Relationship between the Wolf and Man from the middle of the 18th century until the end of 19th century

Väitekiri käsitleb hundi ja inimese vaheliste suhete põhiprobleemi-huntide arvukusest tingitud suuri kahjusid karjakasvatusele ja ohte inimeste elule ja tervisele ning sellest lähtuvalt vajadust hunte hävitada. Sellest tulenevalt selgitab väitekiri esiteks huntide tekitatud majandusliku kahju suurust ja selle mõju talurahva elujärjele. Samuti käsitletakse nii marutaudis kui inimeseööjate huntide poolt toime pandud ründeid inimestele. Järgnevalt valgustatakse huntidevastast võitlust nende arvukuse piiramiseks, selle võitluse korraldust, käiku ja tulemusi. Väitekiri annab ka ülevaate huntide hävitamiseks kasutatud jahipidamise viisidest ja vahenditest. Lõpuks analüüsitakse hundi kui kiskja mõju esivanemate vaimuelule, selle kajastamist rahvapärimustes. Tööle annab ajaloolise tausta ka lühiülevaade mitmete Euroopa rahvaste (inglaste, prantslaste, sakslaste, venelaste jt.) võitlusest huntide vastu.The Thesis deals with several aspects of relations between the wolf and man, namely the loss caused by a great wolf population to animal husbandry and hazard to the human life and health, leading to a necessity to destroy wolves. Accordingly, the Thesis explains the amount of damage caused by the wolf to a rural population and its impact on the living standard of the peasants. Next, the assaults committed by wolves-man –eaters and rabid wolves against the humans are analyzed. The following topic covers the measures to cut the great number of wolves, including the arrangement of the campaigns, their practical course and results. Then, a review follows, focused on the methods and means of wolf hunting. Finally, an analysis studies the influence of wolf in the role of predator to the ancestors spiritual life and its reflection in folklore. The Thesis includes a brief historical review of the fighting European peoples, e.g. the Britons, Frenchmen, Germans, Russians, etc. against the wolf

Psüühikahäiretega inimeste lähedaste toetusgruppide vajalikkus

Psüühikahäiretega inimeste lähedaste toetusgrupid on olulised. Seda nii lähedastele endale, ühiskonnale, kui ka psüühikahäiretega inimestele. Kuna psüühikahäiretega inimesi on palju nad on suuremas osas mitteaktiivsed tööealised ning nende arv on kasvav, siis on oluline uurida, kuidas nende olukorda paremaks muuta. Psüühikahäiretega inimeste lähedastel on selles märkimisväärne roll. Ometi pole kerge hakkama saada psüühikahäirega inimese lähedasena. Selleks on tehtud toetusgrupid, kus lähedased saavad rääkida oma mõtetest ja muredest inimestega, kel on sarnased probleemid. Tööst selgus, et antud valimi põhjal on toetusgruppidel omajagu funktsioone. Kuigi tuleb meeles pidada, et valim koosneb viiest inimesest ning ei ole üldistatav tervele Eestile. Peamine kasu, mida toetusgrupist saadi, on info, nõuanded ning emotsionaalne lohutus ja välja elamine. Lisati, et toetusgrupp aitab paremini pikka perspektiivi näha, seal saadakse lootust ning pikaaegseid sõprussuhteid. Toodi välja ka, kuidas toetusgrupis on võimalik vabalt probleemist rääkida ning mitte tunda häbi, stigmatiseeritust, mis muidu ühiskonna poolt kohati tuleb. Välismaa autorid toovad välja, kuidas pikaaegsed lähedased hakkavad üks hetk ühiskonnas psüühikahäiretega inimeste teemadest rääkima ning nende eest ka teatul määral kostma. Antud töö analüüsist aga seda ei selgunud. Järelikult on toetusgrupid vajalikud, et psüühikahäirega inimeste lähedased saaksid sealt infot, emotsionaalset tuge, lootust, uusi sõprussuhteid ning tunda ühes kohas end häbi ning stigmatiseerimise vabalt. Toetusgrupil on küll omajagu funktsioone, kuid see ei pruugi nii alati olla. Nimelt sõltub psüühikahäire inimese lähedase faasist, kas toetusgrupist on kasu. Kui grupis on koos pikaaegne ning äsja häirest teada saanud inimene, siis ei pruugi sellest osapooltele kasu olla, kuna vajadused on nii erinevad. Samuti sõltub toetusgrupi kasulikkus grupi etapist. Eesti grupi näitel selgus, et toetusgrupis käijad on omavahel nii head sõbrad ja ollakse grupi viimases faasis, kus juurdetulijatel ei pruugi olla nii mugav. Toetusgrupi efektiivus on sõltuv eri teguritest ning gruppe luues tuleks seda meeles pidada. Järelikult võiks toetusgruppe luues arvesse võtta, mis etapis grupp ning lähedased on.http://www.ester.ee/record=b4498496*es

Ema-lapse meenutusvestlused: emade vestlusstiil 3- ja 4-aastaste lastega

Antud töös uurisin, millist vestlusstiili kasutavad emad meenutusvestlustes oma 3- ja 4-aastaste lastega. Uurimise all oli 33 3-aastaste ning 38 4-aastaste ema-lapse paari. Analüüsis selgus, et 3- ja 4- aastaste laste emad ei erine üldiselt üksteisest detailirohkuse poolest (erinevus ilmneb ainult avatud küsimuste korral, mida kasutatakse 3-aastastega sagedamini kui 4- aastastega). Samuti annavad meenutusvestlustes 3-aastased sama palju infot kui 4-aastased. Ilmnes positiivne seos ema detailirohkuse ning lapse uue info toomise vahel 3-aastaste puhul. Tuli välja, et emapoolsed utsitused mõjutavad last positiivselt ehk mida rohkem utsitusi kasutatakse, seda rohkem uut infot lapsed annavad. Analüüsi käigus ei selgunud soolisi erinevusi 3- ja 4-aastastega rääkimisel.http://tartu.ester.ee/record=b2688392~S1*es

Põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus, põlvkondadevahelised seosed ja neid mõjutavad tegurid kolme generatsiooni näitel 1966. aasta Eesti longituuduurimuse andmetel

http://tartu.ester.ee/record=b2654979~S1*es

Lapse- ja noorukieas perevägivalda kogenud noorte täiskasvanute tagasivaade lapsepõlvele

https://www.ester.ee/record=b5360100*es

Kongl. May:tz nådige Resolution och förklarning på then klagan och beswår, som Kongl. May. undersåthare skattebönderne, som på thenne nu wål ändade Rijkzdagh här i Stockholm hafwa warit församblade i underdånigheet hafwa föredraga låtit

http://tartu.ester.ee/record=b1190354~S1*es

Kongl. M:tz Krogare- och Gästgifware Ordningh

http://tartu.ester.ee/record=b1190347~S1*es

Kongl. May:tz til Swerige Förordning om myntet, anno M.DC.LIII

http://tartu.ester.ee/record=b1190348~S1*es

Bij-Affskedh, som Kongl. May. til Swerige, wår allernådigste Drottning och Fröken, nådigst hafwer låtit gifwa den menige Allmogen på theras inlefrerade Klage puncter uppå Rijksdagen som hölts i Stockholm anno M.DC.XXXXIV

http://tartu.ester.ee/record=b1190359~S1*es

Kongl. May:tz Krogare- eller Gästgifware Ordning

http://tartu.ester.ee/record=b1190346~S1*es