Pihlak, Rille

Utlib

386
JUHTKIRI
Eesti Arst 2015; 94(7):386
Kas arst on sündinud juht ja õpetaja?
Rille Pihlak – Eesti Nooremarstide Ühendus
Rille Pihlak 
Euroopa arste ja nooremarste ühendavad 
erialaliidud on viimasel ajal väljendanud 
muret juhtimise koondumise üle tervis-
hoiusektoris arstide käest ametnike kätte. 
Eelkõige peljatakse olukorra tekkimist, kus 
nii patsiendi ravi kui ka meditsiini edasised 
suunad sõltuvad puhtalt majanduslikest, 
mitte raviotsustest. Uuringute põhjal aitab 
arstide osalus meditsiini juhtimises selliste 
olukordade tekke tõenäosust vähendada 
ning sellest tulenevalt on hakatud järjest 
rohkem rääkima arstidele juhtimisoskuste 
õpetamisest kui arstiõppe juurde kuuluvast 
vajalikust osast.
Euroopa nooremarstide seas korraldati 
2015. aasta kevadel küsitlus, millele vastanud 
leidsid üksmeelselt, et residentuuris peaks 
olema ka juhtimiskoolitused. Praegu on need 
diplomijärgse õppe kohustuslik osa neljas 
Euroopa riigis: Rootsis, Norras, Soomes ja 
Ungaris. Käsitletakse teemasid tervishoidu 
puudutavast õigusest ning tervishoiu rahas-
tamisest ajaplaneerimise, meeskonnatöö 
ja suhtlemisõpetuseni välja. Tegemist ei 
ole osakonna- või haiglajuhtide koolitami-
sega, vaid tavapäraste juhtimisteadmiste 
jagamisega arstidele, kes puutuvad oma 
igapäevatöös kokku juhtimisoskusi nõud-
vate olukordadega. Heaks näiteks sobib 
ravimeeskonna – arsti, õe ja hooldaja – töö 
koordineerimine või osakondade töö koordi-
neerimine kriisiolukorras. Ka osakondades 
ette tulev igapäevane haldus- ja arendus-
tegevus nõuab juhtimisoskusi.
Lisaks juhtimisteadmistele on arsti 
igapäevatöös vajalik ka õpetamisoskus. Eesti 
Nooremarstide Ühendus (ENÜ) on korral-
danud Eesti arstitudengite ja residentide 
seas küsitlusi, mille alusel võib väita, et 
kvaliteetne õpetamine ning juhendamine on 
Eesti haiglates murekoht. ENÜ on olukorra 
parandamiseks alustanud õpetamiskoolitus-
tega, kuid ühenduse arvates peaks sellised 
koolitused olema nii diplomijärgse kui ka 
nn elukestva õppe osa.
Selles ajakirjanumbris on pikemalt kirju-
tatud viimasest nooremarstide küsitlusest, 
kust selgus, et Eesti meditsiinisüsteemi 
kitsaskohad seisnevad ka töökorralduses, 
-jaotuses ja kollegiaalsetes suhetes. On selge, 
et nende lahendamisele võiks juhtimis-
oskuste parem kättesaadavus tublisti kaasa 
aidata. Ehk peitubki siin võti, kuidas hoida 
noori arste Eestis, kui pakume neile arengu-
võimalusi ka erialaväliste ja üldoskuste, 
näiteks juhtimisoskuste arendamiseks. Ka 
panustamine arendustöösse suureneb, kui 
lisandub sellekohast pädevust.
Meie arstkond on arvuliselt väike ja 
töökoormus suur. Erialase töö kõrvalt on 
õpetamisse või juhtimis- ja arendustege-
vusse panustamine lisakoormus, mida paljud 
ei soovi või ei jõua kanda. Juhtimispädevuse 
loomise kaudu tekitame arstkonnas enam 
huvi osaleda tervishoiusektorit kujundavates 
aruteludes ja otsustusprotsessides. 
Mitmetes teadusartiklites on viidatud 
sellele, et nii diplomi- kui ka eriarstiõppes 
ei piisa enam eriala- või kutseõppest, vaid 
järjest enam osutuvad hiljem tööle asudes 
vajalikuks mitmesugused sotsiaalsed ning 
majanduslikud oskused. Peame vaatama 
kaugemale n-ö traditsioonilisest meditsiini-
õppest ning selgitama välja oskused, mis on 
tarvilikud igale arstile, nagu on õpetamis-, 
juhtimis- ja suhtlemisoskus. Peame sõnas-
tama puudujäägid, mida igapäevaselt tunne-
tame. Vaid nii saame olla kindlad, et see 
kompetentsus meie arstkonnani ka jõuab. 
Algus on tehtud: arstiteaduse õppekava 
sisaldab juba praegu kohustuslikuna tervis-
hoiukorraldust, tulevasest õppeaastast 
lisanduvad ka suhtlemisalased õppeained. 
Ka residentuuris ning elukestvas õppes peab 
jätkuma arstide mitmekülgne ja süsteemne 
koolitus, mis ei piirdu ainult meditsiiniliste 
õppetsüklitega. See loob paremad eeldused 
noorte arstide panuse suurendamiseks Eesti 
meditsiinisüsteemi ka pisut teises perspek-
tiivis ning loodetavasti aitaks parandada 
ravikvaliteeti tervikuna.


English

Kas arst on sündinud juht ja õpetaja?

Journals from University of Tartu

386JUHTKIRIEesti Arst 2015; 94(7):386Kas arst on sündinud juht ja õpetaja?Rille Pihlak – Eesti Nooremarstide ÜhendusRille Pihlak Euroopa arste ja nooremarste ühendavad erialaliidud on viimasel ajal väljendanud muret juhtimise koondumise üle tervis-hoiusektoris arstide käest ametnike kätte. Eelkõige peljatakse olukorra tekkimist, kus nii patsiendi ravi kui ka meditsiini edasised suunad sõltuvad puhtalt majanduslikest, mitte raviotsustest. Uuringute põhjal aitab arstide osalus meditsiini juhtimises selliste olukordade tekke tõenäosust vähendada ning sellest tulenevalt on hakatud järjest rohkem rääkima arstidele juhtimisoskuste õpetamisest kui arstiõppe juurde kuuluvast vajalikust osast.Euroopa nooremarstide seas korraldati 2015. aasta kevadel küsitlus, millele vastanud leidsid üksmeelselt, et residentuuris peaks olema ka juhtimiskoolitused. Praegu on need diplomijärgse õppe kohustuslik osa neljas Euroopa riigis: Rootsis, Norras, Soomes ja Ungaris. Käsitletakse teemasid tervishoidu puudutavast õigusest ning tervishoiu rahas-tamisest ajaplaneerimise, meeskonnatöö ja suhtlemisõpetuseni välja. Tegemist ei ole osakonna- või haiglajuhtide koolitami-sega, vaid tavapäraste juhtimisteadmiste jagamisega arstidele, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku juhtimisoskusi nõud-vate olukordadega. Heaks näiteks sobib ravimeeskonna – arsti, õe ja hooldaja – töö koordineerimine või osakondade töö koordi-neerimine kriisiolukorras. Ka osakondades ette tulev igapäevane haldus- ja arendus-tegevus nõuab juhtimisoskusi.Lisaks juhtimisteadmistele on arsti igapäevatöös vajalik ka õpetamisoskus. Eesti Nooremarstide Ühendus (ENÜ) on korral-danud Eesti arstitudengite ja residentide seas küsitlusi, mille alusel võib väita, et kvaliteetne õpetamine ning juhendamine on Eesti haiglates murekoht. ENÜ on olukorra parandamiseks alustanud õpetamiskoolitus-tega, kuid ühenduse arvates peaks sellised koolitused olema nii diplomijärgse kui ka nn elukestva õppe osa.Selles ajakirjanumbris on pikemalt kirju-tatud viimasest nooremarstide küsitlusest, kust selgus, et Eesti meditsiinisüsteemi kitsaskohad seisnevad ka töökorralduses, -jaotuses ja kollegiaalsetes suhetes. On selge, et nende lahendamisele võiks juhtimis-oskuste parem kättesaadavus tublisti kaasa aidata. Ehk peitubki siin võti, kuidas hoida noori arste Eestis, kui pakume neile arengu-võimalusi ka erialaväliste ja üldoskuste, näiteks juhtimisoskuste arendamiseks. Ka panustamine arendustöösse suureneb, kui lisandub sellekohast pädevust.Meie arstkond on arvuliselt väike ja töökoormus suur. Erialase töö kõrvalt on õpetamisse või juhtimis- ja arendustege-vusse panustamine lisakoormus, mida paljud ei soovi või ei jõua kanda. Juhtimispädevuse loomise kaudu tekitame arstkonnas enam huvi osaleda tervishoiusektorit kujundavates aruteludes ja otsustusprotsessides. Mitmetes teadusartiklites on viidatud sellele, et nii diplomi- kui ka eriarstiõppes ei piisa enam eriala- või kutseõppest, vaid järjest enam osutuvad hiljem tööle asudes vajalikuks mitmesugused sotsiaalsed ning majanduslikud oskused. Peame vaatama kaugemale n-ö traditsioonilisest meditsiini-õppest ning selgitama välja oskused, mis on tarvilikud igale arstile, nagu on õpetamis-, juhtimis- ja suhtlemisoskus. Peame sõnas-tama puudujäägid, mida igapäevaselt tunne-tame. Vaid nii saame olla kindlad, et see kompetentsus meie arstkonnani ka jõuab. Algus on tehtud: arstiteaduse õppekava sisaldab juba praegu kohustuslikuna tervis-hoiukorraldust, tulevasest õppeaastast lisanduvad ka suhtlemisalased õppeained. Ka residentuuris ning elukestvas õppes peab jätkuma arstide mitmekülgne ja süsteemne koolitus, mis ei piirdu ainult meditsiiniliste õppetsüklitega. See loob paremad eeldused noorte arstide panuse suurendamiseks Eesti meditsiinisüsteemi ka pisut teises perspek-tiivis ning loodetavasti aitaks parandada ravikvaliteeti tervikuna.

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/12233/7343

Kas arst on sündinud juht ja õpetaja?

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Utlib

Journals from University of Tartu