Internetikasutajate tüübid

BeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt on loodud kõigile, keda huvitavad erinevad internetikasutajad, nende huvid, suutlikkus ja tegevused veebikeskkonnas. Püüame murda mõningasi stereotüüpe, eriti selliseid, millega üritatakse väita, et "kõik teevad internetis midagi". Iga peatükk koosneb videoloengust ja selle juurde kuuluvast materjalist, mida saab videosalvestuse kõrvale vaatamiseks/uurimiseks avada

Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuste tase ja IKT kasutus Eesti elanike hulgas

Käesolev aruanne on valminud PIAAC uuringu temaatiliste aruannete sarjas ning annab ülevaate Eestis elavate 16–65-aastaste inimeste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) töisest ja mittetöisest kasutusest ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tulemustest. Analüüsitakse ka tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse ja muude mõõdikute headust uuringus ning pakutakse välja alternatiivne lahend, kuidas grupeerida inimesi PIAAC uuringu andmete alusel lisaks oskustele ka arvuti kasutusviiside järgi. Aruandes analüüsitakse inimeste IKT kasutust ning oskusi arvuti kasutamise sageduse ja viiside ning riigi makromajanduslike näitajate võrdluses. Riigi tunnuste puhul keskendutakse eelkõige erinevate toomissektorite tootlikkuse võrdlusele ning seoste otsimisele arvuti kasutusviiside ja oskustega. Eestit võrreldakse aruandes viie meile arvutikasutuse poolest sarnase riigiga: Austria, Soome, Tšehhi, Slovakkia ja Iirimaaga, kuid mitmetes analüüsides on kasutatud ka enamate riikide andmeid

Secure multi-party data analysis: end user validation and practical experiments

Research papers on new secure multi-party computation protocols rarely confirm the need for the developed protocol with its end users. One challenge in the way of such validation is that it is hard to explain the benefits of secure multi-party computation to non-experts. We present a method that we used to explain the application models of secure multi-party computation to a diverse group of end users in several professional areas. In these interviews, we learned that the potential users were curious about the possibility of using secure multi-party computation to share and statistically analyse private data. However, they also had concerns on how the new technology will change the data analysis processes. Inspired by this, we implemented a secure multi-party computation prototype that calculates statistical functions in the same way as popular data analysis packages like R, SAS, SPSS and Stata. Finally, we validated the practical feasibility of this application by conducting an experimental study that combined tax records with education records

Kool suhtluskeskkonnana: õpetajate suhtlemistavad

Tiigrihüppe Sihtasutuse uuringu “Õpetajate suhtlemistavad” lõpparuanne.Uuringu põhieesmärk on kaardistada õpetajate suhtlustavasid, nende suhtlusvõrgustikke ja suhtlemiseks kasutatavaid tehnoloogilisi võimalusi. Uuring keskendub kolmele aspektile: 1) õpetajate õppe- ja kasvatustöö alase suhtlemise ja teabehankimise eesmärgid (temaatika), suhtlemise vormid ja suhtlusvõrgustikud (õpilaste, kolleegide jt partneritega suhtlemisel, enesetäiendamisel, õppematerjalide loomisel ja õpilasteni viimisel jms, sealhulgas IKT roll nendes); 2) uue meedia asend ja võimalused muude suhtlemisviiside kontekstis ning roll olemasolevate suhtlemisvõrgustike toimimises; 3) kuidas näevad õpetajate erinevaid suhtlemisviise ja -formaate õpilased.http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/tekstifailid/opetajate_suhtlemistavade_uuring_2008.pd

Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilaste tehnoloogia teadlikule kasutusoskusele

2012. aasta märtsist septembrini viis uurimisrühm läbi süvaintervjuud õpetajatega. Valimi aluseks oli käesoleva projekti raames 2011. aastal läbiviidud alauurimustes (tunnivaatlused, ankeetküsitlused õpilaste hulgas, lühiintervjuud õpetajate hulgas) kasutatud tüpoloogilise valimi struktuur. Eesmärk oli jätkuurimusena külastada taas samu õpetajaid, kelle tunde vaadelda ning viia läbi intervjuud nendega. Intervjuud viisid läbi projekti meeskonna liikmed Maria Murumaa-Mengel, Sandra Räim ja Kadri Ugur. Valimi põhimõtetele vastavalt oli eesmärgiks viia intervjuud läbi selliselt, et kaetud oleksid eri õppekeelega koolid. Hoolimata meie pingutustest, vaatlusvalimis osalenud nõrga Tiigrihüppe seosega vene õppekeelega kool intervjuudes osalema ei olnud nõus (ka nendega läbi viidud vaatlused said valmis oluliselt hiljem, kui plaanitud). Ka tugeva seosega vene õppekeelega koolist osales intervjuudes vähem inimesi, kui vaatluses, seda aga ennekõike seetõttu, et esialgses vaatluses osales ka gümnaasiumi astme õpetajaid, keda me uuringu eesmärkides lähtuvalt jätkuanalüüsis enam oluliseks ei pidanud. Antud uurimistöö eesmärgist tulenevalt loodi vastuste tähenduslik mitmekesisus selliselt, et valimisse valiti võimalikult erineva Tiigrihüppe Sihtasutusega seotusega koolid

CHARGE on : Digital parenting of a child with rare genetic syndrome with the help of Facebook group

This article relies on auto-ethnography to make sense of the role a closed Facebook group can play in the life of a parent with a child who has rare genetic syndrome, CHARGE. The article will use the concept of affordances as a general framework to make sense of the activities in the Facebook group. For Norman “affordances refer to the potential actions that are possible, but these are easily discoverable only if they are perceivable: Perceived affordances”, thus the Facebook group becomes a sum of imagined possibilities. Previous research has identified the following affordances of social media: identity, flexibility, structure, narration and adaptation. These five affordances will be used to structure the discussion around the parenting experiences.Go to the full book to find a version of this chapter tagged for accessibility