Pedagoogilisel praktikal ja kutseaastal osalejate kogemused blogipostituste põhjal

Õpetajakoolitus on viimastel aastatel olnud Eestis suure tähelepanu all. Pedagoogiline praktika ja kutseaasta kui õpetajakoolituse esimesed etapid avaldavad väga suurt mõju üliõpilase isiklikule ja professionaalsele arengule. Seepärast on oluline uurida, mida üliõpilased kogevad oma esmasel kokkupuutel õpetaja elukutsega. Üht võimalust selleks pakuvad hariduslikud blogid, milles käsitletavad teemad võimaldavad jälgida praktikantide ja algajate õpetajate õppimis- ja mõtlemisprotsessi. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, millest ja kuidas kirjutavad blogis õpetajakoolituse üliõpilased pedagoogilisel praktikal ja algajad õpetajad kutseaastal. 2010/11. ja 2012/13. õppeaastal korraldatud uuringus osales 243 blogijat. Andmeid koguti blogist, mida õppijad kasutasid praktika või kutseaasta jooksul vabatahtlikult omavaheliseks suhtluseks. Artiklis analüüsitakse saadud tulemusi kvantitatiivselt ning antakse nende põhjal soovitusi pedagoogilise praktika ja kutseaasta korraldajatele.  Summar

Factors motivating the choice of teaching as a career among student teachers and first-year teachers

Käesoleva uurimuse eesmärk on võrrelda õpetajakoolituse praktikantide ja kutseaastal olevate õpetajate kutsevalikut mõjutavaid motivatsioonitegureid. Kahel aastal (2010, 2012) korraldati uuring, kus kasutati adapteeritud FIT-Choice’i skaala varianti. Uuringus osales 396 vastajat Tartu ja Tallinna Ülikoolist (neist 189 õpetajakoolituse praktikanti, 207 kutseaastal olevat õpetajat). Uuriva faktoranalüüsi tulemusena eristus nii õpetajakoolituse praktikantide kui ka kutseaastal olevate õpetajate kutsevaliku motiivide puhul viiefaktoriline struktuur ning kutsevalikuga rahulolu ja õpetajatööst ettekujutuse puhul kolmefaktoriline struktuur. Võrreldes õpetajakoolituse praktikantide ja kutseaastal olevate õpetajate kutsevaliku motiive t-testi alusel, leiti, et kutseaastal olevad õpetajad andsid faktoritele Sisemine motivatsioon ja tajutud õpetamisoskused ning Väline motivatsioon ja töö sobivus eraeluga oluliselt kõrgemad hinnangud kui õpetajakoolituse praktikandid. Mõlemad grupid olid kõige kõrgema hinnangu andnud faktorile Sisemine motivatsioon ja tajutud õpetamisoskused ning kõige madalama faktorile Oluliste inimeste mõju. Lisaks andsid kutseaastal olevad õpetajad faktorile Rahulolu kutsevalikuga oluliselt kõrgema hinnangu kui õpetajakoolituse praktikandid. Kahe grupi vahel ilmnesid erinevused ka kutsevalikuga rahulolu ja õpetajatööst ettekujutuse alaploki põhitegurites. Summar

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja kolmandas vabanumbris esitatakse läbilõige meie hariduselu olulistest teemadest õpetajate ja õppijate silme läbi. Välisautor Michele Knobel annab analüütilise ülevaate remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitlevast teaduskirjandusest, lõimides uudsel ja põneval viisil eri teemasid. Teised artiklid võib tinglikult jagada kolme teemaplokki. Esimeses räägivad õpetajad eesmärkidest, kolleegide koostööst ja tundlike teemade õpetamisest ajalootunnis. Teise plokki koondunud artiklites käsitletakse ajast aega aktuaalseid teemasid: kiusamist koolis, haridustee poolelijätmist ja erivajadustega õppijate märkamist. Kolmandas plokis keskenduvad autorid kõrghariduses toimuvale, tundes muret väljundipõhise õppe eesmärkide saavutamise pärast ja uurides õpianalüütika võimalusi. Ajakirja lõpus tutvustatakse kaht värskelt ilmunud raamatut kaasava hariduse valdkonnast: kauaoodatud uut kõrgkooliõpikut logopeedidele ja David Mitchelli teost inimeste mitmekesisusest

Mida räägib meile TALIS 2018 uuring õpetaja ja koolijuhi karjääriteest?

TALIS 2018 uuringu Eesti raporti esimene osa keskendub õpetajate ja koolijuhtide tööga seotud teadmistele ja oskustele. Uuringus osalesid 195 Eesti kooli direktorid ja kolmanda kooliastme õpetajad, kes andsid hinnanguid oma töö eri valdkondade kohta. Eesti puhul võime enim rõõmustada selle üle, et koolijuhid ja õpetajad on kõrgema haridustasemega kui OECD riikides keskmiselt ja kolmandas kooliastmes on uusi alustavaid, kuni viieaastase staažiga õpetajaid oluliselt rohkem kui viis aastat tagasi. Õpetajate endi seas on oluliselt kasvanud õpetajaameti väärtustatuna tajumine, seda eriti kuni viieaastase staažiga õpetajate seas. Lisaks suudab Eesti õpetaja võrreldes viie aasta taguse ajaga efektiivsemalt ja kiiremini tunde ette valmistada, hoides töönädalas kokku umbes tunni tööaega. Õpetajad ja koolijuhid on kõrgelt motiveeritud ja positiivsete hoiakutega enesetäiendamise suhtes ning neid iseloomustab suur osalus professionaalse arengu tegevustes. Eesti raporti teine osa avaldatakse 2020. aasta maikuus

OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. 1. OSA

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid

OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. 2. OSA

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid

Koolieelikute hirmud kui turvalisust ohustavad tegurid ja nendega toimetuleku viisid

https://www.ester.ee/record=b4127331*es

Laste hirmud ja toimetulekustrateegiad: võrdlev käsitlus

The aims of the dissertation were: firstly, give a theoretical overview about fear concept, children’s fears and coping, the role of significant others (e.g. family) and some background factors (e.g. age, gender, SES, etc.) in children’s fears; secondly, analyse differences in preschool children’s fears and coping strategies over the ten years by comparison of two studies (1993 and 2002); thirdly, find out the impact of children’s gender on their fears and coping strategies; fourthly, analyse the agreement about children’s fears between two informants’(i.e. children’s and parents’ assessments) and fifthly, analyse the impact of some background factors and parental role in provoking children’s fears. Overall, six hypotheses were generated on the basis of theoretical literature and previous studies and all of them were confirmed. Fear was selected as the one of the indicators of children’s insecurity. The sample consisted of two informants’ groups, parents and their preschool age children who were selected randomly. We used parents’ questionnaire and children’s interview which included three main parts (question about child’s social network, semi-structured and picture-aided parts) as research methodology. The first study was conducted in 1993 and was repeated in 2002. The main findings and results are following: (1) children’s fears are different over the ten years. The most dramatic difference proved to be the increase of imagination related fears including the fears of television, imagined creatures and nightmares. Also the huge amount of several self-reported fears is noteworthy; (2) social fears and fears of bodily injury have been expressed by preschool children at quite a high level, particularly in picture-aided interview. Both of these fear categories have been thought to first appear mainly in school age; (3) children reported several coping ways with fears, more in 2002 than in 1993 study. It is important to point out the significant increase of cognitive coping ways in 2002 study, which were not mentioned in 1993 study; (4) agreement between two informants, children and parents was low which is in concordance with several previous studies. It is clear that young children can already be good informants for their problems/fears and should be considered as primary informants in child research; (5) parents themselves can induce children’s fears by the use of fear as socialization mean; (6) the unique methodology developed in our project and used in these tw

Determination of fermentation-acidification parameters in kvass

Bakalaureusetöö Toiduainete tehnoloogia õppekavalKali on enamasti pärmi toimel kääritatud jook, kuid varasemalt kasutati protsessis ka piimhappebaktereid (LAB). Käesoleva töö esmärk on selgitada välja, kuidas piimhappebakterid mõjutavad nii üksi kui ka koos pärmiga kaljavirde käärimist 16 tunni käärimise jooksul. Töös tehti selgeks üldine kalja tootmistehnoloogia ning võimalused tootmiseks. Vaadeldi teiste autorite tulemusi seoses kalja või pärmide/piimhappebakterite uurimisega. Valiti LAB-kultuurid: Nordwise Lactobacillus plantarum TAK69, Wildbrew Sour Pitch L. plantarum, Wildbrew Helveticus Pitch L. helveticus. Töös leiti, et happeliseim oli Sour Pitch, järgnes Helveticus Pitch ning viimaseks Nordwise. Koos pärmiga käärimisel oli suurim happesus (g/L sidrunhapet) enamasti 80/20 vahekorras LAB-pärm käärimisega ning enim sidrunhapet leidus Sour Pitchiga (2,84 g/L), veidi vähem Helveticus Pitch-iga (2,24 g/L) ning Nordwise puhul oli suurim happesus 50/50 puhul, 80/20 happesus sel puhul 1,45 g/L. 50/50 vahekorraga oli madalaim suhkrusisaldus, kuid võrreldes 80/20 vahekorraga Sour Pitch ja Helveticus Pitch puhul veidi kõrgem pH ja madalam sidrunhappe sisaldus: Sour Pitch 2,58 g/L; Helveticus Pitch 2,09 g/L; Nordwise 1,62 g/L. 100% LAB-iga käärimisel suhkrusisalduse näitaja ei langenud, pH oli kõrgeim ja sidrunhappe sisaldus madalaim, välja arvatud Sour Pitchiga, kus pH oli madalaim (3,57), kuid sidrunhappe sisaldus samuti madalaim (2,34 g/L). Poekalja pH-ga (3,45) võrreldes oli saadud kaljade pH kõrgem ning sidrunhappe sisaldus (poekaljal 1,15 g/L) samuti kõrgem. Tulemustest leidus, et kalja füüsikalis-keemilised näitajad olenevad enim kasutatavast LAB-kultuurist, väiksemal määral LAB-pärm vahekorrast juhul kui kasutati nii pärmi kui LAB-i. Ainult LAB-i kasutades oli käärimise kiirus väga aeglane ning näitajad muutusid väiksemal määral, välja arvatud Sour Pitch. Edasised uuringud ja katsed piimhappebakteritega võimaldaksid leida optimaalsed LAB-kultuurid ning meetodid hapendatud kalja tootmiseks.Kvass is a drink usually fermented with yeast but in the past lactic acid bacteria (LAB) have also been used. The purpose of this research is to monitor how LAB affect the fermentation process of kvass with or without the presence of yeast during 16 hours of fermentation. Technology and methods for kvass production were studied, along with prior research of kvass production and use of yeasts/LAB from authors. Three LABcultures were chosen: Nordwise Lactobacillus plantarum TAK69, Wildbrew Sour Pitch L. plantarum and Wildbrew Helveticus Pitch L. helveticus. In the study, Sour Pitch made for the most acidic kvass, followed by Helveticus Pitch and Nordwise was the least acidic. With the addition of yeast in fermentation, the greatest acidity (g/L citric acid) was found mostly with 80/20 proportion of LAB/yeast and the most citric acid was found with Sour Pitch (2,84 g/L), followed by Helveticus Pitch (2,24 g/L), for Nordwise, 50/50 had the highest acidity, 80/20 citric acid value was 1,45 g/L. The 50/50 proportion had the lowest sugar content but compared to 80/20, in the case of Sour Pitch and Helveticus Pitch, the pH was higher and acidity lower: Sour Pitch 2,58 g/L; Helveticus Pitch 2,09 g/L; Nordwise 1,62 g/L. In the case of 100% LAB fermentation, sugar content did not decrease, pH was the highest and acidity the lowest, except for Sour Pitch, which had the lowest pH (3,57) but also the lowest citric acid content (2,34 g/L). Compared to the pH of commercial kvass (3,45), kvass made in this research hag higher pH and also higher citric acid content (for commercial kvass 1,15 g/L). The results show, that physical-chemical indicators of kvass are most affected by the choice of LAB-cultures, less so by LAB-yeast proportions if yeast is used. When using only LAB, the speed of fermentation was slow and the indicators varied less, except for Sour Pitch. Further research and experiments with lactic acid bacteria could yield optimal LAB-cultures to use in production of acidified kvass

Predicting the Intention to Use Technology in Education among Student Teachers: A Path Analysis

Teacher education must provide the knowledge and skills necessary for technology integration, but also influence attitudes and beliefs. Little research has been conducted on how knowledge, beliefs, and attitudes predict teachers’ intentions to use technology. The aim of this study was to identify how perceived knowledge about technology integration, and beliefs and attitudes towards using technology, impact the intention to use technology among student teachers. The sample consisted of 232 student teachers from the University of Tartu. Data were collected using a questionnaire based on elements of two different models. Validating the technology acceptance scale using a confirmatory factor analysis identified that perceived usefulness was split into two constructs: perceived usefulness for students and perceived usefulness for teachers. Path analysis, as a special type of structural equation modelling, was used to test 11 hypotheses. The results showed that both perceived ease of use and attitude to use have direct effects on intention to use. Still, perceived usefulness for teachers and perceived knowledge displayed an indirect influence. Based on these results, it is important that student teachers should be convinced that technology is easy to use in teaching