Avaliku ja erasektori partnerluse alused EL riigihankeõiguse paradigmas

http://tartu.ester.ee/record=b2654336~S

Zur (Un-)Möglichkeit, intersektional zu forschen: Entwicklung eines Fragenkatalogs zur Reflexion epistemischer Gewalt

Die Verbreitung von Intersektionalität geht mit Vereinnahmung von marginalisiertem Wissen einher. Dies stellt eine Form epistemischer Gewalt dar. Der Beitrag untersucht am Beispiel der eigenen Dissertation die Frage, wie ich mich auf Diskurse um Intersektionalität beziehen und gleichzeitig deren Vereinnahmung entgegenwirken kann. Eine Situationsmap als Werkzeug nutzend, steht die Kritik von antirassistischen Feminist*innen an weißdominierter Geschlechterforschung im Fokus. Aus dieser entwickele ich drei Orientierungslinien: Anerkennung marginalisierten Wissens, Förderung von Verteilungsgerechtigkeit und Reflexion eigener Ausschließungspraxen. Die Anwendung der Orientierungslinien auf die eigene Forschung zeigt eine Herausforderung auf: Anerkennung bleibt selektiv. Dies kann verschiedene marginalisierte Gruppen in Konkurrenz zueinander setzen. Auch ist die Förderung von Verteilungsgerechtigkeit im Rahmen einer Promotion begrenzt, die letztendlich auf die eigene Einschließung ins Wissenschaftssystem abzielt. Der dritten Orientierungslinie folgend werden die Spannungsfelder in einen kritischen Fragenkatalog für Forschungsprojekte übersetzt.The prevalence of intersectionality goes along with the appropriation of marginalized knowledge, which constitutes a form of epistemic violence. Using my dissertation as an example, this article examines how I can engage with discourses on intersectionality while simultaneously countering their appropriation. Using a situational map as a tool, I engage with the criticism of anti-racist feminists of White-dominated gender research. From this I develop three guideposts which can provide orientation: the recognition of marginalized knowledge; the promotion of distributive justice; and the reflection of one's own practices of exclusion. Using these guideposts for orientation in my own research throws up challenges, as recognition remains selective, potentially pitting different marginalized groups against each other. Also, promoting distributive justice within the framework of a dissertation has limited scope, and is ultimately aimed at achieving one's own inclusion in the scientific system. Using the third guidepost for orientation, the conflicting priorities are translated into a critical set of questions for research projects to answer

Loomse päritoluga teisese tooraine ressursside seire mudelsüsteem Eesti lihatööstuses ja valgu ekstraktsioonimeetodi väljatöötamine

A Thesis Applying for the degree of Doctor of Philosophy in Food SciencesThis study offers new knowledge concerning key ABP processing issues in the Estonian meat industry. Three specific topics are elaborated herein: a) a model of a monitoring system that makes it possible to assess the value of ABP resources in cooperation with companies and state authorities, b) an integrated processing method to reduce the size of raw material particles, control thermal treatment, and fractionate various ABP streams in one device, c) an on-line system to monitor the content of protein in the liquid extract that can be used for processing control during ABP rendering. This work demonstrates that ABP should not be treated as a waste stream, but rather as a raw material that contains valuable animal protein and other useable substances. Products made with ABPs can be used as food additives to enrich our diet, as animal and fish feed, and for other technical purposes. If implemented, the results of this investigation can improve the economics and processing efficiency of ABPs and provide optimal utilization of by-products generated in the Estonian meat production chain (production, processing and consumption).Käesoleva doktoritöö raames on loodud uus oskusteave, mida on võimalik kasutada Eesti lihatööstuses LTT töötlemiseks. Doktoritöö kolm põhieesmärki olid järgmised: 1) luua LTT ressursi seireks mudelsüsteem koostöös ettevõtete ja avaliku sektoriga; 2) töötada välja terviklik tehnoloogia tooraine samaaegseks peenestamiseks, termiliseks töötlemiseks ja valgufraktsiooni eraldamiseks; 3) luua reaalajas töötav süsteem, mis kontrollib termilise töötlemise käigus ekstraheeritava valgu kvaliteeti. Seiresüsteemi keskse osa moodustab andmebaas, kuhu kogutakse Eesti lihatööstustes tapetavate loomade andmed. Mudelsüsteemi rakendus loob võimaluse võrrelda loomsete jäätmete käitlemise tehasesse toodud 1. kategooria LTT koguseid arvutuslikega. Uurimistöö käigus loodi uudne PEFIM-tehnoloogia (protein extraction and fractionation integrated method). Selle meetodi kasutamisel tooraine samal ajal nii peenestatakse, töödeldakse termiliselt kui ka fraktsioneeritakse samas seadmes. Doktoritöö raames tehtud katsete tulemused näitavad, et liha tootmise ja töötlemise kõrvalsaadusi tuleb käidelda kui toorainet, mitte nagu jäätmeid, kuna need sisaldavad valke ja teisi väärtuslikke komponente. LTT töötlemisel saadud tooted on kasutatavad toidulisanditena, looma- või kalasöötadena või tehnilistel eesmärkidel. Uurimistöö tulemused võimaldavad tõhustada liha tooteahelat (tootmine, töötlemine, tarbimine) Eestis, mille tulemusena paranevad ka majandustulemused