The National Literary Canon in the Field of Tension Between Aesthetic and Ideological Principles. The Estonian Case with Indications to the Comparative Perspectives

The article is an attempt to outline some problems regarding the literary and non-literary factors which are at work in the formation of the canon. The central example used in this analysis is the interactions between aesthetic and ideological principles in the treatments of Estonian literature of the Soviet period. As this example shows, these principles intertwine on many levels – from interpretation of single texts to the factors constituting the understanding of literary history and the literary canon – which makes the interactions of different principles a complicated sphere indicating the need for reviewing the national canons in the comparative context and especially for further comparative studies of the literatures that share a similar historical experience from the 20th century

Kolmiknärvineuralgia ravi

Üheks sagedaseks näovalu põhjuseks neuroloogias on kolmiknärvineuralgia (trigeminal neuralgia, TN). TNi iseloomustavad lühikesed elektrilöögisarnased valuhood ühe või mitme kolmiknärviharu varustusalal, mis kestavad mõnest sekundist kuni 2 minutini. Vanus haigestumisel on tavaliselt 40–60 aastat. Esinemissagedus on ligikaudu 4–27 juhtu 100 000 inimese kohta, sagedamini haigestuvad naised. Ülevaateartiklis on keskendutud TNi ravis kasutatavatele medikamentoossetele ja kirurgilistele meetoditele. Esmavaliku ravimiks peetakse karbamasepiini 200–1200 mg  päevas või okskarbasepiini 600–1800 mg päevas. Kirurgilisi sekkumisi kasutatakse patsientidel, kellel TN ei allu piisavalt medikamentoossele ravile või esinevad rasked kõrvaltoimed. Kirurgilises ravis on näidatud mikrovaskulaarse dekompressiooni, kolmiknärvi ganglioni perkutaanse glütserooliblokaadi ja gammanoa efektiivsust. Võimaliku ravimeetodina on uuritud neuromodulatsiooni

Hirayama tõbi. Haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

Hirayama tõbi (HT) või Hirayama sündroom on haruldane mitteperekondlikult esinev ühe käe amüotroofia, mis klassikaliselt avaldub hiilivalt ühe- või kahepoolse käsivarrelihaste atroofia ja nõrkusena, tundlikkuse häireid ei kaasu ning kaebuste süvenemine toimub 3–5 aasta jooksul, kuni seisund stabiliseerub. Hirayama tõbe kirjeldasid esimest korda Hirayama ja kaasautorid 1959. aastal Jaapani päritolu patsiendil, kellel esines ühepoolne ülajäseme distaalosa lihasatroofia. Hirayama tõbi arvatakse olevat tingitud seljaajukanali kaelaosas liiga pingul olevast duura- ehk kõvakelmekotist, mis viib seljaaju eessarve närvirakkude kroonilise isheemilise kahjustuseni. Kuigi Hirayama tõbe peetakse üldjuhul mitteprogresseeruvaks haiguseks, võib see haigusest mõjutatud patsientidel osutuda oluliseks puude põhjustajaks. Varajase diagnoosimise ja sekkumisega on võimalik protsessi süvenemist pidurdada ning seeläbi puude raskust vähendada

Kolmiknärvineuralgia ravi

Üheks sagedaseks näovalu põhjuseks neuroloogias on kolmiknärvineuralgia (trigeminal neuralgia, TN). TNi iseloomustavad lühikesed elektrilöögisarnased valuhood ühe või mitme kolmiknärviharu varustusalal, mis kestavad mõnest sekundist kuni 2 minutini. Vanus haigestumisel on tavaliselt 40–60 aastat. Esinemissagedus on ligikaudu 4–27 juhtu 100 000 inimese kohta, sagedamini haigestuvad naised. Ülevaateartiklis on keskendutud TNi ravis kasutatavatele medikamentoossetele ja kirurgilistele meetoditele. Esmavaliku ravimiks peetakse karbamasepiini 200–1200 mg  päevas või okskarbasepiini 600–1800 mg päevas. Kirurgilisi sekkumisi kasutatakse patsientidel, kellel TN ei allu piisavalt medikamentoossele ravile või esinevad rasked kõrvaltoimed. Kirurgilises ravis on näidatud mikrovaskulaarse dekompressiooni, kolmiknärvi ganglioni perkutaanse glütserooliblokaadi ja gammanoa efektiivsust. Võimaliku ravimeetodina on uuritud neuromodulatsiooni

Haigusjuht: kokaiinist indutseeritud seljaaju transitoorne isheemiline atakk

Alates crack-kokaiini laiemast kasutuselevõtust 1980ndatel on suurenenud ka kokaiini tarvitamise järel esinevate neurovaskulaarsete tüsistuste arv, sealhulgas ka väga harva esinev seljaaju isheemiline kahjustus. Kokaiinist põhjustatud isheemia etioloogia on ebaselge, kuid selle arvatavad põhjused võivad olla vaskuliit, trombotsüütide suurenenud agregatsioonist tingitud tromboos, vatsakeste fibrillatsioonist tingitud kardiogeenne emboolia ning samuti sümpatomimeetiliste neurotransmitterite tagasihaarde blokeerimisest põhjustatud hüpertensioon ja vasospasm

ÜHTSE SÕJALISE KOHAVIITEVÕRGUSTIKU KASUTUSELEVÕTMISE VÕIMALIKKUS EESTI JÕUSTRUKTUURIDE MAISMAAKOOSTÖÖS

Eesti jõustruktuurid kasutavad erinevaid asukoha määramise süsteeme (kohaviitesüsteeme). Maismaal asukoha määramiseks puudub kokku lepitud ühtne standard, mistõttu võib tekkida probleeme nii igapäevaelus kui ka kriisiolukorras. Artiklis 2 on vaatluse all Eesti jõustruktuuride hetkeolukord ja valmisolek võtta mais- maal koostöö arendamiseks standardina kasutusele ühtne sõjaline kohaviitevõrgustik. Samuti leiab käsitlust, milline võiks olla sellest lähtudes asutuste arenguvajadus

Kehakultuuriteaduskonna lõpetanute suremus Eestis 1983–2010

Eesmärk. Hinnata kehakultuuriteaduskonna lõpetanute suhtelist surmariski võrreldes Eesti kogurahvastikuga 1983–2010. Metoodika. Kohorti kuulus 2418 meest ja 2370 naist, kes lõpetasid ajavahemikul 1960–2007 Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi või 1948–2007 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Iga isiku jälgimine algas ülikooli lõpetamise hetkest või 01.01.1983, kui ülikool lõpetati enne 1983. aastat. Isikuid jälgiti kas surmani, emigreerumiseni või 31.12.2010, sõltuvalt sellest, mis esines kõige varem. Emigreerumise fakt ja kuupäev tehti kindlaks linkimisel rahvastikuregistriga, surmapõhjused ja -kuupäev saadi surmapõhjuste registrist. Surmariski kohordis mõõdeti standarditud suremusmääraga (SMR). Tulemused. Kehakultuuriteaduskonna lõpetanud meestel registreeriti 305 ja naistel 132 surmajuhtu. Nii meeste kui ka naiste üldsuremus oli madalam vastavalt kogu mees- või naisrahvastiku suremusest (SMR = 0,42; 95% uv 0,37–0,46 meestel ja SMR = 0,55; 95% uv 0,45–0,64 naistel). Meestel ja naistel ilmnes madalam surmarisk vereringeelundite haiguste ja välispõhjuste korral. Lisaks täheldati meestel madalamat surmariski hingamiselundite haiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul ning madalamat valitud alkoholisõltuvatest põhjustest tingitud surmariski. Ühegi vaadeldud surmapõhjuse osas ei esinenud uuritutel kõrgemat suremust võrreldes kogurahvastikuga. Järeldused. Kehakultuuriteaduskonna lõpetanud mehi ja naisi iseloomustab madalam suremus võrreldes kogurahvastikuga. Eesti Arst 2013; 92(8):444–45