Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid

Levik. Jõevähi looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Inimene on tema levikut laiendanud, viies selle liigi näiteks ka Briti saartele, kus teda varem polnud. Nimele vaatamata esineb jõevähk nii jõgedes kui järvedes. Eestis on ta praegu ainus vähiliik.Liigi kirjeldus ja tunnused. Värvus enamasti punakaspruun, kuid võib olla ka beež, must või sinine. Sõrad on suured ja tugevad, eriti isastel. Tavaliselt on sõrad kehaga sama värvi ja pealt karedad. Altpoolt on need siledad ja pu na sed kuni mustjaspruunid (mitte kunagi valged, beežid, roosad ega heleoranžid). Sõrgade lõikeservad ei ole sirged, vaid seal on kaks väljaulatuvat oga. Seljakilp on sile, kuid erinevalt signaalvähist on pea ja rindmiku liitumisko hal kummalgi küljel terav naast. Tänu vähkide võimele heita ära mõni oma kehaosa enda elu päästmise eesmärgil, võime me kohata taastuvate sõrgadega jõevähke, kelle tagasi kasvav sõrg jääb aga eelmisest kitsamaks, õhemaks ja kergemaks, mis üldkujult meenutab hoopis kitsasõralise vähi sõrga.Jõevähi tähtsus. Jõevähk on oluline lüli veekogu aineringes. Ta hoiab veekogusid kinni kasvamast ning on toiduks paljudele veeorganismidele. Suure lihasaagise ja õhukese kooriku pärast eelistavad Euroopa tarbijad seda vähiliiki teistele ja seetõttu on tema turuhind ka kõrgem.Võõrliikide kahjulikkus ja ohud. Jõevähi väike viljakus (90–260 marjatera emasvähi kohta), aeglane kasv meie jahedas kliimas, tundlikkus keskkonnaseisundi ja haiguste suhtes teevad ta kergesti haavatavaks. Võõrad vähiliigid võivad saada jõevähile hukatuslikuks, kuna nad on viljakamad, agressiivsemad ning vastupidavamad nii haiguste kui raskete keskkonnatingimuste suhtes. Ameerika vähid on immuunsed vähikatku suhtes ning kannavad seda haigust edasi. Agressiivsemad Ameerika vähi isased paarituvad emase jõevähiga, kuid sellest ei sünni järglasi ning nii väheneb jõevähi arvukus. Eesti veekogudesse võivad võõrliigid sattuda nii tahtliku kui tahtmatu inimtegevuse läbi. Tundes erinevaid vähiliike, saame seda takistada.Seadused. Looduskaitseseaduse alusel on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keelatud Eestisse sisse tuua signaalvähi, kitsasõralise vähi ja ogapõskse vähi elusaid isendeid

Ohustatud sh kaitsealuste ja vääriskalaliikide seisundi parandamiseks vajalikud meetmed ja eelistatud tegevused

Eesti kalavaru, sh vähivaru kasutamine peab olema kooskõlas nii rahvusvaheliselt kui Eestis heakskiidetud säästva arengu põhimõtetega. Loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust. Kalavaru kaitset ja suurust saab mõjutada püügi reguleerimisega, elukeskkonna kaitse, parandamise või taastamisega ning kalakasvatusliku taastootmise abil. Viimane neist on kulukas tegevus, mis eeldab pikaajalist planeerimist ja otstarbekuse analüüsi. Selleks on vajalik kalavarude taastootmise tegevuskava. Tegevuskava koostamisel on lähtutud Eesti ja rahvusvahelistest valdkondlikest dokumentidest arvestades seejuures hetkeolukorda, kalavarude seisundit ja taastamise vajadust ning olemasolevaid võimalusi. Tegevuskava eesmärk on kalakasvatusliku taastootmise abil parandada ohustatud sh kaitsealuste kalaliikide seisundit ja suurendada nende arvukust, luues avaramad võimalused ka vääriskalaliikide püügiks Eestis. Tegevuskava elluviimist koordineerib ja selle eest vastutab Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Vastutav koordinaator koos tegevuskava täitjatega koostab iga nelja aasta tagant tegevuskava täitmise kokkuvõtte. Vastavalt saavutatud tulemustele ja ilmnenud puudustele muudetakse kava, et korrigeerida kalakasvatusliku taastootmise suundasid kalavarude olukorra parandamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks.Programmi koostamist finantseeris Keskonnainvesteeringute Kesku

Kalakasvatusliku taastootmise programm : programm "Riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmine (2002-2010)"

TäistekstKäesolev programm on Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt käskkirjaga nr 352, 06.05.2002 kinnitatud juhend kalakasvatusliku taastootmise riikliku poliitika elluviimiseks Eestis, mis käsitleb kõigi praegu või eeldatavasti lähemas tulevikus Eesti veekogudesse asustatavate kalade taastootmise põhimõtteid ja näitab ära kaitset vajavate (ohustatud) kalade taastootmise riikliku finantseerimise prioriteedid ning kalapüügivõimaluste laiendamiseks vajalike kalade asustamiste toetamise prioriteedid. Programmis toodud asustusmahud ja kohad on soovituslikud ja lähtuvad 2001. aastal prognoositud reaalsetest võimalustest.Taustanalüüs. Kalavarud on tähtis taastuv loodusvara, mille kasutamine peab olema kooskõlas nii rahvusvaheliselt kui Eestis heaks kiidetud säästva arengu põhimõtetega. Eesti säästva arengu seadus sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärgiks on tagada inimest rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid elukeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kalade arvukuse säilitamise või suurendamise põhimõttelised võimalused on: 1) püügi reguleerimine kalapüügieeskirjas määratud piirangutega (keeluajad ja -piirkonnad, lubatud püünised ja alammõõt jne) ja püüniste arvu või kalakoguse limiteerimisega; 2) elukeskkonna (eeskätt sigimisvõimaluste) kaitse, parandamine või taastamine; 3) kalakasvatuslik taastootmine (kalakasvandustes üleskasvatatud noorkalade asustamine veekogudesse, edaspidi lühendatult taastootmine). Viimane on kulukas tegevus, mis eeldab pikaajalist planeerimist ja otstarbekuse analüüsi. Kalade kaitsemeetmed on sätestatud mitmetes õigusaktides ja dokumentides. Loodusliku mitmekesisuse kaitse huvides on Eestis vastu võetud mitmeid programme, mis puudutavad ka kalu. Igakülgsete kaitsemeetmete väljatöötamine jätkub seoses Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse poliitika harmoniseerimisega. Tehistingimustes peetud loomade loodusesse laskmine (seega ka kalade asustamine kalakasvandustest) toimub loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse § 19 järgi keskkonnaministri poolt kinnitatud programmi alusel. Käesolevas programmis on koondatud tähelepanu ohustatud ja majanduslikult kasutatavate kalaliikide arvukuse suurendamisele kalakasvatusliku taastootmise kaudu. Eesti 74 kalaliigist (Saat, 1992) on 8 inimtegevusest ohustatud (neist 4 on looduskaitse all), veel 4 liigi arvukus oleneb tugevasti inimtegevusest. Osa ohustatud liikidest on samal ajal kalanduslikult tähtsad ja neid püütakse pidevalt. Eestis on ka 7 liiki Euroopa Liidus (EL loodusdirektiivi alusel) ohustatuks loetud ja kaitstavaid kalu (sh kolm sõõrsuuliiki), mis on meil kas harva esinevad eksikülalised või pole siin otseselt ohustatud. Kalavarude suurendamiseks ja püügivõimaluste loomiseks taastoodetakse või on toodetud 5 mitteohustatud liiki. Majanduslikult kasutatavate veeorganismide hulka kuulub peale kalade ka inimtegevusest ohustatud jõevähk, mistõttu sellekohaseid probleeme käsitletakse käesolevas dokumendis koos kaladega. Sellise mitmekesisuse tõttu tuleb vaadelda Eestis riiklikku kaitset ja taastootmist vajavaid kalaliike rühmadena, mille suhtes rakendatavad meetmed ja riikliku toetamise vajadus on erinevad. Forelli ja siia liigisiseseid vorme käsitletakse nende ökoloogia erinevuste tõttu eraldi

Praktiline kalakasvatus : vesiviljeluse ja kalanduse kutseõppevahend

Eesti kliima ei ole kalakasvatuseks eriti soodus. Soojaveeliste kalade jaoks on meie veed pikalt külmad, jahedaveeliste jaoks aga suved sagedasti liiga soojad. Üks võimalus luua kaladele sobiv keskkond on kasvatada neid vee korduskasutusega süsteemides. Viimase ülalpidamine on aga liiga kallis. Siinses trükises antaksegi sissejuhatav ülevaade levinumatest veekäitlussüsteemidest ja nendega seotud rajatiste tööpõhimõtetest. Raamatus käsitletakse erinevate kalaliikide kasvatamisega seotud teemasid nagu vesiviljelusrajatised ja nende komponendid, seadmete töökorras hoidmine ning heitvee käitlemise põhimõtted, keskkonnahoid, eri liiki kalade söötmine ja paljundamine ning uudse teemana kalade heaolu. Käsiraamat on mõeldud õppevahendina kalakasvataja kutset omandavatele õppijatele. Eestis õpetatakse kalakasvatust kutseõppe tasemel Järvamaa Kutsehariduskeskuse (JKHK) Särevere õppekohas. Eesti Maaülikoolis õpetatakse kalandust ja vesiviljelust vesiviljeluse ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolides ühise õppekava järgi. Pärast õpinguid on kalakasvataja kutse saanud oskustöötaja töö toota vesiviljelussaaduseid ja osaleda nende turustamisel. Töötaja peamised tööülesanded on kalade söötmine, sorteerimine, transportimine, tootmiseks sobiva kasvukeskkonna tagamine, tootlikkuse tagamine, vesiviljelustoodangu hea kvaliteedi saavutamine, jälgimine jne. Töötamine kalakasvatuses eeldab austavat ja säästlikku suhtumist loodusesse. JKHK Särevere õppekohas õppimine on paindlik (s.o tsükliõpe ühel kuni kahel korral kuus neli päeva järjest, tsüklitevahelisel ajal on iseseisev õppetöö). Esmane praktiline õpe saadakse kohapeal kooli kalakasvanduses. Õppetöö toimub õppekava kohaselt, mille aluseks on 4. taseme kalakasvataja kutsestandard. Siinse õppevahendi väljaandmisega püütakse parandada kutse- ja täiendusõpet Eestis. Rein Oselin, Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor.Võrreldes loomakasvatusega on vesiviljelus uus ja mitmekesine põllumajandusvaldkond. Nüüdisaegne vesiviljelus hõlmab lisaks kaladele veetaimede, erinevate lülijalgsete hulka kuuluvate vähkide ja krevettide ning selliste limuste nagu austrid või pärlikarbid kasvatamist. Eestil on üsna head võimalused kalakasvatust arendada. Hulk uuringuid näitab, et esmatähtis on aga leida raha tänapäevase tehnoloogia rakendamiseks ja rajatiste pidevaks uuendamiseks. Samuti on vaja asjatundlikke õpetatud kalakasvatajaid. Kalakasvatust käsitlevat kirjandust on erinevatel aegadel ilmunud palju. Mart Enneveeri koostatud ja korduvalt välja antud «Kalakasvatus» keskendub peamiselt tiigikalakasvatusele. Tiit Paaveri, Jüri Kasesalu, Riho Grossi ja teiste koostatud ning Eesti Maaülikooli üliõpilastele mõeldud kõrgkooliõpik «Kalakasvatus ja kalade tervishoid» annab esimese ülevaate intensiivse kalakasvatuse põhimõtetest, aretusest ja peetavate liikide tervishoiust. Viimasel aastakümnel on suure panuse vesiviljelus- ja kalandusteemalise kirjanduse väljaandmisse andnud Tartu Ülikooli kalanduse teabekeskus ja Eesti Maaülikool. Euroopa Kalandusfondi (EKF) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toel on ilmunud nii Eesti autorite raamatuid kui ka tõlkekirjandust. Nimetamist väärivad kalade tervishoidu ja haigusi tutvustav «Kalade tervishoiu käsiraamat», kalade kasvatamist käsitlevad «Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid» ja «Vesiviljeluse eesti-inglise seletav sõnaraamat». Tõlkeraamatutest on olulisemad «Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend», «Terve kala» ja viimati ilmunud «Sööt ja söötmismeetodid vesiviljeluses». Samuti on välja antud «Kalade haigused. Õpik kõrgkoolile», mida toetasid haridusja teadusministeerium ning SA Archimedes. Käesolev õppevahend on vaid osaliselt koostajate enda originaaltekst. Peale selle sisaldab see lõike ülalnimetatud allikatest või tõlkekirjandusest, mida on ajakohastatud just kutseõppe vajaduste järgi. Raamatu peatükkide järjestus annab suuna, kuidas juhendada praktikante vesiviljelusettevõttes. Koostajad tänavad Aarne Liivi, Toomas Armulikku, Rein Oselini, Pilleriin Puskari, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liitu, Alltech Eesti osaühingut ja teisi nõuandjaid ning toetajaid. Priit Päkk, Eesti Maaülikool. TartusValminud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) programmiperioodi 2014–2020 rahalisel toe

Kalakasvatus : perspektiivsed liigid

Õpikud2013. aastal valminud Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 sisuline osa keskendub muuhulgas sektori tegevuse analüüsile, tulevikuvisioonidele ja eesmärkide väljatoomisele. Koostatud dokumendis leitakse, et Eesti vesiviljeluse turgu, eeskätt vikerforelli müüki, mõjutab olulisel määral konkurents Põhjamaade lõhe ja vikerforelli impordi näol. Osa imporditavast kalast läheb suurema lisandväärtusega eksporti, osa jääb Eesti turule. Samuti tõdetakse, et Eesti vesiviljeluse toodete eksport on olnud suhteliselt tagasihoidlik. Peamiseks ekspordi artikliks on olnud angerjas, mida on müüdud Hollandi töötlejale. Väikestes kogustes on eksporditud ka tuurlasi ja jõevähki. Eesti tingimustes tuleks fookus seada eeskätt nende toodete arendamisele ja juurutamisele, mis otseselt ei konkureeri Põhjamaadest, peamiselt Norrast imporditava toorkalaga. Võimalusteks on näiteks mahetooted, kõrgema lisandväärtusega kalatooted, teatud tingimustel üleminek vikerforelli kasvatuselt teistele liikidele, uued liigid jne. Ekspordi kasvu peamise võimalusena nähaksegi strateegias just Eesti viljelustingimustega sobivate ja kõrge välisnõudlusega liikide nagu näiteks angerjas, jõevähk, tuurlased, siig ja täiesti uute perspektiivsete liikide viljelemist ning seda toetavat arendustööd. Strateegia töötubades osalenute hinnangul ei ole ühte, teistest selgelt eristuva potentsiaaliga liiki. Rahvusvahelise konkurentsivõime poolest hinnati enim jõevähki ja siiga, turu atraktiivsuse poolest angerjat ja tuura. Kokkuvõttena tõdeti, et otsingud perspektiivsete liikide osas on jätkumas. Võimalik, et nendeks kujunevad hoopiski seni kasvatuses vähe levinud kalad nagu näiteks ahven ja koha. Eelnenust tulenevalt tahavad raamatu „Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid“ autorid anda omapoolse panuse strateegias välja toodud probleemide lahendamisse. Raamatu koostamisel on teinud koostööd TÜ Kalanduse teabekeskuse, EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi ning EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased ja õppejõud. Käesolev raamat on suunatud EMÜ vesiviljeluse ja kalanduse, rakendushüdrobioloogia ja loomaarstiõppe üliõpilastele aga samuti TTÜ EestiMereakadeemia ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppureile. Autorid loodavad samuti, et raamat leiab sooja vastuvõtu alustavate või uutele väljakutsetele avatud, aga ka kogenud kalakasvatajate seas. Autorid tänavad koostöö ja avatuse eest Toomas Armulikku ja Silver Sirpi ning panuse eest kujundamisse Marje Aidi ja asjakohaste kommentaaride eest Ene Saadret. Autorite nimel Priit Päkk ja Tiit Paaver Tartus 2015 aasta vastlakuu