Eesti laste esimesed sõnad: suhtlemise varane areng

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Selle väitekirja teemaks on suhtlemise varane areng alates sõnadest arusaamisest ja žestide kasutamisest kuni esimeste sõnade ütlemiseni ja sõnavara suurenemiseni. Me kohandasime eesti keelde MacArthuri ja Batesi suhtlemise arengu küsimustiku (edaspidi CDI): sõnad ja žestid ning kasutasime seda selleks, et koguda infot suhtlemise arengu kohta eesti lastel vanuses 0;8 kuni 1;4. Eesti lapsed hakkavad esimestest sõnadest aru saama kaheksa kuu vanuselt. Me leidsime, et kui nende sõnade hulgas, millest laps aru saab, on suhteliselt rohkem nimisõnu, oskab ta tõenäoliselt ütelda rohkem sõnu kui laps, kes saab aru paljudest teist liiki sõnadest. Eesti lapsed hakkavad ütlema oma esimesi sõnu (milleks on sageli aitäh, nämm-nämm, ema, aidaa) kümne kuu vanuselt. Esimesed sõnad on enamasti kas häälituste imitatsioonid või sõnad, mida kasutatakse igapäevaste korduvate tegevuste ajal. Esimese sünnipäeva paiku ütleb enamus lastest vähemalt seitse sõna ja vanuses 1;4 keskmiselt 28 sõna. Nüüd kuuluvad laste sõnavarasse lisaks eelnimetatutele ka oluliste inimeste ja huvipakkuvate objektide kohta käivad nimetused. Eesti lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema sama vanalt ning nende sõnavara suurus kasvab sama kiiresti nagu lastel, kelle emakeeleks on kas inglise, itaalia või soome keel. Varases eas ütlevad poisid ja tüdrukud enam-vähem ühepalju sõnu. Alles vanuses 1;2 kuni 1;4 kasvab tüdrukute sõnavara pisut suuremaks võrreldes poiste sõnavaraga. Me kasutasime eesti keelde kohandatud CDI varianti: sõnad ja laused, et koguda võrdlemiseks andmeid enneaegselt ja ajaliselt sündinud laste suhtlemise arengu kohta vanuses 1;6 kuni 2;1. Tulemusena leidsime, et enneaegselt sündinud laste sõnavara koostis ei erine ajaliselt sündinud laste omast ei kasutusel olevate sõnaliikide ega ka lausungite pikkuse osas, juhul kui võrdlemisel on arvesse võetud lapse vanust, sugu ja sõnavara suurust.  The main focus of this dissertation is the part of early communicative development that starts with understanding the words that the child is hearing, the gestures the child is using, and is followed by starting to talk and learning new words. We adapted to Estonian the MacArthur-Bates Communicative Development Inventory (henceforth CDI): Words and Gestures and used it to gather data to describe communicative development in Estonian children at the age of 0;8 to 1;4. Estonian children start to understand first words around the age of 0;8. We showed that if children understand many nouns compared to the other types of words they tend to say more words. Estonian children start to say their first words (aitäh thank you, nämm-nämm yum yum, ema mother, aidaa bye bye) at around the age of 0;10. These are the words that either imitate sound effects or are often used during daily routines. Most of the children say more than seven words at the time of their first birthday and at the age of 1;4 they say about 28 words. At this time names for important people as well as for interesting objects are added to children’s lexicon. The age when Estonian children start to talk and the number of words they are using at different ages are similar to children who are acquiring other languages, like English, Italian, or Finnish. Boys and girls use almost the same number of words at the earliest age. Girls start to say slightly more words compared to the boys only at the age of 1;2 to 1;4. We also used Estonian adaptation of CDI: Words and Sentences to gather data about preterm and full term born children’s communicative development at the age of 1;6 to 2;1. We found that if preterm born and full term born children were matched according to their age, gender, and number of words there were no differences in the types of words they were saying nor in the number of words they were combing together to form sentences

Utah State University Botanical Center Stream Master Plan

The Utah State University Botanical Center Stream Master Plan is a design to assist Utah State University Botanical Center (USUBC) administration in fulfilling their goals of community outreach and education, implementing sustainable practices and creating aesthetically beautiful areas for public enjoyment. These goals are met through updating the USUBC master plan to account for the newly built man-made stream as well as other future buildings. Trails, overlooks and information nodes are part of the new master plan. The planting plan includes representations of six natural plant communities found in Northern Utah. Additionally, the stream design improves the water quality of USUBC ponds on site. All of these designs will contribute to USUBC goals. The Utah State University Botanical Center Master Plan and Planting Plan is a plan B thesis project

Eesti laste esimesed sõnad: MacArthuri-Batesi suhtlemise arengu testi tulemused

Eesmärgid. Uurida 8 kuni 16 kuu vanuste eesti laste sõnavara suurust ja koostist; kirjeldada selles vanuses laste sõnavara vanusekuude kaupa ning otsida võimalikke erinevusi poiste ja tüdrukute sõnavara suuruses ja koostises. Meetod. Uurimuses kasutati MacArthuri-Batesi suhtlemise arengu testi „Sõnad ja suhtlemisliigutused“eesti adaptatsiooni (ECDI). Testi täitsid 593 lapse vanemad.Tulemused. Lapsevanemate taidetud testide tulemuste kohaselt utlevad eesti lapsed esimese sona 10 kuu vanuselt, 12 kuu vanuselt utlevad lapsed keskmiselt 11 sona. Hüppeline kasv laste sõnavara suuruses toimub 14. elukuul, mil senine sõnavara kahekordistub. Teine sarnane järsk sõnavara suurenemine leiab aset 16. elukuul. Igas vanuses oli lapsi, kelle sõnavara oli keskmisest oluliselt erinev. Eesti laste esimeste sõnade hulka kuuluvad nimetused oluliste inimeste kohta (nt ema, isa, tita), korduvate sotsiaalsete tegevustega kaasnevad sõnad (nt aitäh, nämm-nämm, aidaa) ning mõnede esemete ja elusolendite kohta kasutatavad sõnad (nt auto, lamp, koer, kass, karu).Järeldused. Eesti väikelapse kõne arengumuster on nii sõnavara suuruse kui ka koostise poolest võrreldav teisi keeli rääkivate laste sõnavara arenguga. Eesti Arst 2013; 92(1):21–2

Comparison of Benchmarks for Aiding Home Users in Computer Purchases

Käesoleva töö eesmärgiks oli anda praktilisi teadmisi lauaarvuti komponentide valimisest, komplekteerimisest ning ostmisest neile, kes plaanivad endale soetada lauaarvuti. Töö teoreetilises osas antakse lühike ülevaade arvuti struktuurist komponentide tasemel, kus piiritletakse täpsemalt, mida uuritakse, ja kirjeldatakse, mis rakendused on jõudlustestid. Praktiline osa töös on erinevate jõudlustestide uurimine: mida iga valitud jõudlustest endast kujutab, mida peaks see teistest paremini tegema, valideeritakse nende õigsust reaalseid testsüsteeme kasutades ja tuuakse hinnang nende väärtusest kasutajale. Valideeritud jõudlusteste ning tulemusi kasutatakse erinevatel eesmärkidel nagu: kas osta eelkomplekteeritud või komponentidena arvutit, kas seda soetada jaekaubanduskettidest või spetsialiseerunud firmadest, kas osta komponente välismaalt või Eestist. Lõpetuseks kirjeldatakse jõudlustestide tulemustest ja turuuuringust, kuidas kasutada jõudlusteste arvutikomponentide valikul, millistele komponentidele peaks rõhku panema ning kuidas üldisemalt soetada endale kiiret, võimsat ja eelarve kohast lauaarvutit, mida oleks võimalik kasutada kõikideks otstarveteks.In this work, a methodology for selecting computer components for use in a home desktop computing is developed. The theoretical part in the work gives a brief overview of the structure of the system in the component level, where more detailed approach is given and what is evaluated, and what are benchmarking tests. The practical part of the work is studying various benchmarking tests: what is each and every benchmarking test selected in this work about, how is one better than the other. Benchmarking tests are validated by set of test machines used in this work and how are these valuable for user. Validated results are used for various purposes such as: is it more valuable to buy prebuilt computer or customizing it by purchasing individual components, whether is it better to acquire it from general electronics retail chains or from specialized computer stores, whether to buy components from abroad or from Estonia. Benchmarking tests and component prices are used to determine the best components to use in a fast and powerful budget desktop computer for general purpose use

3–4aastaste eesti laste üldoskuste tase kolme hindamisvahendi alusel

Eesti lasteaiaõpetajatel on kohustus hinnata igal õppeaastal laste individuaalset arengut ning anda lapsevanematele selle kohta tagasisidet. 3–4aastaste laste üldoskuste tasemele hinnangut andes saavad õpetajad lähtuda koolieelse lasteasutuse õppekavast, milles nad on riiklikele juhendmaterjalidele toetudes ära kirjeldanud laste eakohase arengutaseme. Tõenduspõhist teavet 3–4aastaste eesti laste üldoskuste taseme kohta on aga vähe. Aastatel 2014–2016 Tartu Ülikoolis tehtud rakendusuuringu käigus kogusime andmeid 3–4aastaste eesti laste teadmiste ja oskuste kohta. Andmekogumiseks kasutasime sotsiaalsete oskuste küsimustikku (N = 450), Strebeleva metoodikat (N = 262) ja PEP-3 testi (N = 127). Uuringu tulemusena täpsustus teave 3–4aastaste laste üldoskuste taseme kohta ning sellele tuginedes saab eakohase arengutaseme kirjeldusi koolieelsete lasteasutuste õppekavades sõnastada konkreetsemalt.  Summar

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja kolmandas vabanumbris esitatakse läbilõige meie hariduselu olulistest teemadest õpetajate ja õppijate silme läbi. Välisautor Michele Knobel annab analüütilise ülevaate remiksimist, kirjaoskust ja loovust käsitlevast teaduskirjandusest, lõimides uudsel ja põneval viisil eri teemasid. Teised artiklid võib tinglikult jagada kolme teemaplokki. Esimeses räägivad õpetajad eesmärkidest, kolleegide koostööst ja tundlike teemade õpetamisest ajalootunnis. Teise plokki koondunud artiklites käsitletakse ajast aega aktuaalseid teemasid: kiusamist koolis, haridustee poolelijätmist ja erivajadustega õppijate märkamist. Kolmandas plokis keskenduvad autorid kõrghariduses toimuvale, tundes muret väljundipõhise õppe eesmärkide saavutamise pärast ja uurides õpianalüütika võimalusi. Ajakirja lõpus tutvustatakse kaht värskelt ilmunud raamatut kaasava hariduse valdkonnast: kauaoodatud uut kõrgkooliõpikut logopeedidele ja David Mitchelli teost inimeste mitmekesisusest

Õpioskuste kujundamine käsitöö ja kodunduse õpetajate arusaamade alusel

https://www.ester.ee/record=b544891

Influence of internal and external factors on early language skills : A cross-linguistic study

Cross-linguistic studies can provide information about general and language specific features of language development, but relatively few such studies are available in literature. The main aim of the present study was to investigate, from a cross-linguistic perspective, the roles of the internal factor of gender and external factors of birth order and parental education level on the development of language in 2-year-old children. We examined 351 children growing up in three European language contexts: Croatian (N = 104), Estonian (N = 141) and Finnish (N = 106). Information on lexical skills and word combination ability was collected using the short form of the MacArthur-Bates Communicative Development Inventories and the influence of background factors on these aspects of language development was investigated. No significant differences were found in lexical skills or word combination ability among the three language groups. These aspects of language development varied significantly with gender, but not with external factors. Our findings suggest that internal factors may influence early language development more than external factors.Peer reviewe