Miks peaksin oma auto viima ülevaatusele?

Eesti Arst 2017; 96(1):4

Kas arst on sündinud juht ja õpetaja?

Eesti Arst 2015; 94(7):38

Diplomijärgse arstiõppe reformimine: palju rääkimist, vähe kuulamist, kaotajaks jääb resident

Eesti Arst 2015; 94(7):401–40

Neeruvähki ja kusepõievähki haigestumus 15–44aastaste Eesti inimeste hulgas ajavahemikul 1980–2009

Töö eesmärk oli analüüsida neeru- ja neeruvaagnavähki ning kusepõievähki haigestumust Eesti 15–44aastastel noortel täiskasvanutel. Neeru- ja neeruvaagnavähi ning kusepõievähi esinemissagedus Eesti noortel on harv: vaid 5% kõikidest Eesti vähiregistris (1980–2009) registreeritud neeru- ja neeruvaagnavähi ning 2% kusepõievähi esmasjuhtudest diagnoositi selle vanuserühma isikutel. Kõikidest Eesti 15–44aastastel isikutel 2005.–2009. aastal diagnoositud soliidtuumoritest moodustasid neeru- ja neeruvaagnavähk ning kusepõievähk meestel vastavalt 7% ja 3% ning naistel vastavalt 2% ja Eesti Arst 2014; 93(7):405–40

Tulevikuresidentuur

Eesti Arst 2019; 98(5):255–26

Parcours de golf compacts en coeur de ville

Diabeet ja vähk on mõlemad väga levinud haigused, mis mõjutavad kogu maailmas inimkonna tervist. Ligikaudu 8–18% vähihaigetest põeb kaasuvalt diabeeti ning sagedamini esineb see haigus maksa-, endomeetriumi-, kolorektaal- ja rinnavähi patsientidel. Haiguste omavaheline side võib olla otsene, tulenedes hüperglükeemiast, või kaudne, sest haigustel on ühised riskitegurid. Diabeet on seotud vähihaigete suurema suremusega võrreldes diabeeti mittepõdevate vähipatsientidega. Nii diabeet kui ka vähivastane medikamentoosne ravi põhjustavad sarnaseid tüsistusi, nagu kardiovaskulaarsed probleemid, perifeerne neuropaatia, nefropaatia ja infektsioon. Seetõttu tuleb nende haiguste koosesinemisel patsiente tavapäraselt rohkem jälgida ning tegeleda võimalike probleemide ennetamisega.Eesti Arst 2015; 94(10):619–62

Targeted Therapies and Developing Precision Medicine in Gastric Cancer

Gastric cancer is an aggressive disease with survival remaining poor in the advanced setting. More than a decade after the first targeted treatment was approved, still only HER2, MSI and PDL-1 status have reached everyday practice in terms of guiding treatment options for these patients. However, various new targets and novel treatments have recently been investigated and have shown promise in improving survival outcomes. In this review, we will summarise previous and currently ongoing studies on predictive biomarkers, possible new targeted treatments, potential reasons for conflicting trial results and hope for the future of precision medicine in gastric cancer