Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneGünekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate koormus ühiskonnale on suur, sest nad moodustavad 15% kõigist naistel diagnoositavatest pahaloomulistest kasvajatest Euroopas. Töö eesmärk oli saada põhjalik ülevaade günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate pikaajalistest haigestumus-, suremus- ja elulemustrendidest Eestis. Uurimistöö tulemused aitavad kaasa vähiennetuse ja sõeluuringute ning tervishoiukorralduslike muutuste läbiviimisele. Andmed vähijuhtude kohta saadi Eesti Vähiregistrist ja surmajuhtude kohta Surma põhjuste registrist. Emakakeha-, emakakaela-, munasarja- ning häbeme- ja tupevähi trendide analüüsimiseks kasutati erinevaid statistilisi meetodeid. Uuringus leiti emakakeha- ja emakakaelavähi haigestumuse tõus, samal ajal kui munasarjavähi ning häbeme- ja tupevähi haigestumus on olnud stabiilne. Emakakehavähi haigestumuse tõusu saab seostada peamiselt ülekaalulisuse suurenemisega. Emakakaelavähi puhul ei täheldatud ennetustegevuse mõju haigestumusele, mis näitab riikliku sõeluuringu ebaefektiivsust. Kiiresti on vähenenud munasarjavähi suremus ja paranenud elulemus. Samuti on paranenud emakakehavähi elulemus ning see on tõenäoliselt seotud kirurgilise ravi sagenemisega nii vanemas eas kui hilisemate staadiumite puhul. Vähiravi parem kättesaadavus ja kvaliteet, tehnoloogia areng ning tõhusam kaasuvate haiguste käsitlus ja ravi on tõenäoliselt aidanud kaasa munasarja- ja emakakehavähi elulemuse paranemisele. Vanemate naiste osakaal on uuringuperioodil peaaegu kahekordistunud. Nihe varasemas staadiumis diagnoosimise suunas ilmnes vaid emakakehavähi puhul. Et vältida naiste enneaegseid surmasid tulevikus, on vaja parandada emakakaelavähi sõeluuringu kvaliteeti ja tõsta osalemismäära ning saavutada optimaalne hõlmatus HPV vaktsineerimisega. Võitlus rasvumisega tuleb seada prioriteediks. Ühtlasi tuleb rõhutada regulaarsete günekoloogiliste läbivaatuste olulisust, esmajoones eakate naiste seas, et aidata kaasa kasvajate ennetamisele ja varajasele avastamisele.The burden of gynecological cancers is considerable as they comprise 15% of all cancers among women in Europe. The aim of the study was to obtain a better understanding of the long term epidemiological trends of the incidence, mortality and survival of gynecological cancers in Estonia, to support policy decisions in cancer prevention, screening and cancer care. Data were obtained from the Estonian Cancer Registry and Estonian Causes of Death Registry. Long term incidence, mortality and survival trends of corpus uteri, cervical, ovarian and vulvovaginal cancer were analyzed using a variety of statistical methods. The incidence of corpus uteri and cervical cancer increased over the study period while no changes were observed for ovarian and vulvovaginal cancer. The growing prevalence of obesity is the most likely underlying cause of the corpus uteri incidence trend. No impact of health care related interventions on cervical cancer incidence was detected, showing the lack of effectiveness of nation-wide screening program. The mortality of ovarian cancer declined rapidly and was accompanied by a large survival gain. The survival improvement seen for corpus uteri cancer was associated with more frequent surgical treatment, even at older ages and later stages. Better access to and increased quality of cancer care, the use of advanced technology and improved management of comorbidities are likely contributors to survival improvement. The proportion of elderly patients almost doubled over the study period, whereas a shift towards earlier stages was seen only in corpus uteri cancer. In order to avoid premature deaths in the future, the quality and the participation rate of cervical cancer screening should be improved, and efforts must be made to obtain optimal HPV vaccination coverage. Tackling obesity should be prioritized. The importance of regular gynecological check-ups should be emphasized, particularly in older age, to prevent gynecological cancers or detect them early.https://www.ester.ee/record=b528889

Kasvajate molekulaarse diagnostika ja molekulaarse kasvajakonsiiliumi lõimimine kliinilisse praktikasse

Sihtmärkravi on muutunud pahaloomuliste kasvajate standardravi osaks. Selle eelduseks on olnud geneetika kiire areng ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt kasvajate diagnostikas ja ravivalikutes. Infomahukatele kasvaja geenipaneelide analüüsidele ja tõlgendamisele toetudes on võimalik sihtmärkraviga pikendada kaugelearenenud kasvajaga patsientide elu. Geenianalüüside hindamine nõuab tihedat koostööd arstide ja teadlaste vahel

Rinnavähki haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte naiste hulgas ajavahemikul 1980–2009

Kõige sagedasemaks naiste pahaloomuliseks kasvajaks maailmas on rinnavähk. Samuti on rinnavähk earühmas 15–44 eluaastat kõige sagedasemaks pahaloomuliseks kasvajaks Eestis. Perioodil 1980–2009 on 15–44aastaste naiste haigestumus rinnavähki olnud stabiilne: 21 juhtu 100 000 inimaasta kohta. Rinnavähi riskitegurid selles vanuserühmas erinevad postmenopausaalses eas naiste riskiteguritest. Kuna 15–44aastaste naiste osakaal kõikidest rinnavähki haigestunutest on siiski väike, ei viida selles vanusegrupis läbi skriininguprogramme. Rinnavähi varajaseks avastamiseks on vajalik suurendada naiste teadlikkust rinnavähist ning teadvustada rindade kontrolli vajadust.Eesti Arst 2014; 93(7):391–39

Neeruvähki ja kusepõievähki haigestumus 15–44aastaste Eesti inimeste hulgas ajavahemikul 1980–2009

Töö eesmärk oli analüüsida neeru- ja neeruvaagnavähki ning kusepõievähki haigestumust Eesti 15–44aastastel noortel täiskasvanutel. Neeru- ja neeruvaagnavähi ning kusepõievähi esinemissagedus Eesti noortel on harv: vaid 5% kõikidest Eesti vähiregistris (1980–2009) registreeritud neeru- ja neeruvaagnavähi ning 2% kusepõievähi esmasjuhtudest diagnoositi selle vanuserühma isikutel. Kõikidest Eesti 15–44aastastel isikutel 2005.–2009. aastal diagnoositud soliidtuumoritest moodustasid neeru- ja neeruvaagnavähk ning kusepõievähk meestel vastavalt 7% ja 3% ning naistel vastavalt 2% ja Eesti Arst 2014; 93(7):405–40

Naha pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009

Mitmed epidemioloogilised uuringud on kinnitanud nahavähi esinemissageduse kasvu. Töö raames hinnati nahavähki haigestumust Eesti 15–44aastaste noorte täiskasvanute hulgas ajavahemikul 1980–2009. Vaadeldud ajaperioodil Eestis diagnoositud kõikidest melanoomi esmasjuhtudest moodustas 15–44aastastel avastatud melanoom 20% ning kõikidest naha muudest pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtudest diagnoositi noortel täiskasvanutel 5%. Kõikidest Eesti 15–44aastastel perioodil 2005–2009 diagnoositud soliidtuumoritest moodustasid melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad naistel vastavalt 9% ja 11% ning meestel vastavalt 8% ja 12%. Naiste risk haigestuda nahakasvajatesse oli võrreldes meestega suurem. Vaadeldud ajavahemikul ilmnes mõlema soo puhul haigestumuse kasvutrend nii melanoomi (p Eesti Arst 2014; 93(7):386–39

Peaaju primaarsetesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte hulgas ajavahemikul 1980–2009

Töö eesmärk oli analüüsida peaaju primaarsetesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumust Eesti 15–44aastastel noortel täiskasvanutel. Eesti vähiregistris ajavahemikul 1980–2009 registreeritud kõikidest primaarsetest peaaju pahaloomuliste kasvajate esmasjuhtudest moodustasid 15–44aastastel diagnoositud kasvajad 22%. Kõikidest Eesti 15–44aastastel perioodil 2005–2009 diagnoositud soliidtuumoritest moodustasid peaaju pahaloomulised kasvajad noortel meestel 8% ning naistel 3%. Ajavahemikul 1980–2009 oli meeste risk haigestuda peaaju pahaloomulistesse kasvajatesse ligikaudu 25% suurem kui naistel. Analüüsitud 30 aasta jooksul jäid meeste haigestumuskordajad vahemikku 1–6 juhuni 100 000 inimaasta kohta, näidates piiripealse statistilise olulisusega kasvutrendi (p = 0,059). Naiste haigestumuses märkimisväärseid muutusi toimunud ei ole ning haigestumuskordajad on varieerunud vahemikus 1–4 juhuni 100 000 inimaasta kohta. Meeste haigestumuse kasvu põhjused tuleb selgitada edasistes uuringutes.Eesti Arst 2014; 93(7):410–41

Changes in therapy and survival of metastatic renal cell carcinoma in Estonia

Eesti Arst 2020; 99(6):39

Kliinilise auditi „Naha melanoomi diagnostika ja ravi 2012. aastal esmashaigestunud patsientidel” kokkuvõte

Eesti Arst 2014; 93(8):445–44

"It's a... does it matter?": Theorising "boy or girl" binary classifications, intersexuality and medical practice in New Zealand

This thesis investigates the clinical management of intersexuality in New Zealand and support for intersex New Zealanders and their families. My research is informed by the narratives of New Zealanders with intersex conditions, parents of children with intersex conditions, registered nurses, specialist clinicians, representatives from community/support organisations and a former member of parliament. This thesis also investigates medical teaching in New Zealand: not only about intersex anatomy but two key issues which shape society – gender and sexuality. Feminist, postmodern and queer theorising about these issues also inform this thesis in relation to traditional assumptions about gender and sexuality, and medical recommendations for sex assignment and rearing. Historical accounts of societal attitudes and medical thinking towards sex classification, sexuality and intersexuality also inform this thesis. Despite New Zealand's reputation as an egalitarian democracy, my findings show that judgemental attitudes towards difference still exist in parts of New Zealand society. This is discussed with reference to poststructuralist and oral history theorising about societal power structures and research on sensitive topics. Undertaking research in New Zealand, on what can be regarded as a sensitive topic, can be difficult in terms of maintaining confidentiality in a small population. The implications of practising medicine in New Zealand are highlighted as, due to its smaller population, the number of intersex individuals coming to clinicians' attention is small compared to some other countries. From my findings, it appears that specialist clinicians and medical schools in New Zealand rely on medical models from other countries with larger populations, which have a greater number of babies born with intersex conditions and consequently more specialised medical practice and education. The narratives of intersex people and their parents also highlight the implications of living in a smaller population. This is not only with regard to medical experiences (such as hospitals which often have little experience of intersex issues), but also societal prejudices and judgements towards lesser known variations of sexual anatomy