Can we improve a Soviet city: Strategic Environmental Assessment of the Master Plan for Narva in Estonia

The objective of our planning project was to study the possibilities how to support industrial development of Narva (Estonia) with the improving of urban infrastructure and life quality in city. We studied the Narva city master plan with the aim of finding new strategies for using the ruins of Soviet city and a industry for developing an industrial network. The reality of today''''s Narva economy is that there are some existing industries which use old technology and some new enterprises with plenty of qualified workers in the region. There is privatised thermal power plants supplying all Estonia with energy and Narva is a huge transit channel between Russia and the Tallinn harbour. The Russian border is in the middle of the city and Saint Petersburg with a population of 5 million is only 130 km away. This potential is still attractive for investment and industrial development. Development problems of Narva are connected with old infrastructure and housing. City was destroyed during second world war, today, 95% of housing consist typical soviet block houses which will be amortised during next 20 years. Infrastructure network is divided with Russia and it is amortised. There is no attractive apartments or districts in Narva for non-local specialists. Because of low housing quality, most of 300 managers live in other cities and they only visit working place. Our planning strategy was to create new urban environment for Narva. The transportation network, infrastructure and street lines were reorganised with aim to create new city centre and qualitative residential areas. The renovation and demolishing strategy was developed for soviet block houses.

Spatial and temporal variability of phenological phases in Estonia

http://www.ester.ee/record=b1330762~S1*es

Dispercity - new development approach for Estonian rural peripheries

Increasing number of people with flexible jobs and mobility and with more free time and resources, would like to spend more time in environment that combines the advantages of urban and rural life. They prefer urban qualities in clean and beautiful environment with full access to information networks, high mobility and advanced social and cultural services. We call this type of new settlement with term "dispersed city". This change in European real estate market is creating new problems how to plan new type of settlement with modern technological standard and how to save nature and local culture from the people who like to move in it. We worked out basic principles and methods for dispersed city - how to integrate qualities of urban and rural environment, information technology and global-local lifestyles with local culture.

Analysing Repeat Visitation on Country Level with Passive Mobile Positioning Method: an Estonian Case Study

The purpose of this paper is to investigate the capabilities and limits of the passive mobile positioning (PMP) method in studying loyalty of tourists on the macro level. The repeat visitors were identified using database of call activities of roaming phones in Estonia since 25.04.2005 till 31.01.2009. For this purpose was developed model which selected repeat visits on the basis of time interval. The findings of the study revealed that it is possible to observe the duration, density, seasonality and dynamics of repeat visitations. In addition the local destinations and events most loved by repeat visitors and the trajectory they are using could be also identified. Another important finding revealed that repeat visitors stay longer in destination than first time visitors. The results presented in this paper could be used by Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications and by Enterprise Estonia developing the Estonian tourism polic

Martin Lutheri “Magnificatist” tuletatav kenosise kontseptsioon feministliku kenootilise teoloogia debatis

Minu uurimuse eesmärgiks oli esimeseks näidata, et Martin Lutheri “Magnificat” on kenootiline teos, kuna selles leidub palju kenosisele omaseid tunnuseid. Teiseks, olles loonud “Magnificatist” tuletatava kenosise kontseptsiooni, lisasin ma selle feministliku kenootilise teoloogia debatti, millega soovisin ma näidata, et kuigi mõistet kenosis on ajalooliselt kasutatud naiste rõhumise õigustamiseks, siis see mõitse oma olemuselt sobitub feministlikusse teoloogiasse väga hästi ning toetab feministliku kenootilise teoloogia taotlust naiste rõhuvast võimust lahtiütlemiseks ning seeläbi naiste jõustumiseks. Mõiste kenosis on pärit Fl 2:5-11, mis tähendab lingvistilisel tasandil kas “tühjendama” või “alanduma”, semantilisel tasandil “eelarvamusteta olema” või “tühjade kästega tulema”. Algkristlased tõlgendasid seda Halkedoni otsuse kaudu kui ainult inim-Jeesusele omast kogemust, mille järgi Jeesus andis ära oma jumalikud omadused, et saada inimeseks. 17. Ja 19. sajandil enamik teolooge hülgas Halkedoni otsuse, arvates, et see ei selgita piisavalt Jeesuse olemust, ning 19. sajandil hakkasid teoloogid Jeesuse kenosist omistama pre-eksistentsele logosele. Tänapäeval on väga palju erinevaid käsitlusi kenosisest: Roland Karo ja Meelis Friedenthal tõlgendavad inimkenosist neuroteaduse ja fenomenoloogia kaudu, Tomasz Dekert kirjutab kenosisest kui vabastumisest selle maailma kütkeist usu kaudu, Bradford McCall kirjeldab kenosist kui Püha Vaimu tööd maailma looja ja alalhoidjana, sidudes oma kontseptsiooni ideega esilekerkimisest, rõhutades kenosise puhul suhte olulisust. Feministlikud kenootiline teoloogia kerkis esile 20. sajandil. Selle eesmärgiks on olnud leida viise, kuidas ajalooliselt patriarhaalset kenosise kontseptsiooni sobitada feministlikku teoloogiasse nii, et see toetaks naiste jõustumist. Daphne Hampson on tugevalt kenosise mõiste feministlikusse teoloogiasse sobitamise vastu, kuna väidab, et sellest saavad kasu ainult mehed, kes peavad end võimutsemisest “tühjaks tegema”. Sarah Coakley aga ei nõustu Hampsoniga, vaid väidab, et kenosis on lausa feministliku teoloogia tuummõiste, 26 kuna just alandumine, mis tundub küll jõutu olemisena, on tegelikult tugevus. Ta toob eeskujuks Jeesuse kenosise, kes küll ristil kannatades tundus võimetu, kuid tegelikult alistas kurja ja patu. Aristotle Papanikolaou kirjutab triniteedikenosisest ning tema arvates on kenosis viljakas mõiste, kuna hõlmab endas kristlusele vägagi omast andeksandmise mõõdet, mis aitab kaasa väärkohtlemise üle elanud naiste paranemisele. Carolyn Chau räägib kenosisest kui andestamisest ning väidab, et see on armuline reaalsus, mille eelduseks on armastus ja vabadus. Jennifer Newsome Martin kirjutab Balthasari triniteedikenosisest ning rõhutab selle elavust, mis tõstab esile mitmekesisust, peab loodut heaks ja toob tagasi ristiteoloogia jumalikku armastusse. Anna Mercedes panustab feministlikku kenootilisse teoloogiasse oma käsitlusega võimudest, aktiivsest kenosisest kui pidevast uunenemisest ning naiste vastupanu olulisuse rõhutamisega. Magnificat oli Lutheri eluajal igapäevane palvetekst. Lutheri “Magnificat. Tõlge ja seletus” on kirjutatud tolleaegsele Saksi kuurprintsile Johann Friedrichile, et näidata, kuidas õige valitseja kohustused ja spirituaalne teekond peaksid väga lähedalt seotud olema. Lutheri käsitlus usust toetub suuresti vanale traditsioonile judaismi valitsemisteoloogias, mille järgi jumal seab valitseja oma tahte järgi. Luther toob Maarja usu eeskujuks näitamaks, kuidas toimib jumal inimesega, kui esimene teda täielikult usaldab. “Magnificatist” tuletatud kenootilise teoloogia sidusin ma nelja mõiste vahel: võim, alandlikkus, õiglus ja usaldus, kuna esiteks olid need “Magnificati” tuumteemad ning teiseks on need ka kenosist kõige enam kirjeldavad mõisted. Lisaks sellele, puudutavad need kontseptsioonid ka feministlikku teoloogiat. “Magnificatist” tuletatud kenosise kontseptsioon koos teiste ideedega kokku kõlab järgnevalt: “Tunnistamine, et võim kuulub vaid jumalale, ning me kõik oleme jumala ees ühte viisi võimetud, seetõttu olles alandlik maailma ees, õiglane inimeste vastu, usaldades, et jumal on meie vastu armuline.https://utlib.ut.ee

Dietrich Bonhoefferi kristoloogiast lähtuv ilmalik kristlus teoloogiliste vanglakirjade põhjal

Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli tõlgendada Bonhoefferi teoloogilisi vanglakirju ning neis esile tulevat kristoloogiat. Töö kirjutamisel lähtusin kahest uurimisküsimusest, milleks olid: kes on Kristus ilmalikus maailmas, religioonitu kristluse järgi ja kuidas peaks ilmaliku kristluse järgi maailmas elama? Bonhoefferi jaoks on kristlus sügavalt ilmalik ning tema „religioonitu kristluse“ aluseks on Kristuse inimesekssaamine. Maailmas, mis on „täisikka jõudnud“ peavad kristlased elama nagu Jumalat ei eksisteeriks. Kristlane ei saa olla religioosne, vaid peab jääma Jeesuse eeskujul siinpoolsele maailmale keskendunud inimeseks, sest Bonhoeffer väidab, et vaid nii saab Kristus „tõeliseks maailma Issandaks“. Bonhoeffer pidas vajalikuks kirjutada kristlikust usust nii, et selle pole võimalik religioosseid ega ideoloogilisi vorme võtta. Algkristlikku usu pühadust hoiab labastumise eest „salajane distsipliin“. Kuna inimene elab Jumalata maailmas, siis on vastutus tema enda peal. Sellega lükkab ta eemale ajaloolise ja religioosse „Jumal masinast“ idee, mille järgi täideti Jumalaga inimese puudujääkide lüngad. Vastutustundlik kristlane religioonijärgses maailmas ei peaks oma eetilistes otsustustes lähtuma mitte inimese loodud institutsioonidest, vaid esiteks Jumala kutsest ja teiseks kaasinimese jaoks elamisest

Eesti kaugtöökeskuste toimimise alused ja mõjutegurid

https://www.ester.ee/record=b5265171*es