. It examines the recent change in language regimes that the Baltic States have deliberately brought about since the restitution of their independence, the nature of these changes, the opposition they have engendered and the linguistic, political and social consequences of these policies, both locally and internationally. First, an overview is provided on the historical background to contextualise and present language policy issues in the Baltic. Then attempts to overturn major aspects of Soviet language policy and to re-institute the national language are highlighted. Aspects of the current language situation covered include a special focus on bilingual and multilingual language use in the Baltic multiethnic settings. Detailed attention is also paid to language provision in the diverging educational settings, as well as to methods of assessment. This is followed by a discussion of attitudes to language use, standardisation, testing, languages and language variants. In conclusion the scholarly treatment of Baltic language policy issues is examined, concluding with an evaluation of the contribution of the Baltic States to our overall understandings of language policy and its complexities