RAAMATU TUTVUSTUS Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi

Eesti Arst 2013; 92(9):52

Eelkooliealiste laste objektiivselt mõõdetud kehaline aktiivsus ja võimekus: kehakompositsiooni, kehalise aktiivsuse ning võimekuse vahelised seosed

http://www.ester.ee/record=b476750

Disain ja modelleerimine HIV-1 pöördtranskriptaasi ja Malaaria ravimite väljatöötamise varajases faasis

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKäesolev uurimus keskendub kahele ohtlikule infektsioonhaigusele: inimese immuunpuudulikkuse viirus tüüp 1 (HIV-1) ja malaaria. Uue ravimi väljatöötamine algusest lõppuni on aega nõudev ning kulukas protsess, mis jaotatakse viieks etapiks: baas uurimistöö, põhi sihtmärgi ja baas ühendi(te) leidmine, eelkliiniline arendus, kliiniline arendus ja vajalike dokumentide esitamine ravimiametisse. Antud väitekirjas keskendutakse kahele esimesele etappidele, mida tuntakse ka varajase ravimiarenduse faasina. HIV-1 uurimisel oli kaks põhisuunda. Esmalt tuginedes eelnevalt tehtud virtuaalsõelumise tulemustele teostati uudsete s-triasiini derivaatide avastamine, disainimine, ja süntees, mille tulemused valideeriti eksperimentaalselt ning analüüsiti valk-ligand interaktsioonimudelite abil. Kõige tõhusam HIV-1 mitte-nukleosiidne pöördtranskriptaasi inhibiitor oli madala molekulmassiga, heade ligandi efektiivsust näitavate parameetritega, ja madala toksilisusega, võimaldades edasist modifitseerimist ja arendamist. Tehtud aktiivse keemilise struktuuri avastus motiveeris HIV-1 inhibiitorite keemilise struktuuriruumi laiemat uurimist, et kindlaks teha kas uudsed s-triasiinid moodustavad ka unikaalsed keemiliste ühendite grupi HIV-1 mitte-nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite maastikul. Selle läbiviimiseks koostati, korrastati ja kureeriti ChEMBL-i andmebaasist saadud andmetest fokusseeritud andmeseeriad HIV-1 mitte-nukleosiidne ja nukelosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite jaoks, kuhu lisati ka avastatud s-triasiini derivaadid. Andmeseeriate struktuuride analüüs hierarhilise klassifitseerimise meetodil grupeeris ühendid keemiliste struktuuritüüpide (nn. vanematüüp) järgi. Selgus, et avastatud s-triasiinid moodustasid eraldiseisva struktuuritüübi grupi. Leitud struktuuritüüpe analüüsiti, lisades juurde ka vastavad mõõdetud seondumise afiinsuse tasakaalukonstandid (Ki). Selle analüüsi käigus toodi välja struktuurifragmendid, mis omavad olulist rolli afiinsuse ning stabiilsuse seisukohast. Lisaks võimaldasid struktuurselt mitmekesised ja unikaalsed HIV-1 mitte-nukleosiidne ja nukelosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite andmeseeriad esmakordselt arendada kirjeldavaid kvantitatiivsete struktuur-aktiivsus sõltuvuste prognoosmudeleid, mida on võimalik kasutada järgnevas uurimustöös uute aktiivsete keemiliste ühendite avastamisel. Selleks et leida uudseid malaaria ravimikanditaate koostati ja kureeriti süsteemselt andmebaas eksperimentaalsete anti-Plasmodium andmetega kasutades nii asutusesisesed, kui ka ChEMBL-i andmebaasis olevad andmed. Saadud andmete ulatusliku kureerimise, filtreerimise ning ühendamise tulemusena saadi kolmkümmend modelleeritavat andmeseeriat, millele koostati klassifitseerimise mudelid, eesmärgiga eristada aktiivsed ja mitteaktiivsed ühendid. Nendest seitsmeteistkümnele andmeseeriale saadi ennustusvõimelised nn. üksmeele (inglise keeles consensus) mudelid. Loodud mudelitega teostati ennustusi asutusesiseselt olemasolevatele curcuminoidide seerjale ning nende analoogidele, millest parima ennustusvõimega ühenditele teostati eksperimentaalne valideerimine in vitro katsetega, kus aktiivseks osutusid seitseteist ühendit, mida saab edasistes uuringutes täpsemini uurida. Samuti tehti kindaks, et arvutuslikult tuvastatud mitteaktiivsed ühendid jäid mitteaktiivseks ka eksperimentaalse valideerimise käigus, mis näitas süsteemselt kureeritud ja koostatud andmeseeriate ning prognoosmudelite jätkusuutlikust.Current thesis focused on study of two highly prevalent infections affecting many regions in the world: alaria and human immunodeficiency virus 1 (HIV-1). Developing a new drug from scratch is time consuming and costly process. This could be divided into five stages: basic research, lead target and lead compound(s) discovery, preclinical development, clinical development and filing to drug administration agency. Present thesis focused on basic research and lead compound discovery stages, i.e. to the early drug discovery. For the HIV-1, the focus was two-fold. First, based on the earlier multi-objective in silico screening, novel s-triazine derivatives were designed, discovered, synthesized, and findings where supported by the modelling tasks and validated with biological evaluation. The most potent compound is with small molecular size, potent ligand efficiencies, and measured low toxicity permitting further exploration and modifications. Second, the discovered new bioactive s-triazines motivated to analyse the chemical landscape of HIV-1 RT inhibitors. For this the dataset was systematically created and curated for HIV-1 NNRT (non-nucleoside reverse transcriptase) and NRT (nucleoside reverse transcriptase) inhibitors based on data from ChEMBL database. The hierarchical classification of scaffold structures of curated datasets revealed common chemical parent types for the compounds, hierarchy in chemical structures and showed that discovered s-triazines formed a separate structural parent type group. Each group of compounds related to the parent type was analysed and examined together with corresponding binding affinity equilibrium constants (Ki). The structural fragments affecting the potency and stability of compounds were highlighted. The structurally diverse datasets for the HIV-1 NNRTIs and NRTIs with binding affinity equilibrium constants allowed development of novel descriptive and predictive QSAR models for log Ki, that in future will help in design of new compounds. In order to discover new promising antimalarial compounds, the experimental anti-Plasmodium data was gathered and systematically curated from in-house experimental studies and expanded with data from ChEMBL database. Extracted data was carefully extensively curated, fused, filtered, and grouped into thirty data sets for the modelling. The consensus models for each dataset for the classification of active/inactive compounds were established and seventeen models with promising prediction ability were used in consensus predictions and in identifying the series of curcuminoids and their structural analogues as potential inhibitors for the malaria. The selection of compounds was experimentally validated, i.e. tested in vitro, revealing seventeen potentially active compounds for further testing and modifications. The validation showed that computationally predicted inactive compounds were also inactive in experiment, being additional proof for the quality of data curation and dataset assembly process forming the ground for the modelling task

Adolescents' physical self-perception as related to moderate-to-vigorous physical activity: a one-year longitudinal study

The aim of the present longitudinal study was to follow the development of self-perceptions during early adolescence. The final samples for this study were 203 adolescents (105 girls, and 98 boys; mean age=15.2, SD=0.57). Adolescents completed Childrenʼs Physical Self-Perception Profile the four subdomain scales (sport competence, physical conditioning, strength, and body attractiveness), the general domain scale of physical self-worth, a global scale of self-worth. Longitudinal research indicates that the boysʼ perceptions of condition, sport, body, strength, physical self-worth and global self-worth were higher and they participated more in moderate to vigorous physical activity compared to girls. Sport and physical self-worth domains were the strongest predictors of moderate to vigorous physical activity for boys. Body and condition domains emerged as important predictors for girls. Our results demonstrate that physical self-perceptions are significant subdomains to physical activity and very stable at a moderate level during early adolescence

Eesti põllumajanduse strukturaalne kohanemine – institutsionaalsete muutuste ja põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ning tegevuse lõpetamist mõjutavate sotsiaalmajanduslike tegurite osa

One of the key issues in the debates and research of structural changes in agriculture has been the livelihood and survival of family farms. Reduced demand for agricultural labour due to the technological progress, rising incomes in other economic sectors, and deteriorating terms of trade for agricultural products has forced family farms, in order to sustain livelihood for the family, to increase in size. Due to the limited availability of agricultural land, these processes have implied a decrease in the number of farms and an increase in average farm size. This thesis explored the factors of farm growth, decline, continuation and exit in the structural adjustment of Estonian agriculture. The role of the main institutional changes in Estonian agriculture in last 25 years was analysed. Regaining of independence in 1991, and the ownership, agricultural and land reforms initiated at the end of the 1980s and the beginning of the 1990s implied structural break in Estonian agriculture. New private farms were established via restitution of agricultural land and farmsteads, privatisation of land and previous collective farms. In Estonia, a dualistic farm structure already emerged in the early phases of transition, and it is characterised by large share of smaller agricultural holdings, producing a small share of agricultural output, and small proportion of large agricultural holdings, that produce most of the agricultural output. In 2010, 8.2% of agricultural holdings produced 82.9% of the total standard output. From 1991–2001 the number of agricultural holdings increased from 7,400 to 55,700. However, by 2010 the number of agricultural holdings decreased to 19,600. Due to the fact that, in 2001, the number of agricultural holdings exceeded the number of persons employed in agriculture, hunting and related service activities (55,700 and 28,800 respectively), it is obvious that many of the agricultural households established in the 1990s were unable to provide full-time employment for at least one household member. Thus, the 64.8% decline in the number of agricultural households in the period of 2001–2010 could, in some respects, be regarded as expected. The effects of farm-specific socioeconomic factors on the continuation and exit from farming, and farm shrinkage and growth were studied based on the two farm surveys, conducted in 2007 and 2011, and data from Estonian Agricultural Registers and Information Board. The results indicate that farm growth, decline, continuation and exit processes in Estonia follow the farm life cycle pattern, and are affected by farm-specific socioeconomic characteristics similar to Western countries: age and condition of health of the farm operator, and availability of the potential successors. A 10-year increase in the farm operator’s age increased the probability of farm exit by 4.0%. Also, an increase in the farm operator’s age decreased the probability of farm growth. The probability of farm growth was highest among the farm operators aged 40–49 years. The good availability of successors significantly reduced the probability of farm exits, and increased the probability of farm growth. Farm size, which is closely related to the income earning potential of the farm, has significant effects on continuation of farming, farm shrinkage and exits. Every 10 ha of additional agricultural area decreased the farm exit probability by 0.8%. Having an off-farm job increased the likelihood of farm exits by 13.4%. Farms participating in a semi-subsistence farming scheme had a 10.6%, and farms participating in the less favoured area payment scheme a 10.5% lower probability to exit from farming. However, participating in these payment schemes did not have significant effects on farm growth and decline probabilities. It appeared that a higher level of education had a positive effect on the probability of farm growth, while farm operator’s higher evaluation on his or her knowledge and experience had negative effect on the probability of farm exits and positive effect on the probability of continuation of farming. Farms that were established based on the restituted land or farmsteads had a lower probability of farm shrinkage and farm growth. In addition, the discrepancies between intentions and actual behaviour regarding continuation and exit from farming, decline and growth of agricultural area, were studied. The study revealed that the farm operators’ intentions regarding exiting from farming and shrinkage of farm size are less useful in predicting actual exits and contraction compared to the intentions regarding continuation of farming and farm growth in predicting actual continuation or growth. This implies that the information gathered from the farm operators regarding their intentions about continuation of farming, farm exits, farm shrinkage and growth, is limited. Therefore, planning of the agricultural policy measures that address the problems related to structural adjustment of agricultural holdings, should be based on ex-post analysis of actual changes in farm structures. The results of this thesis emphasise the significant role of the age of the farm operator, farm family life cycle, and farm size (income) among the farm-specific socioeconomic factors of farm growth, decline, continuation and exit.Põllumajandustootjate strukturaalsete muutuste käsitlemisel on üheks oluliseks uurimis- ja aruteluteemaks väiketootjate, sh peretalude toimetulek ning püsimajäämine. Tehnoloogilisest arengust tingitud tööjõuvajaduse vähenemine põllumajanduses, sissetulekute kasv teistes majandusharudes ning aastakümneid kestnud põllumajandustoodete püsihindade alanemine on sundinud põllumajandustootjaid piisava elatise tagamiseks laienema ning tootmismahte kasvatama. Põllumajandusmaa piiratuse tõttu on nende protsesside tulemuseks põllumajandustootjate arvu vähenemine ning alles jäävate tootjate keskmise suuruse kasv. Käesolevas töös uuriti Eesti põllumajanduslike majapidamiste tootmismahu kasvu ja kahanemist ning tegevuse jätkamist ja lõpetamist mõjutavaid tegureid. Analüüsiti institutsionaalsete muutuste osa Eesti põllumajanduse strukturaalses kohanemises viimase 25 aasta jooksul. Eesti taasiseseisvumine ning 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses algatatud põllumajandus-, omandi- ja maareformid tõid põllumajanduses kaasa struktuurikatkestuse. Asutati uued, eraomandis olevad põllumajanduslikud majapidamised ja ettevõtted, mis baseerusid tagastatud talumaadel ja -kohtadel, erastatud põllumajandusmaal ja ühismajanditel. Eestis tekkis 1990. aastate reformivalikute tagajärjel duaalne põllumajandustootjate struktuur, mida iseloomustab suur väiksemate tootjate osakaal, kes annavad väikese osa põllumajandustoodangust, ja väike suuremate tootjate osakaal, kes annavad enamiku toodangust. 2010. aastal andis 8,2% tootjatest 82,9% Eesti põllumajanduse standardtoodangust. Aastatel 1991–2001 kasvas põllumajanduslike majapidamiste arv Eestis 7400-lt 55 700-ni, aastaks 2010 vähenes see 19 600-ni. Kuna 2001. aastal oli Eestis põllumajanduslikke majapidamisi rohkem kui põllumajanduses, jahinduses ja nendega seotud valdkondades töötajaid (vastavalt 55 700 ja 28 800), on ilmne, et suur osa neist ei suutnud pakkuda täistööajaga hõivet isegi ühele pere liikmele. Seetõttu on aastatel 2001–2010 toimunud põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine 64,8% võrra mõneti loomulik. 2007. ja 2011. aastal põllumajanduslike majapidamiste juhtide seas läbiviidud küsitluste ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmete alusel analüüsiti ettevõttespetsiifiliste sotsiaal-majanduslike tegurite mõju põllumajanduslike majapidamiste tootmise jätkamisele ja lõpetamisele ning tootmismahu kahanemisele ja kasvule. Selgus, et sarnaselt teiste lääneriikidega mõjutavad ka Eestis põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkamist, lõpetamist, tootmismahu kahanemist ja kasvamist oluliselt selle juhi ja tema pere elutsükliga seotud tegurid: juhi vanus, tervis ning majapidamise üleandmiseks sobivate järeltulijate olemasolu. Juhi vanuse suurenedes 10 aasta võrra kasvas põllumajandusliku majapidamise tegevuse lõpetamise tõenäosus 4,0%. Juhi vanuse kasvades vähenes ka tegevusmahu laienemise tõenäosus. Tootmismahu kasvamise tõenäosus oli kõige suurem juhtide vanuserühmas 40–49 aastat. Põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosust mõjutas oluliselt majapidamise üleandmiseks sobivate järeltulijate olemasolule antud hinnang. Mida positiivsem see oli, seda väiksem oli ettevõtte tegevuse lõpetamise tõenäosus ning seda suurem oli tootmismahu kasvamise tõenäosus. Lisaks juhi ja tema perega seotud teguritele mõjutab põllumajandustootmise lõpetamist või jätkamist suurel määral majapidamise ja sealt saadava sissetuleku suurus. Iga 10 ha täiendavat põllumajandusmaad vähendas põllumajandustootmisega tegelemise tõenäosust 0,8%. Ettevõtte juhi palgatööl käimine väljaspool ettevõtet suurendas põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosust 13,4%. Elatustalude kohanemise toetust saanud põllumajanduslike majapidamiste puhul oli tootmise lõpetamise tõenäosus 10,6% ning ebasoodsamate piirkondade toetust saanud majapidamiste puhul 10,5% väiksem kui neil majapidamistel, mis vastavaid toetusi ei saanud. Samal ajal ei olnud nendel toetustel olulist mõju majapidamiste tootmismahu kahanemise ja kasvamise tõenäosusele. Juhi haridustase mõjutas positiivselt põllumajandusliku majapidamise tootmismahu kasvamise tõenäosust. Nende põllumajanduslike majapidamiste juhtide puhul, kes hindasid oma teadmisi ja kogemusi kõrgemalt, oli põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosus väiksem. Nendel põllumajanduslikel majapidamistel, mis asusid tegutsema tagastatud põllumajandusmaa või talukoha baasil, oli tootmismahu kahanemise ja kasvamise tõenäosus väiksem kui neil tootjatel, kes hakkasid tegutsema teistel alustel. Lisaks uuriti põllumajanduslike majapidamiste juhtide tootmise jätkamist ja lõpetamist ning põllumajandusmaa suuruse kahanemist ja kasvu puudutavate kavatsuste ning tegeliku käitumise lahknevusi ja neid mõjutavaid tegureid. Selgus, et juhtide kavatsused, mis puudutavad tootmise lõpetamist ja ettevõtte põllumajandusmaa pindala vähenemist, on tegeliku käitumise prognoosimiseks vähem usaldusväärsed kui kavatsused, mis puudutavad põllumajandustootmisega jätkamist ning põllumajandusmaa laiendamist. Sellest tuleneb, et põllumajanduslike majapidamiste juhtide kavatsusi uurivate küsitluste kaudu saadud informatsioon ei võimalda piisavalt täpselt prognoosida põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkamist ja lõpetamist ning tootmismahu kahanemist ja kasvamist. Seega peaks põllumajanduslike majapidamiste strukturaalseid muutusi puudutavate põllumajanduspoliitika meetmete kujundamisel arvesse võtma põllumajanduslike majapidamiste struktuuris toimunud tegelikke muutusi ning neid mõjutanud tegureid. Põllumajanduse strukturaalse kohanemise protsessi paremaks mõistmiseks on vaja põhjalikke teadmisi põllumajandustootjate tootmismahu kasvu ja kahanemist ning tegevuse jätkamist ja lõpetamist mõjutavate tegurite kohta. Käesoleva töö tulemused toovad põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ning tegevuse lõpetamist mõjutavate sotsiaal-majanduslike tegurite hulgas esile eelkõige põllumajanduslike majapidamiste juhtide vanuse, majapidamise üleandmiseks järeltulijate olemasolu ning majapidamise suuruse (sissetuleku) olulise osa

Gender differences in health-related quality of life among Estonian adolescents: a 6-month follow-up

This study aimed to determine the differences between boys and girls in the health-related quality of life (HRQoL) and its domains of physical health, emotional-, social-, and school-related functioning over a six-month period. Six hundred and forty seven Estonian secondary school students participated in the study, of whom 401 (177 boys and 224 girls; age 13.60±0.63 years) filled in the HRQoL questionnaire (PedsQL™ 4.0 Generic Core Scales) on three occasions: baseline, 3-month, and 6-month follow-ups. To analyse the changes in HRQoL among boys and girls over a six-month period, repeated measures ANOVA was performed. The results revealed that boys scored significantly higher compared to girls on emotional functioning at all three time points over a six-month period. As for total score of HRQoL, and physical and psychosocial health, boys scored significantly higher than girls only on the first and second measurements. No significant changes in total score of HRQoL as well as its domains were followed in boys or girls between baseline, 3-month, and 6-month follow-ups. The lower perceptions of total score of HRQoL as well as its domains of physical health, emotional functioning, and psychosocial health among girls in Estonia over a six month period support the findings of previous longitudinal studies

Gender effect on perceived need support from the teacher and peers in physical education

The purpose of the present study was to examine gender differences in perceptions of basic psychological needs support from the teacher and peers in physical education. The 659 Estonian secondary school students (310 boys and 349 girls; M age=13.57 years, SD=0.62) completed questionnaires assessing the perceptions of autonomy, competence, and relatedness need support from both the teacher and peers in physical education. Results of the independent samples t-tests revealed that boys scored significantly higher than girls on perceptions of all three need support from the teacher, whereas girls scored significantly higher than boys on perceptions of all three need support from peers. Results are discussed in relation with practical implications to physical education teachers in order to facilitate the satisfaction of the basic psychological needs for both boys and girls more efficiently

Tootmisseadmete hooldusjuhtimissüsteemi positsioneerimine äriturul

Magistritööd ei avaldata kuni 01.06.201