Epidemioloogiline olukord Eestis 2002. aastal

Artiklis on esitatud ülevaade soolenakkushaiguste levikust Eestis. Kaasaegset olukorda iseloomustab haigestumise jätkuv vähenemistendents kõigi soolenakkuste osas. See on kestva tõrjetegevuse tulemus. Siiski pole õnnestunud vältida inimeste rühmaviisi haigestumist (nn puhanguid). Immunoprofülaktika korraldus vajab täiustamist, sest kaitsepookijad lahendavad olulise tähtsusega probleeme erinevalt. Lülijalgsete siirutatavatest haigustest levivad praegu suhteliselt intensiivselt puukentsefaliit ja puukborrelioos (Lyme’i tõbi). Nende levikut on võimalik piirata repellentide laiema kasutamisega

Escherichia coli soolenakkus Eestis

Artiklis on esitatud ülevaade E. coli soolenakkuse (ešerihhioosi) levikust Eestis, mis põhineb Tervisekaitseinspektsiooni arhiivimaterjalil. Diarröageensete ešerihhiate põhjustatud soolenakkus kulgeb gastroenteriidi või enterokoliidina. Ohtlikud on enterohemorraagiliste ešerihhiate põhjustatud soolenakkused, sest nendega kaasneda võivate tüsistuste puhul on suremus 5–10%. Vaatamata haiguse üldisele vähenemistendentsile nõuab ešerihhiooside diagnoosimine ja ravi jätkuvat tähelepanu. Eesti Arst 2005; 84 (6): 416-42

Läkaköha tõrje tulemusi

Immunoprofülaktikat on Eestis kasutatud läkaköha ennetusmeetmena ligi pool sajandit. Selle tulemusena on haigestumine periooditi vähenenud, kuid erinevalt teistest immunoprofülaktika abil juhitavatest nakkushaigustest ei ole läkaköha tõrjetulemused osutunud püsikindlaks. Viimastel aastakümnetel on ilmnenud haiguse sagenemise tendents. Läkaköha profülaktika ebakohti on eelseisvail aastail otstarbekas käsitleda kui tundmaõppimist vajavaid teadusprobleeme. Eesti Arst 2005; 84 (1): 31-3

Sääskedega levivad nakkushaigused Eestis

Sääskedega levivatest nakkushaigustest esineb praegu Eestis tulareemia. Selle nakkushaiguse teadaolevad looduskolded asuvad Põhja-Eestis, sealhulgas Pakri ja Prangli saartel. Varem on ka kolmandapäevitine malaaria olnud Eestis kohalik haigus, kuid selle haiguse järjepidev epideemiaprotsess lõppes 1949. a. Pärast Teist maailmasõda on malaariat põdenud peamiselt N. Liidu teistes piirkondades nakatunud ja seejärel Eestisse asunud inimesed. Alates 1960. aastatest olid malaaria ohukontingendiks Aafrikas töötanud meremehed. Eesti Arst 2005; 84 (3): 169-17

Katku ja koolera levikust Eestis

Katk ja koolera on pälvinud inimkonna tähelepanu enam kui teised nakkushaigused. Põhjuseks on nende haiguste sage epideemiline levik ja sellega kaasnevad arvukad surmajuhud. Inimkond on varem olnud võrdlemisi abitu, võideldes nende nakkushaiguste vastu. Tänapäeval on katku ja koolera tõrje korraldatud rahvusvahelise koostööna, mis hõlbustab nakkuse leviku tõkestamist epideemia korral. Artikli eesmärgiks on anda ajalooline ülevaade katku ja koolera taudidest Eestis ning iseloomustada lühidalt nende haiguste levikut kaasajal. Mõlemad on eriti ohtlikud nakkushaigused ja kuuluvad nn karantiinhaiguste rühma. Eesti Arst 2004; 83 (7): 463–46

Mumpsi ja punetiste immunoprofülaktika tulemusi

Nakkushaiguste immunoprofülaktika Eestis on olnud edukas: tänu laste kaitsepookimistele on peatatud mitme nakkushaiguse levik. Selle artikliga jätkab Tervisekaitseinspektsioon arstkonna teavitamist nakkushaiguste immunoprofülaktika tulemustest. Statistikaandmete alusel antakse ülevaade mumpsi ja punetiste levikust, immuunsustaustast ja tõrjemeetmetest Eestis. Kuna viimastel aastatel on mumpsi ja punetiste haigestumusnäitajad oluliselt vähenenud, võib lähitulevikus oodata nende haiguste kohaliku epideemiaprotsessi lõppemist

Soolenakkushaiguste diagnoosimise olukord

Artiklis on vaadeldud soolenakkushaiguste levikutendentsi ajavahemikul 1981–2000 ja seda mõjutanud tegureid. Lisaks ametlikele statistikaandmetele on kogutud täiendavat teavet 1987 elaniku ja 171 perearsti küsitluse teel. Selgus, et 1990. aastatel ilmnenud haigestumise vähenemise tendents ei ole seletatav ainult nakkustõrje tulemuslikkusega: osutatud aastakümnel on mõneti muutunud ka soolenakkushaiguste diagnoosimise korraldus. Eesti Arst 2003; 82 (2): 472–47

A large multi-country outbreak of monkeypox across 41 countries in the WHO European Region, 7 March to 23 August 2022.

Following the report of a non-travel-associated cluster of monkeypox cases by the United Kingdom in May 2022, 41 countries across the WHO European Region have reported 21,098 cases and two deaths by 23 August 2022. Nowcasting suggests a plateauing in case notifications. Most cases (97%) are MSM, with atypical rash-illness presentation. Spread is mainly through close contact during sexual activities. Few cases are reported among women and children. Targeted interventions of at-risk groups are needed to stop further transmission