KIKi projekt nr. 32

Maavarade säästlikust majandamisest ja keskkonnakaitselistest aspektidest tingitult on viimastel aastatel eriti Skandinaaviamaades, aga ka Eestis tähelepanu orbiiti tõusnud taastuvate ressursside kasutamine energia tootmiseks. Võrreldes 1990. aastaga oli küttepuidu tarbimine Eestis energia saamiseks 2001. aastal ligemale 3 korda suurem (Eesti…, 2002). Arvestades, et tuhasisaldus puidus on keskmiselt 0.6%, tekib energiatootmise jäägina praegu teoreetiliselt kuni 10000 tonni puutuhka aastas. Seoses sellega kerkivad üles ja muutuvad tõsiseks probleemid tekkiva puidutuha kasutamisvõimalustest ja utiliseerimisest. Teisest küljest viiakse raiejäätmete massilisel koristamisel traditsiooniliste raieviisidega raiutud raielankidelt ning metsa ülestöötamisel nn. kogupuu meetodil metsaökosüsteemidest välja suur hulk puude kasvuks vajalikke toitaineid põhjustades niiviisi metsamuldade viljakuse languse. Puutuhk sisaldab taimedele vajalikke toitaineid enam-vähem samades vahekordades, kui esineb kasvavates puudes. Seega oleks üks lahendus tekkivatele probleemidele viia puutuhk tagasi metsa. Niiviisi kompenseeritaks metsamuldades raiejäätmetega eemaldatavad taimetoitained ja tuhk utiliseeritaks. Metsade väetamine puutuhaga on praktiline metsamajanduslik võte, mida kasutatakse maailmas, eriti Skandinaaviamaades, seoses biokütuste suureneva tarvitamisega üha rohkem. Puutuha kasutamisega metsade väetamisel kaasneb mitmesuguseid (ökoloogilisi, majanduslikke jt.) probleeme, millest üks olulisemaid on metsamuldade saastamine puutuha koostises leiduvate raskmetallidega (Bramryd, Fransman, 1995). Viimased, eriti Cd, on potentsiaalselt ohtlikud metsa floorale ja faunale, ladestudes toitumisahelatesse ning leostudes põhjavette (Nieminen jt., 2005; Pitman, 2006). Nimetatud arvukate probleemide tõttu on viimasel ajal intensiivistunud sellealane teaduslik uurimistöö nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Metsamuldade neutraliseerimiseks ja puude toitesubstraadi rikastamiseks Eestis puutuhka seni kasutatud pole ning seega puuduvad kogemused metsade kasvu ja produktsiooni mõjutamiseks puutuha kasutamisega

KIKi projekt nr. 3-2.8/24-4/2011 (DHS 793)

Käesolev uurimistöö teostati kahes osas: 1) Estonian Cell´i laoplatsile ladustatud puidu uuringud ja 2) värskelt langetatud puidu uuringud. Tehase laoplatsile ladustatud haavapuidu omaduste ja nende dünaamika uuringud tehti Ida-Eestist (proovide tähistus IE), Kesk-Eestist (KE) ja Lätimaalt (LA) tarnitud puidu baasil. Peale selle uuriti ka Lääne-Virumaalt tarnitud puidu seast valitud jämesortimendi (läbimõõt kuni 60 cm) vastavaid parameetreid. Värske langetuse proovideks langetati puud kahes kohas: Harju maakonnas Kanamaal asuvas erametsas (kastikuloo lasvukohatüüp, proovide tähistus VL-K) ja Harjumaa metskonna Saku metsandiku kvartalil SK138 (mustika kasvukohatüüp, proovide tähistus VL-S). Keemiliste analüüsidega määrati haavapuidu Fe, Mn, ligniini, tselluloosi ja hemitselluloosi sisaldus. Füüsikalistest parameetritest mõõdeti niiskusesisaldus, märg- ja kuivtihedus. Uuriti nende parameetrite muutusi laduatamise käigus aasta jooksul

Bioenergy in the Nordic-Baltic-NW Russian Region : Status, barriers and future

The status of use of bioenergy, the current barriers for increased use and the future use of bioenergy in the Nordic-Baltic-NW Russian region is described in this report. In this region, forests are abundant and a long tradition of growing agricultural crops is evident. Therefore, there are sound possibilities for an increased future use of bioenergy, which can become an important part of a sustainable energy supply. However, bioenergy production is a juvenile industry, where political decisions are of prime importance for lifting the utilisation of bioenergy to the full impact on economy and environment. A number of the main technical bottlenecks have already been solved and biofuels are used on a relatively large commercial scale today. A full scale technical development of the bioenergy area must be market driven, but the technology is just below the threshold level where it will attract the large scale investments needed to establish a market. Holistic strategies and interdisciplinary efforts taking all part of the bioenergy chain into account is important. Political support in the form of limited subsidies or mandatory use of bioenergy will have a large positive impact on the creation of a commercial market with committed involvement from the industries