Haiglaväliste infektsioonitekitajate antibiootikumiresistentsus

Taust ja eesmärk. Antibiootikumiresistentsus (AMR) on tänapäeva tervishoius oluline probleem, mille ohjamise eelduseks on AMRi järelevalve. Uuringu eesmärk oli kirjeldada Eestis haiglaväliseid infektsioone põhjustavate mikroobitüvede resistentsust ning võrrelda seda Venemaa ja Soome vastavate näitajatega ning Eestis haiglatest isoleeritud invasiivsete mikroobitüvede AMRiga. Metoodika. Uuringusse kaasati AMRi andmed erinevatest Eesti laboritest, teaduspublikatsioonidest ja Euroopa antibiootikumiresistentsuse seire võrgustikust. Tulemused. Hingamisteede infektsioone põhjustavate S. pneumoniae mikroobitüvede resistentsus penitsilliini suhtes oli 1,5% ja H. influenzae tüvede resistentsus ampitsilliini suhtes 16,7%. Eesti S. pneumoniae ja H. influenzae AMR oli sarnane Soomega, kuid Venemaa mikroobitüved olid resistentsemad. Uroinfektsioone põhjustava E. coli mikroobitüvedest oli üle 30% resistentsed ampitsilliini ja piperatsilliini suhtes, üle 20% resistentsed trimetoprimi ja trimetoprimisulfametoksasooli suhtes, üle 10% norfloksatsiini ja levofloksatsiini suhtes ning alla 2% nitrofurantoiini suhtes. E. coli antibiootikumiresistentsus oli suurem meestel ja suurenes naistel vanusega. Venemaalt isoleeritud E. coli ja K. pneumoniae mikroobitüved olid resistentsemad kui Eesti ja Soome mikroobitüved. Eesti ambulatoorsetest proovimaterjalidest isoleeritud E. coli mikroobitüved olid tundlikumad ja S. pneumoniae mikroobitüved resistentsemad kui haiglast isoleeritud invasiivsed mikroobitüved. Kokkuvõte. Eesti ambulatoorsetest materjalidest isoleeritud mikroobitüvede AMR on väike, sarnanedes Soomega. Venemaa haiglavälised mikroobitüved on resistentsemad kui Eesti ja Soome tüved. Eesti haiglaväliste tüvede AMR ei korreleeru otseselt haiglas isoleeritud invasiivsete mikroobitüvede AMRiga. &nbsp

Ambulatoorne antibiootikumide kasutus Eestis

Eesmärk. Uuringu eesmärk oli kirjeldada muutusi antibiootikumide ambulatoorses kasutamises Eestis aastatel 2008–2018 ning võrrelda antibiootikumide kasutust Põhjamaadega. Metoodika. Ravimikasutuse andmed põhinevad hulgimüüjate kvartaliaruannetel ja on esitatud defineeritud päevadooside (DPD, inglise keeles defined daily dose, DDD) arvuna 1000 inimese kohta ööpäevas. Antibiootikumide kasutamise kvaliteeti hinnati Euroopa mikroobivastaste ainete tarbimise järelevalve võrgustiku (European Surveillance of Antimicrobial Consumption Network, ESAC-Net ehk ESAC-võrgustik) kvaliteedinäitajate kaudu. Tulemused. Antibiootikumide ambulatoorne kasutus oli Eestis 2018. aastal 10,2 DPDd 1000 inimese kohta ööpäevas, olles sarnane Soome, Rootsi, Taani ja Norra näitajatega (vastavalt 13,2; 10,8; 13,7 ja 14,0). Kogukasutuses ei ole Eestis aastatel 2008–2018 suuri muutusi aset leidnud, kuid muutunud on kasutatavate preparaatide spekter – ilma beetalaktamaasi inhibiitorita penitsilliinide kasutus väheneb ja beetalaktamaasi inhibiitoriga kombineeritud penitsilliinide kasutamine suureneb. Tsefalosporiinide kasutus on 11 aasta jooksul veidi suurenenud, kinoloonide kasutus aga vähenenud. Antibiootikumide kasutamine oli Eestis 2018. aastal ESACi näitajate põhjal enamasti sarnane Põhjamaadega, kuid viimastes kasutatakse rohkem beetalaktamaasi suhtes tundlikke penitsilliine. Laia ja kitsa toimespektriga penitsilliinide, tsefalosporiinide ja makroliidide kasutamise suhe on Eestis võrreldes Põhjamaadega märkimisväärselt kaldu laia toimespektri poole. Talvekuudel kasutatakse antibiootikume Eestis võrreldes Põhjamaadega rohkem. Kokkuvõte ja järeldused. Antibiootikumide üldine kasutus on Eestis väiksem kui Euroopas keskmiselt ning sarnane Põhjamaade kasutusnäitajatega, mis on ka keskmisest väiksemad. Olulist kasutuse suurenemist pole vaadeldud aastatel toimunud. Samas suureneb Eestis laia toimespektriga penitsilliinide kasutamine kitsa toimega antibiootikumide arvelt ning selle põhjus vajab edaspidi täpsemat analüüsi. &nbsp

Studies of mice deleted for Sox3 and uc482: relevance to X-linked hypoparathyroidism

Hypoparathyroidism is genetically heterogeneous and characterized by low plasma calcium and parathyroid hormone (PTH) concentrations. X-linked hypoparathyroidism (XLHPT) in two American families is associated with interstitial deletion-insertions involving deletions of chromosome Xq27.1 downstream of SOX3 and insertions of predominantly non-coding DNA from chromosome 2p25.3. These could result in loss, gain, or movement of regulatory elements, which include ultraconserved element uc482, which could alter SOX3 expression. To investigate this, we analysed SOX3 expression in EBV-transformed lymphoblastoid cells from three affected males, three unaffected males, and four carrier females from one XLHPT family. SOX3 expression was similar in all individuals, indicating that the spatiotemporal effect of the interstitial deletion-insertion on SOX3 expression postulated to occur in developing parathyroids did not manifest in lymphoblastoids. Expression of SNTG2, which is duplicated and inserted into the X chromosome, and ATP11C, which is moved telomerically, were also similarly expressed in all individuals. Investigation of male hemizygous (Sox3 −/Y and uc482 −/Y) and female heterozygous (Sox3 +/− and uc482 +/−) knockout mice, together with wild-type littermates (male Sox3 +/Y and uc482 +/Y, and female Sox3 +/+ and uc482 +/+), revealed Sox3 −/Y, Sox3 +/−, uc482 − /Y, and uc482 +/− mice to have normal plasma biochemistry, compared to their respective wild-type littermates. When challenged with a low calcium diet, all mice had hypocalcaemia, and elevated plasma PTH concentrations and alkaline phosphatase activities, and Sox3 −/Y, Sox3 +/−, uc482 −/Y, and uc482 +/− mice had similar plasma biochemistry, compared to wild-type littermates. Thus, these results indicate that absence of Sox3 or uc482 does not cause hypoparathyroidism and that XLHPT likely reflects a more complex mechanism

Invasiivsete patogeenide struktuur ja antibiootikumitundlikkus: olukord Eestis 2004

2004. aastal toimus Eesti haiglates invasiivsete infektsioonitekitajate prospektiivne uuring Euroopa antimikroobse resistentsuse jälgimise süsteemi (EARSS) protokolli alusel. Grampositiivsete ja gramnegatiivsete patogeenide suhe oli kaks ühele. Invasiivsetestmikroobidest moodustasid kolmandiku koagulaasnegatiivsed stafülokokid, millele järgnesid E. coli, S. aureus, Enterobacteriaceae ja Enterococcus spp. Kõik Eesti invasiivsed patogeenid osutusid suhteliselt antibiootikumitundlikeks. ESBL (laia spektriga beetalaktamaasid) positiivseid E. coli tüvesid esines 3,6% ja Klebsiella spp. omi 23%. Peamised antibiootikumiresistentsuse probleemid olid seotud A. baumannii ja P. aeruginosa tüvedega. Eesti Arst 2005; 84 (8): 520–52

Nouvelle détermination de la structure cristalline de la dumontite Pb2[(UO2)3O2(PO4)2]. 5H2O

The crystal structure of dumontite has been determined by X-ray diffraction and refined to R = 0.050 for 1298 observed reflections. The unit cell is monoclinic with space group P21/m, a = 8.118(6), b = 16.819(8), c = 6.983(3)Å, β = 109.03(5)°, Z = 2. The structure consists of [(UO2)3O2(PO4)2]4n-n layers, parallel to (100), connected by Pb2+ ions bonded to 8 oxygens (3 from UO2. 2 from PO4 and 3 from H2O) which form distorted square antiprism. Each antiprism is bonded to two others by sharing two edges, forming a chain parallel to the b-axis.La structure cristalline de la dumontite a été déterminée par diffraction des rayons X et affinée jusqu'à R = 0,050 pour 1298 réflexions observées. La maille-unité est monoclinique, groupe spatial P21/m, avec a = 8,118(6), b = 16,819(8), c = 6,983(3)Å, β = 109,03(5)° et Z = 2. La structure est constituée de feuillets [(UO2)3O2(PO4)2]4n-n, parallèles à (100), reliés par des ions Pb2+. Chacun de ceux-ci est lié à 8 oxygènes (3 appartenant à des groupes UO2, 2 à PO4 et 3 à H2O) qui sont disposés aux sommets d'un antiprisme carré irrégulier. Les antiprismes sont reliés entre eux par partage de deux arêtes opposées formant ainsi une chaîne parallèle à l'axe b.Piret Paul, Piret-Meunier Jacqueline. Nouvelle détermination de la structure cristalline de la dumontite Pb2[(UO2)3O2(PO4)2]. 5H2O. In: Bulletin de Minéralogie, volume 111, 5, 1988. pp. 439-442