Neuroloogia. Mida teha, kui noorel krüptogeense insuldiga patsiendil on kodade vaheseinas väike mulk?

Eesti Arst 2017; 96(9):554–55

Transitoorne isheemiline atakk – insuldi häirekell

Transitoorne isheemiline atakk (TIA) on tervisehäire, millele ei pöörata sageli tähelepanu, kuid mida peaks käsitlema erakorralise seisundina. TIA põhjuseks on peaaju-või silmaarterite vereringe häire tromboosi või emboolia tõttu, mis on tekkinud arterite, südame- või hematoloogiliste haiguste tulemusena. Ligikaudu 2/3 TIAdest kestab vähem kui 1 tund, ning kuna sümptomid taanduvad täielikult, on TIA diagnoos enamasti retrospektiivne. TIA järel on isheemilise insuldi risk suur: esimese 48 tunni jooksul 2,5–5%, esimesel nädalal kuni 13% ning 6 kuu jooksul kuni 20%. Uuringud näitavad, et kiire ning adekvaatse käsitluse ja kohe alustatud raviga on võimalik ära hoida isegi kuni 79% insultidest. Eesti Arst 2008; 87(5):372−37

Neuroloogia

Eesti Arst 2014; 93(3):173–17

Aspiriin ja isheemilise insuldi sekundaarne preventsioon

Aspiriin on ravimina kasutusel juba üle saja aasta – seega võib tekkida mõte, kas siis tõesti pole sajandi jooksul leitud midagi tõhusamat. Selgub, et tegemist on igihalja ravimiga. Madala hinna ja suhteliselt väheste hemorraagiliste tüsistuste tõttu jääb aspiriin esmavaliku ravimiks patsientidele, kes on läbi teinud isheemilise insuldi või transitoorse isheemilise ataki. Aspiriin on mõõdukalt tõhus ravim insuldi sekundaarseks preventsiooniks. Seda võib väita, toetudes suurtel patsiendirühmadel korraldatud põhjalike teaduslike ravimiuuringute tulemustele. Eesti Arst 2003; 82 (2): 501–50

Insuldiüksused – kellele ja miks?

Eesti Arst 2019; 98(6):358–35

Meditsiinidoktor Riina Vibo

2. mail 2007 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Riina Vibo. Doktoriväitekiri “Kolmas Tartu insuldiregister 2001–2003: haigestumus, letaalsus, riskitegurid ja hilistulemused” (“The Third Stroke Registry in Tartu, Estonia from 2001 to 2003: incidence, casefatality, risk factors and long-term outcome”) valmis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Selle juhendajateks olid dotsent Mai Roose, vanemteadur Janika Kõrv ja dotsent Sulev Haldre. Väitekirja oponeeris Helsingi Ülikooli neuroloogiaprofessor Markku Kaste. Oponendi hinnang väitekirjale oli väga positiivne, töö praktilist väärtust suurendab veelgi epidemioloogiliste insuldiuuringute järjepidevus TÜ närvikliinikus viimase 30 aasta jooksul. Nõukogu otsusega tunnistatiRiina Vibo meditsiinidoktori kraadi vääriliseks. Eesti Arst 2008; 87(1):69−7

Basilaararteri tromboos 42aastasel mehel. Haigusjuhu kirjeldus

42aastane mees haigestus ägedalt teadvushäire, sügava parempoolse hemipareesi ja totaalse vasaku silmaliigutajanärvi halvatusega. Kompuutertomograafiline (KT) natiivuuring peaajust oli ägeda haigusliku leiuta. KT-angiograafilisel uuringul visualiseerus basilaararteris ja vasaku vertebraalarteri algusosas täitumisdefekt – tromb. Kliiniliselt ja radioloogiliselt oli tegemist ajutüveinfarktiga basilaararteri tromboosi tõttu, mis ilma ravita on potentsiaalselt eluohtlik haigus. Raviks tehti patsiendile intravenoosne trombolüüs alteplaasiga ja trombektoomia ning verevool sulgunud arterites taastus. Järgnevatel päevadel patsiendi neuroloogiline koldeleid taandus täielikult. Vaatamata põhjalikele uuringutele jäi insuldi etioloogia ebaselgeks – tegemist oli krüptogeense isheemilise insuldiga.Eesti Arst 2017; 96(9):539–54

Insuldi haigestumusuuringud Tartus: 30 aasta kogemus

Insulti haigestumise hindamiseks on vajalikud rahvastikupõhised uuringud ehk registrid, mille raames registreeritakse kõik teatud ajaperioodi vältel kindlas piirkonnas tekkivad esmased insuldijuhud. Tartu Ülikooli närvikliinikus on insuldi epidemioloogilisel uurimisel pikaajalised kogemused. Insuldiregistrid on toiminud juba kolmel perioodil (1970–2003). Pikaajaline korduv haigestumuse uurimine annab unikaalseid andmeid konkreetse haigusega seotud näitajate kohta rahvastikus, võimaldades analüüsida nende muutumise põhjusi. Eesti Arst 2006; 85 (10): 665–67

Insuldijärgne taastusravi. Käsitlusjuhendi tutvustus

Eesti Arst 2021; 100(8):454–45

Antikoagulantravi kasutamine insuldi ja kodade virvendusarütmiaga patsientidel

Vaatamata tõhusatele tõenduspõhistele ennetusvõimalustele suureneb maailmas insulti haigestumine. Insuldi oluliseks riskiteguriks on lisaks kõrgvererõhktõvele ja ateroskleroosile ka kodade virvendusarütmia (KVA). Selle uuringu eesmärgiks oli retrospektiivselt välja selgitada suukaudse antikoagulantravi (SAKR) kasutamine insuldi eel ja järel 2004. ja 2005. aastal TÜ Kliinikumi (TÜK) neuroloogia osakonda hospitaliseeritud isheemilise insuldi ja KVAga patsientidel ning analüüsida SAKRi mittekasutamise põhjusi. Tulemusi võrreldi ravijuhendites avaldatud soovitustega. Selgus, et enne hospitaliseerimist tarvitas varfariini 9% patsientidest. Haiglas olid sagedasemad SAKRi mittemääramise põhjused raske insult ning patsiendi kõrge vanus, kuid 45%-l jäi põhjus ebaselgeks. Patsientidel, kellel haiglas antikoagulantravi jätkati või alustati, oli insult statistiliselt oluliselt kergem. SAKRi vähene kasutamine KVAga patsientidel nii insuldi primaarseks kui ka sekundaarseks preventsiooniks on probleemiks paljudes riikides. Eesti Arst 2009; 88(9):545−55