Innos, Kaire

Jürgens, Hannes

Ojamaa, Kristiina

Padrik, Peeter

Pokker, Helis

Estonian

Journals from University of Tartu

391EESTI TEADLASTE RAHVUSVAHELISI PUBLIK ATSIOONE*Eesti Arst 2020; 99(6):3911 TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik, 2 TÜ kliinilise meditsiini instituut, 3 Ida-Tallinna Keskhaigla, 4 Põhja-Eesti Regionaalhaigla, 5 Tervise Arengu InstituutTaust Neeruvähk on maailmas sageduselt küll alles 15. kohal, kuid haigestumus on alates 1990. aastast näidanud püsivat kasvu. Eestis on neeruvähki haigestumise näitajad Euroopas viie kõrgema seas. Nii oli meil 2018. aastal vanusele standarditult 21,3 esmasjuhtu 100 000 inimese kohta meestel ja 9,7 juhtu naistel. Viie aasta suhteline elulemus on Eestis aastatel 2010–2014 paranenud, olles isegi üle Euroopa keskmise – 65% (62–69%).Metastaatilise neeruvähi medika-mentoosse ravi võimalused olid enne 2000. aastaid väga piiratud, kasutusel oli vaid tsütokiinid (alfainterferoon) ja keskmine elulemus oli vaid 9–12 kuud. 2000. aastate keskpaigas tulid kasutusele uued sihtmärkravimid, türosiinkinaasi inhibiitorid. Kuni 2008. aastani oli Eestis metastaatilise neeruvähi standardraviks, mida Eesti Haigekassa rahastas, alfa-2a-interfe-roon (INF-α) monoteraapiana. 2008. aastal lisandus teise valiku ravina sorafeniib, 2009ndal esimese valiku ravina kaugelearenenud heledara-kulise neeruvähi väikse ja keskmise riskiga patsientidel INF-α ja bevatsizu-mabi kombinatsioonravi, sunitiniibi monoravi ja kaugelearenenud hele-darakulise neeruvähi suure riskiga patsientidel ravi temsiroliimusega. Pasopaniib sai kättesaadavaks 2012. aastal ning aksitiniib 2014. aastast.Töö eesmärk oli populatsiooni-põhiste andmete alusel analüüsida, kuidas mõjus ravi muutus metastaa-tilise neeruvähiga patsientide elule-musele.MeetodidKõigi metastaatilise neeruvähi diag-noosiga ravitud haigete leidmiseks tehti päringud Eesti Haigekassa andmebaasist järgmiste tunnuste alusel: vanus ≥ 18 aastat, neeruvähi diagnoos, määratud vähivastane ravim ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2012. Valikus eristati kaht kohorti: 1. rühma moodustasid haiged, kelle ravi alustati aastatel 2004–2012 ja keda raviti vaid interferooniga; ning 2. rühma kuulusid haiged, kes said samal perioodil interferoonravi koos sellele järgnenud sihtmärkraviga või üksnes sihtmärkravi. Haigete kliinilisi andmeid täpsus-tat i ha iguslugude põhja l Tar tu Ülikooli Kliinikumist, Ida-Tallinna Keskhaiglast ning Põhja-Eesti Regio-naalhaiglast. Elulemuse andmete saamiseks tehti päring rahvastiku-registrist 2015. aasta 31. detsembri seisuga (3aastase jälgimisperioodi lõpus). Populatsiooni täielikkuses veendumiseks võrreldi perioodi 2004–2007 ka Eesti vähiregistri andmetega. Tulemused416 patsiendist osutus analüüsiks sobilikuks 380. Võrdlusest Eesti vähi-registri andmetega ühtegi ravitud metastaatilise neeruvähi juhtu ei lisandunud, kuid ilmnes asjaolu, et koguni 43% kaugelearenenud vähiga haigetest ei olnud saanud onkospet-siifilist ravi.Haigetel, kes said INF-α ravi koos järgneva sihtmärkraviga või üksnes sihtmärkravi (2. rühm), oli elulemuse mediaan oluliselt pikem võrreldes ainult INF-α ravi saanutega, vastavalt 19,8 kuud (uv 15,6–22,9) ja 7,6 kuud (uv 6,4–8,6). Varasemal uuringuperioodil oli INF-α ainus kasutatud esimese valiku ravim ning sihtmärkravi domineeris teise valiku ravivõimaluste seas. 2008. aastast sihtmärkravi kasutus järk-järgult kasvas ning aastaks 2010 asen-dasid vastavad ravimid juba peaaegu täielikult INF-α ravi esimese valikuna. Märgatavalt enam haigeid võisid hilisemas perioodis saada ka teise ja kaugema valiku ravimeid. Kõige enam kasutust leidnud esimese valiku siht-märkravim oli sunitiniib ning teise valiku ravimitest sorafeniib.Elulemus oli oluliselt parem neil haigeil, kellel algkolle oli eemaldatud, võrreldes eemaldamata algkoldega patsientidega ning neil, kes kuulusid Memorial Sloan Kettering Cancer Center’i (MSKCC) hea prognoosi rühma võrreldes keskmise ja halva prognoosi rühmaga. Elulemusele oli negatiivne mõju ka morfoloogiliselt diagnoositud mitteheledarakulisel neeruvähil. JäreldusedEesti uuringu tulemused on koos-kõlas varasemate Euroopas tehtud uuringutega. Sihtmärkravi raken-damine parandas oluliselt metastaa-tilise neeruvähiga patsientide ravi-tulemusi: see pikendas keskmist elulemust, vähendas suremusriski ning kasvas ka ravi saanud patsien-tide osakaal.* Toimetus taaselustab rubriigi, kus refereeritakse meie arstiteadlaste rahvusvahelisi publikatsioone. Valiku teevad Eesti Arsti teadustoimetajad.** Tegu on pilditõmmisega artikli päisest.Jürgens et al. BMC Cancer                   (2020) 20:201https://doi.org/10.1186/s12885-020-6685-y BMC Cancer**RESEARCH ARTICLEChanges in therapy and survival of metastatic renal cell carcinoma in EstoniaHannes Jürgens1, 2       , Kristiina Ojamaa3, Helis Pokker4, Kaire Innos5, Peeter Padrik1, 2

English

Changes in therapy and survival of metastatic renal cell carcinoma in Estonia

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/16592/11534

Changes in therapy and survival of metastatic renal cell carcinoma in Estonia

Abstract

Similar works

Full text

Available Versions

Journals from University of Tartu