Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul

Uurimuse eesmärk on longituuduuringule tuginedes kirjeldada gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat. Töös kasutatud originaalinstrument koosneb neljast osast: neljast kontekstipõhisest ülesandest, teaduse olemuse ja enesehinnangu küsimustikest ning mõistekaardist. Representatiivse valimiga uuringus osalesid õpilased 42 koolist. Uurimistulemustest ilmneb, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase kasvab gümnaasiumi jooksul minimaalselt. Õpilaste tulemused 10. ja 12. klassis on sarnased nii aineteadmiste reprodutseerimises, kõrgemat järku kognitiivsetes oskustes, teaduse olemuse mõistmises, enesehinnangus ja ka mõistekaardi kasutamises. Seega, kuigi õppekava on kompetentsuspõhine, näitavad uurimistulemused, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme muutus tuleneb pigem aineteadmiste juurdekasvust kui muudest komponentidest. Seetõttu on vaja alustada hariduspoliitilist diskussiooni loodusteaduslike õppeainete õpetamise nüüdisajastamiseks.  Summar

Eessõna

Ligikaudu kümme aastat on nn Rocardi raporti "Science education now: A renewed pedagogy for the future of Europe" avaldamisest saadik olnud loodusteaduslik ja matemaatikaharidus Euroopa Liidus varasemast suurema tähelepanu all. Selle eesmärk on suurendada loodusteadustes, inseneri- ja matemaatikavaldkonnas karjääri valivate inimeste hulka, et tagada liikmesriikide areng neile erialadele tugineva innovatsiooni kaudu. Ka Euroopa Komisjoni hiljutises raportis "Science education for responsible citizenship" (2015) rõhutatakse, et tulevikusuundumused eeldavad kõigi ühiskonnaliikmete senisest paremat arusaamist loodusteadustest ja tehnoloogiast, et tagada nende aktiivne ja vastutustundlik osalemine otsustusprotsessis ja teadmistepõhises innovatsioonis. Muutus algab aga koolist, kus tuleb senisest enam pöörata tähelepanu loodusteadusliku-tehnoloogiaalase kirjaoskuse kõrgematele tasemetele. &nbsp

9. klassi õpilaste huvi eri kontekstis esitatud loodusteaduslike teemade õppimise vastu ja motivatsioon õppida loodusteadusi

Viimaste aastate uuringute tulemused näitavad, et õpilased hindavad üha enam loodusainete õppimise vajalikkust, kuid endiselt on teemavaldkondi, mille õppimise vastu nad huvi ei tunne, kuna need on vähe seotud nende igapäevaelu või sotsiaalse keskkonnaga. Vähe on aga uuritud seda, kuidas loodusteaduslike õppeainete sisu esitamine eri kontekstis mõjutab õpilaste huvi õppekavaga kindlaks määratud teemade õppimise vastu. Artikli põhieesmärk on välja selgitada, millises kontekstis esitatud loodusteaduslike teemade õppimisest on 9. klassi õpilased (N = 848) huvitatud ning milline on õpilaste motivatsioon õppida loodusteaduslikke õppeaineid. Andmeid koguti katsetatud ja valideeritud kompleksinstrumendiga. Andmete analüüsimiseks kasutati nii peakomponentide kui ka klasteranalüüsi meetodeid. Leitud dimensioonid kirjeldavad õpilaste huvide kontekstuaalset iseloomu. K-keskmiste klasteranalüüsi tulemusena eristus nelja loodusaine sees kolm (kokku 12) õpilaste motivatsiooniprofiili, mis võimaldavad kirjeldada põhikooli lõpuklasside õpilaste huvisid ja motivatsioonilisi suundumusi loodusainete õppimisel. Õpilaste motivatsioon õppida loodusaineid on üldiselt suur ja seda nii tüdrukutel kui ka poistel.  Summar

Students’ Self-Efficacy and Values Based on A 21st Century Vision of Scientific Literacy – A Pilot Study

AbstractThe world in the 21st century in which we live is much different than that which has been experienced in the last century. A huge shift has been the replacing of “manpower” with modern digital technology both in the world of work and in our every-day life. In turn this has led to a shift in the skills, attributes and even values needed with which no machine is able to compete, for example, attention to communication and collaboration skills. Today, the goals of education need to respect this shift in student needs and ensure students gain the skills needed for success in both a global market and an urban society. This pilot study is geared towards determining students’ self-efficacy in 21st century skills and values associated with a modern conception of scientific literacy and also explores the degree to which students recognize the importance of these skills and values, so as to be successful in their future lives

Using Concept Mapping in Professional Education

Concept mapping is a powerful tool of thought representation. This paper reveals the trends and best usages of concept mapping especially in professional education. As defined here, concept mapping is a graphical display of thinking, a technique for idea representation, and a process for, among other things, problem solving, strategy planning, and thought development. Viewed as a methodological process, concept mapping allows a person to construct relations among different aspects of a subject, to make connections, and to display relations of ideas and constituent parts of thoughts. The concept mapping method is based on the theory of meaningful learning, which posits that knowledgin- memory is saved in propositional and relative ways. The generation of a concept map allows the display of propositional knowledge in a form that can be inspected from various angles, revealing a variety of points of view, scenarios, and models of idea construction. The process is seen to be beneficial for myriad types of decision-making. Concept mapping is used in many fields of education, though in some more than in others. Concept mapping has gained a great deal of recognition in science education, both in the literature and in the practice. But how is concept mapping viewed in the professions? Has it been researched? What is the future of concept mapping in vocational and professional education? The intent of this article is to answer these questions. The approach is to find and cull success significant pieces of research on concept mapping within medical, veterinary, legal and engineering instructional contexts. We identified 311 such research articles and analyzed them. The analysis shows that the main usage of concept mapping in the professions is as a learning tool, often combined with assessment

Eessõna

Et aidata õpilastel ja õpetajatel ühiskonnas toimuvate kiirete muutustega toime tulla, vajab õpikäsitus seni teadaolevate ja uute lähenemiste mõtestatud ning oskuslikku lõimimist. Üks kiiresti arenevaid valdkondi haridusalastes uurimustes, mis seda ülesannet täita püüab, on kirjaoskus ja selle liigid. Siinses erinumbris tutvustatatakse üheksa erineva kirjaoskuse määratlust ning olulisust ülekantavate oskuse kujundamisele suunatud õppeprotsessis. Mitmes artiklis käsitletakse hariduspoliitilistele dokumentidele tuginedes pädevuse ja kirjaoskuse suhestatust ning argumenteeritakse nende võimalikku kasutamist sünonüümidena. Ajakirja juhtartikli autor professor Jari Lavonen käsitleb ülekantavate oskuste – näiteks kriitilise ja loova mõtlemise oskuse – kujundamist ning selgitab, kuidas need on seotud loodusteadusliku kirjaoskusega. Artikkel aitab kaasa strateegia "Haridus 2030" mõistmisele ja selles tutvustatud kaheksa võtmepädevuse laiemale mõistmisele ja olulisusele kirjaoskuste maailmas (OECD, 2018). Erinumbri lõpus tutvustavad Larissa Jõgi ja Rain Mikser selle aasta alguses ilmunud raamatut "Andragoogika. Raamat täiskasvanu õppimisest ja õpetamisest". Raamat esitab seni eesti keeles ilmunuist kõige terviklikuma ja süsteemsema käsituse andragoogika mõtteloost ja põhiteemadest

Klassiõpetajate arusaamade kujundamine teaduse olemusest õpetajakoolituse tasemeõppes

Tänapäeval on tähtis, et ühiskonnaliikmed mõistavad teaduse ja tehnoloogia olulisust. Siinse uuringu eesmärk oli disainida vastavalt klassiõpetajaks õppivate üliõpilaste senistele arusaamadele teaduse olemusest kõigile kohustuslik kursus, mis toetab arusaamise kujunemisest teaduse olemusest ning valmisolekut käsitleda sellega seotud aspekte üldhariduskoolis. Uuringus osalenud 27 klassiõpetaja eriala üliõpilase arusaamu selgitati välja varasemates uuringutes kasutatud küsimustikuga ning vastuste analüüsile tuginedes sisustati kursust teadusmetodoloogiliselt põhjendatud õppetegevustega. Kursuse lõpus koguti osalenutelt tagasisidet kursuse kohta. Andmeanalüüsis kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemisviisi. Kursuse alguses tehtud küsimustiku tulemused näitasid, et klassiõpetaja eriala üliõpilastel on raske mõista teaduslike teadmiste olemust, kujutlusvõime rolli ja mitmekesiste uurimismeetodite kasutamist teaduses, kuid nad suhtusid toetavalt eelnimetatud aspektide käsitlemisesse üldhariduskoolis. Kursusel osalejad hindasid kõrgelt vaatluse olemuse ja teaduslike uurimismeetodite varieeruvuse mõistmisele suunatud õppetegevusi. Summar

From science to society: problem-solving towards socioscientific decision-making in chemistry

Els estudis de química no només han de servir per tenir més professionals d’aquest àmbit en el futur, sinó que han de servir perquè els estudiants adquireixin competències científiques per a la vida. Tanmateix, el valor de l’aprenentatge de la química no és evident de manera immediata i sovint pot semblar poc necessari i rellevant, especialment per a la societat. Aquest article analitza la finalitat de l’ensenyament de química i se centra en un enfocament que es basa en la seva importància per a la resolució de problemes i la presa de decisions sociocientífiques.The teaching of chemistry not only impacts on the future workforce but also enables students to be involved in gaining a range of educational competences. However, the value of learning chemistry is not immediately apparent and can often ignore the need for relevance, especially societal relevance. This article looks at the purpose of teaching chemistry and focuses on an approach that builds on relevance towards the development of problem-solving and introducing socioscientific decision-making

Karjääriteadlikkusele suunatud õpistsenaariumide kasutamine loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamiseks

Uuringu eesmärk oli välja selgitada loodusteaduste õpetajate valmisolek kasutada karjääriteadlikkuse kujundamisele suunatud stsenaariume loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisel. Kasutasime viit uuringu jaoks koostatud kontekstipõhist loodusteadusliku karjääriteadlikkusega seotud stsenaariumi. Igas neist tutvustati sotsiaalteaduslikust kontekstist lähtuvalt vähemalt kaht loodusteadustega seotud elukutset koos neis vajalike teadmiste ja oskustega. Valmisolekut stsenaariume tunnis kasutada küsiti kümnelt loodusteaduste õpetajalt, kasutades Google Formsi keskkonnas kohandatud küsimustikku. Kvalitatiivse analüüsi tulemused näitasid, et õpetajate valmisolek stsenaariumide kasutamiseks on erinev ning isegi kogenud õpetaja vajab mitmekülgseid juhiseid karjääriteadlikkuse kui loodusteadusliku kirjaoskuse ühe tahu arendamiseks loodusteaduste tundides.  Summar

Õppimist toetava e-tasemetöö väljatöötamine III kooliastmele õpilaste loodusteadusliku pädevuse hindamiseks

Selle disainipõhise uuringu eesmärk oli välja töötada e-tasemetöö, millega saaks hinnata riiklikus õppekavas määratletud III kooliastme lõpuks omandatud loodusteadusliku pädevuse taset. Ühtlasi pidi tasemetöö andma kirjeldavat tagasisidet nii õpilasele, õpetajale, lapsevanemale kui ka haridusüldsusele. Protsessi komplekssusest tingituna keskendutakse selles artiklis kitsamalt tasemetöö disainimise protsessile ja saadud lõpptulemusele ning põhjendatakse tehtud disainiotsuseid. Uurijate ja praktikute vahelises koostöös (2018–2022) jõuti uudse lahenduse – kontekstipõhise tasemetööni, mida saab kasutada üle-eestiliseks põhiuuringuks. Õpilaste saavutatud loodusteadusliku pädevuse taset kirjeldatakse neljal tasemel üheksa tunnuse abil, mis on ülevaatlikkuse nimel rühmitatud omakorda neljaks: loodusteaduslikud teadmised, uurimuslikud oskused, probleemi lahendamise ja otsuse tegemise oskused ning kommunikatsioonioskused. Tasemetöö koosneb neljast alatestist ning kokku 35 ülesandest. Summar