9. klassi õpilaste huvi eri kontekstis esitatud loodusteaduslike teemade õppimise vastu ja motivatsioon õppida loodusteadusi

Viimaste aastate uuringute tulemused näitavad, et õpilased hindavad üha enam loodusainete õppimise vajalikkust, kuid endiselt on teemavaldkondi, mille õppimise vastu nad huvi ei tunne, kuna need on vähe seotud nende igapäevaelu või sotsiaalse keskkonnaga. Vähe on aga uuritud seda, kuidas loodusteaduslike õppeainete sisu esitamine eri kontekstis mõjutab õpilaste huvi õppekavaga kindlaks määratud teemade õppimise vastu. Artikli põhieesmärk on välja selgitada, millises kontekstis esitatud loodusteaduslike teemade õppimisest on 9. klassi õpilased (N = 848) huvitatud ning milline on õpilaste motivatsioon õppida loodusteaduslikke õppeaineid. Andmeid koguti katsetatud ja valideeritud kompleksinstrumendiga. Andmete analüüsimiseks kasutati nii peakomponentide kui ka klasteranalüüsi meetodeid. Leitud dimensioonid kirjeldavad õpilaste huvide kontekstuaalset iseloomu. K-keskmiste klasteranalüüsi tulemusena eristus nelja loodusaine sees kolm (kokku 12) õpilaste motivatsiooniprofiili, mis võimaldavad kirjeldada põhikooli lõpuklasside õpilaste huvisid ja motivatsioonilisi suundumusi loodusainete õppimisel. Õpilaste motivatsioon õppida loodusaineid on üldiselt suur ja seda nii tüdrukutel kui ka poistel.  Summar

Students’ Self-Efficacy and Values Based on A 21st Century Vision of Scientific Literacy – A Pilot Study

AbstractThe world in the 21st century in which we live is much different than that which has been experienced in the last century. A huge shift has been the replacing of “manpower” with modern digital technology both in the world of work and in our every-day life. In turn this has led to a shift in the skills, attributes and even values needed with which no machine is able to compete, for example, attention to communication and collaboration skills. Today, the goals of education need to respect this shift in student needs and ensure students gain the skills needed for success in both a global market and an urban society. This pilot study is geared towards determining students’ self-efficacy in 21st century skills and values associated with a modern conception of scientific literacy and also explores the degree to which students recognize the importance of these skills and values, so as to be successful in their future lives

Klassiõpetajate arusaamade kujundamine teaduse olemusest õpetajakoolituse tasemeõppes

Tänapäeval on tähtis, et ühiskonnaliikmed mõistavad teaduse ja tehnoloogia olulisust. Siinse uuringu eesmärk oli disainida vastavalt klassiõpetajaks õppivate üliõpilaste senistele arusaamadele teaduse olemusest kõigile kohustuslik kursus, mis toetab arusaamise kujunemisest teaduse olemusest ning valmisolekut käsitleda sellega seotud aspekte üldhariduskoolis. Uuringus osalenud 27 klassiõpetaja eriala üliõpilase arusaamu selgitati välja varasemates uuringutes kasutatud küsimustikuga ning vastuste analüüsile tuginedes sisustati kursust teadusmetodoloogiliselt põhjendatud õppetegevustega. Kursuse lõpus koguti osalenutelt tagasisidet kursuse kohta. Andmeanalüüsis kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemisviisi. Kursuse alguses tehtud küsimustiku tulemused näitasid, et klassiõpetaja eriala üliõpilastel on raske mõista teaduslike teadmiste olemust, kujutlusvõime rolli ja mitmekesiste uurimismeetodite kasutamist teaduses, kuid nad suhtusid toetavalt eelnimetatud aspektide käsitlemisesse üldhariduskoolis. Kursusel osalejad hindasid kõrgelt vaatluse olemuse ja teaduslike uurimismeetodite varieeruvuse mõistmisele suunatud õppetegevusi. Summar

From science to society: problem-solving towards socioscientific decision-making in chemistry

Els estudis de química no només han de servir per tenir més professionals d’aquest àmbit en el futur, sinó que han de servir perquè els estudiants adquireixin competències científiques per a la vida. Tanmateix, el valor de l’aprenentatge de la química no és evident de manera immediata i sovint pot semblar poc necessari i rellevant, especialment per a la societat. Aquest article analitza la finalitat de l’ensenyament de química i se centra en un enfocament que es basa en la seva importància per a la resolució de problemes i la presa de decisions sociocientífiques.The teaching of chemistry not only impacts on the future workforce but also enables students to be involved in gaining a range of educational competences. However, the value of learning chemistry is not immediately apparent and can often ignore the need for relevance, especially societal relevance. This article looks at the purpose of teaching chemistry and focuses on an approach that builds on relevance towards the development of problem-solving and introducing socioscientific decision-making

Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul

Uurimuse eesmärk on longituuduuringule tuginedes kirjeldada gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat. Töös kasutatud originaalinstrument koosneb neljast osast: neljast kontekstipõhisest ülesandest, teaduse olemuse ja enesehinnangu küsimustikest ning mõistekaardist. Representatiivse valimiga uuringus osalesid õpilased 42 koolist. Uurimistulemustest ilmneb, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase kasvab gümnaasiumi jooksul minimaalselt. Õpilaste tulemused 10. ja 12. klassis on sarnased nii aineteadmiste reprodutseerimises, kõrgemat järku kognitiivsetes oskustes, teaduse olemuse mõistmises, enesehinnangus ja ka mõistekaardi kasutamises. Seega, kuigi õppekava on kompetentsuspõhine, näitavad uurimistulemused, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme muutus tuleneb pigem aineteadmiste juurdekasvust kui muudest komponentidest. Seetõttu on vaja alustada hariduspoliitilist diskussiooni loodusteaduslike õppeainete õpetamise nüüdisajastamiseks.  Summar

Eessõna

Kõigil õpetajatel ja õppejõududel on vajalik arendada enda õpetamisoskusi. On vaja märgata õppijate õpistrateegiaid, aidata kujundada arusaamu teaduse olemusest praeguses infoküllases ühiskonnas, kujundada tänapäevastel töökohtadel vajalikke koostööoskusi ja teisi üldpädevusi ning mõista, et tähelepanu vajavad ka täiskasvanud õppijad. EHA vabanumber pakub lugejale teadusuuringute ja raamatututvustusega võimalust mõelda kaasa, kuidas märgata õppijate õppimist ning arendada enda õpetamisoskusi teadlikult, andmaks kvaliteetset haridust kõigil haridusastmetel

Karjääriteadlikkusele suunatud õpistsenaariumide kasutamine loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamiseks

Uuringu eesmärk oli välja selgitada loodusteaduste õpetajate valmisolek kasutada karjääriteadlikkuse kujundamisele suunatud stsenaariume loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisel. Kasutasime viit uuringu jaoks koostatud kontekstipõhist loodusteadusliku karjääriteadlikkusega seotud stsenaariumi. Igas neist tutvustati sotsiaalteaduslikust kontekstist lähtuvalt vähemalt kaht loodusteadustega seotud elukutset koos neis vajalike teadmiste ja oskustega. Valmisolekut stsenaariume tunnis kasutada küsiti kümnelt loodusteaduste õpetajalt, kasutades Google Formsi keskkonnas kohandatud küsimustikku. Kvalitatiivse analüüsi tulemused näitasid, et õpetajate valmisolek stsenaariumide kasutamiseks on erinev ning isegi kogenud õpetaja vajab mitmekülgseid juhiseid karjääriteadlikkuse kui loodusteadusliku kirjaoskuse ühe tahu arendamiseks loodusteaduste tundides.  Summar

Erinevate OECD riikide ja hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs: Rootsi, Taani, Hollanid, Austraalia, Inglismaa ja Šotimaa näitel

Analüüs käsitleb hindamis- ja tagasisidestamisküsimusi üldhariduse kõigis küsimustes ja kooliastmetes. Vaadeldud on riike, mille õppekavades või muudes riiklikes alusdokumentides on tähelepanuväärseid ja eeskuju väärivaid hindamise ja tagasisidestamispraktikaid. Analüüs tugineb riiklikele alusdokumente (riiklikud õppekavad, standardid jm) ning teiselt poolt erinevate osapooltega seotud materjale (tugimaterjalid õpetajatele ja õppeasutustele, õpetajate professionaalse arengu toetamise meetmeid jm). Vaatlemaks süsteeme tervikuna, on täiendavaid andmeid kogutud meediast, viidud läbi intervjuusid haridusekspertide ja õpetajatega jne. Ülevaadete põhjal annab analüüs soovitusi ka Eestile (nii riigile, koolidele ja kõrgkoolidele ja õppevara loojatele ning tarkvara arendajatele), ettepanekute aluseks on väljundipõhise õppe ja tagasisidestamise idee

Õppimist toetava e-tasemetöö väljatöötamine III kooliastmele õpilaste loodusteadusliku pädevuse hindamiseks

Selle disainipõhise uuringu eesmärk oli välja töötada e-tasemetöö, millega saaks hinnata riiklikus õppekavas määratletud III kooliastme lõpuks omandatud loodusteadusliku pädevuse taset. Ühtlasi pidi tasemetöö andma kirjeldavat tagasisidet nii õpilasele, õpetajale, lapsevanemale kui ka haridusüldsusele. Protsessi komplekssusest tingituna keskendutakse selles artiklis kitsamalt tasemetöö disainimise protsessile ja saadud lõpptulemusele ning põhjendatakse tehtud disainiotsuseid. Uurijate ja praktikute vahelises koostöös (2018–2022) jõuti uudse lahenduse – kontekstipõhise tasemetööni, mida saab kasutada üle-eestiliseks põhiuuringuks. Õpilaste saavutatud loodusteadusliku pädevuse taset kirjeldatakse neljal tasemel üheksa tunnuse abil, mis on ülevaatlikkuse nimel rühmitatud omakorda neljaks: loodusteaduslikud teadmised, uurimuslikud oskused, probleemi lahendamise ja otsuse tegemise oskused ning kommunikatsioonioskused. Tasemetöö koosneb neljast alatestist ning kokku 35 ülesandest. Summar

Gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse uuring tuginedes õpilaste kognitiivsetele õpitulemustele ning enesehinnangutele

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse (LK) arengut läbi kolme aasta kogudes selleks nii võrdlus- (10. ja 11. klass erinevad õpilased) kui ka longituuduuringu andmeid (10. ja 12. klass samad õpilased gümnaasiumi alguses ja lõpus). Loodusteaduslik (sageli ka loodusteaduslik ja tehnoloogia-alane) kirjaoskus väljendub oskuses rakendada loodusainete tundides omandatud teadmisi ja oskusi oma igapäevaelus ettetulevate loodusteadusliku sisuga probleemide lahendamisel ning põhjendatud otsuste tegemisel. Tulenevalt sellest, et tänapäeval käsitletakse LK osana ka õpilaste endi hinnanguid oma oskustele, uuriti käesolevas töös lisaks õpilaste tegelikele oskustele ka nende hinnanguid endi oskustele. Lisaks küsiti õpilastelt, kuivõrd toetavad loodusainete tunnid testitud loodusteadusliku kirjaoskuse komponentide kujunemist ning millised on õpilaste karjäärieelistused. Metodoloogilise raamistikuna kasutati kvantitatiivset lähenemist. Uuringu valimi moodustasid õpilased 44 Eesti koolist. 10. ja 11. klassi õpilased vastasid küsimustikule (hinnangud) ning rakendasid teadmisi ja oskusi spetsiaalselt antud uuringu jaoks koostatud kontekstipõhises testis. Kolm aastat hiljem, samad 10. klassi õpilased 12. klassis korrati ainult kontekstipõhist testi. Testi küsimused järgisid SOLO (The Structure of Observed Learning Outcomes) taksonoomiat eeldades õpilastelt oskust anda loodusteaduslik sisuga selgitust, lahenda loodusteadusiku sisuga igapäevaeluline probleem ning teha põhjendatud otsus. Uurimuse tulemused näitasid, et gümnaasiumiõpilased olid oma oskustes ning ka hinnangutes pigem sarnased ning olulist oskuste juurdekasvu gümnaasiumi jooksul ei toimunud. Nõustuti, et bioloogia ja geograafia tundides kujundatakse loodusteadusliku kirjaoskuse kõrgemate tasemetega seotud oskusi, füüsika ja keemia tundide suhtes olid õpilased kriitilisemad. Tulevast karjääri nägid õpilased pigem sotsiaal- kui loodusvaldkonnas. Käesoleva töö tulemused rõhutavad, et enam tähelepanu on vaja pöörata sellele, kuidas loodusaineid gümnaasiumis õpetatakse, milliseid oskusi kujundatakse, kuidas neid hinnatakse ning kuidas õpilased ise hindavad endi oskuste taset. Õpilaste LK hindamiseks tuleks kasutada kontekstipõhiseid teste, mis võimaldavad vastata erinevatel tasemetel. Muutusi on vaja ka õpetajakoolituses (põhiõpe, täiendõpe) tagamaks õpetajate valmisolek kujundada 2011. aastal vastuvõetud õppekava loodusvaldkonnas toodud kompetentsuste kujundamine.The purpose of the current study was to investigate gymnasium students scientific literacy (SL) over a three year period by collecting comparative (grade 10 and 11) and longitudinal data (grade 10 and 12, same students). SL means utilising appropriate evidence-based scientific knowledge and skills, particularly with relevance for everyday life and a career, in solving personally challenging yet meaningful scientific problems as well as making, responsible socio-scientific decisions. It is recognised that SL means also the ability to understand one’s own cognition. Based on this, perceptions realted to students competence and future career preferenes were asked. Additionally, students perceptions against received science teaching were also asked, because science subjects should promote the development of SL. In this quantitative study 44 schools participated and students responded to questionnaire (perceptions) and purposfully developed context-based test instrument. Items in the test followed SOLO (The Structure of Observed Lerning Outcomes) taxonomy covered giving scientific explanation, solving problem and making reasoned decision. Findings showed that there is little or almost no change during the three gymnasium years in the development of SL cognitive components identifyed in this study. Students agreed that biology and geography promote the development of SL compared to physics and chemistry subjects. They also related their future career with social sciences rather than natural sciences. Findings from this study emphasise that there is need to investigate more closely how science subjects are taught in gymnasium, what competences are promoted and how those are assessed. For assessing gymnasium students SL, context based test with items in different cognitive demands should be used. There is a reccommended need to make changes in teacher education (at both pre- and inservice levels) to enable science teachers to promote the development of competences emphasised in the curriculum adoped in 2011