Algaja õppejõu professionaalsuse kujunemise

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Esimesed tööaastad omavad olulist tähendust õppejõu professionaalsusele, siis pannakse alus õppejõu identiteedi kujunemisele, võetakse omaks või vastandutakse kõrgkoolis valitsevate väärtuste ja traditsioonidega. Doktoritöö eesmärk oli kirjeldada ja analüüsida algajate õppejõudude kohanemist õppejõutööga, nende õpetamisarusaamu ja õpetamisarusaamade avaldumist õpetamispraktikas ning selgitada, kuidas õppejõud õpivad õpetamisoskusi ja mida tähendab õppejõuks olemine. Uurimuse tulemused näitasid, et algajat õppejõudu kui rühma ei või käsitleda lihtsustatult, nad võivad erineda nii oma identiteedi määratlemise, teadustöösse ja õpetamisse suhestumise ning õpetamisarusaamade poolest, samuti võib olla erinev valmisolek enda arendamiseks. Algajate õppejõudude õpetamisarusaamad on veel välja kujunemata, mistõttu praktikas alles katsetatakse oma tõekspidamistega kooskõlas olevaid strateegiaid. Õpetamispraktikas juhindutakse peamiselt oma isiklikest õpikogemustest üliõpilasena vastavalt sellele, kas kogemused on kooskõlas isiklike arusaamadega õppimisest ja õpetamisest või mitte. Õpetamisoskuste õppimisel väärtustati mitteformaalseid õppimisvõimalusi. Formaalsetest õppimisvõimalustest kasutati kõige enam õpetamisoskuste koolitusi. Samas osutasid uurimistulemused, et kui koolitusel õpitu rakendamist ei toeta kogukond ja valdkondlik õpetamistraditsioon, on oht pöörduda tagasi traditsioonilise ja turvalisema õpetamise juurde. Algajate õppejõudude õpetamispraktika võib edaspidi arenenda erinevates suundades: õppejõud võib muutuda õpetamiskesksemaks ise¬enda väsimise, üliõpilaste vastuseisu või kogukonna ja valdkondlike traditsioonide survel. Samas võib algaja õppejõud muutuda õppimiskesksemaks, kui tal õnnestub omandada vajalikud oskused ja leida toetav keskkond. Uurimuse tulemused näitasid et algajad õppejõud alles õpivad aru saama, mida tähendab õppejõuks olemine. Enimik välja toodud probleemidest olid seotud samaaegselt erinevates rollides olemisega (üliõpilane ja õppejõud): kolleegid ei võta tõsiselt, väike vanusevahe üliõpilastega teeb keeruliseks piiride paika panemise ja üliõpilastega suhtlemise. Probleemide lahenemist suhetes kolleegidega loodeti doktorikraadi kaitsmisest, üliõpilastega seotud probleemides aga kogemuste kasvamisest. Uurimuse tulemused osutasid, et enamik uurimuses osalenuid soovib hästi õpetada ning jätkata akadeemilist karjääri kõrgkoolides. Samas oli ka õppejõude, kes olid oma tuleviku suhtes ebakindlad. Kahtluste põhjustena toodi välja vähest tagasisidet tööle, juhtkonna ja kolleegide vähest huvi algaja õppejõu tulevikuväljavaadete suhtes, väljakutseid praktikuna väljaspool kõrgkooli ja motivatsioonipuudust pikemaks ajaks end õppejõutööga siduda. Algajate õppejõudude erinevuste mõistmine võimaldab kõrgkoolidel luua tugisüsteeme, mis arvestavad õppejõudude erinevate vajaduste ja õppimisviisidega õpetamisoskuste õppimisel.The first years of practice are of significant importance from the viewpoint of the formation of a university teacher’s professionalism since the foundation of the formation of a university teacher’s identity is laid, the academic community is joined, its prevalent values and traditions are either embraced or contradicted with. The aim of the doctoral thesis was to describe and analyze novice university teachers’ adaption to their work, their teaching conceptions and how the teaching conceptions manifest in their teaching practice. The aim was also to explain how university teachers learn their teaching skills and what is the essence of being a university teacher. The results of the study demonstrated that novice university teachers as a group cannot be approached in a simplified manner as they may differ in the identity formulation, in the attitude towards research and teaching and in their teaching conceptions. Their willingness to develop themselves may also vary. The teaching conceptions of novice university teachers have not formed yet, thus, university teachers are still in the process of seeking for strategies conforming to their understandings. Their teaching practice often refers back to their personal experience as students. In terms of acquiring teaching skills, informal learning sources were valued. The formal way of learning that was used most frequently was attending pedagogical courses. At the same time the results indicated the tendency of university teachers to return to traditional and safer teaching methods if implementing the acquired knowledge is not supported by the community and traditions of the domain. The further development of novice university teachers may take various directions: novice university teachers may become more teaching-centered due to tiredness, opposition from students or the pressure of the disciplinary traditions or the community traditions. Nevertheless, they may become more learning-centered provided they succeed in acquiring the necessary skills and finding a supportive environment The results revealed that novice university teachers were only in the stage of learning to understand the meaning associated with being a university teacher. Most of the issues mentioned were connected with being in a double role (a student and a university teacher): they are not taken seriously by their colleagues, small age difference with the students makes it difficult set limits and interact with them. Problems with colleagues were hoped to be resolved through the defense of their doctoral thesis whereas issues with students were hoped to overcome though gaining additional experiences. The study’s results indicated that most novice university teachers wish to teach well and to continue their academic career in higher education institutions. At the time, there were also university teachers who were insecure about their future. The reasons for the possible insecurities were insufficient feedback to their work, lack of interest from the faculty and colleagues towards novice university teacher’s career prospects, opportunities as a practitioner outside university and lack of motivation for long term dedication to teaching. Comprehending the differences among novice university teachers enables universities to develop support systems to foster the professional development and learning of university teachers. As university teachers differ, the support provided should also be diverse

Novice university teachers’ teaching conceptions based on photo interviews

Esimesed tööaastad on õppejõu professionaalsuse kujunemise seisukohast väga tähtsad, sest siis pannakse alus õppejõu identiteedi kujunemisele, liitutakse ülikooli kogukonnaga ning võetakse omaks selles valitsevad väärtused ja traditsioonid või vastandutakse neile, samuti arenevad sel ajal õpetamisoskused. Varasemad uurimused on näidanud, et õppejõudude arusaamade, uskumuste ja väärtuste uurimine on keeruline, sest sageli pole õppejõud teadvustanud, millistele arusaamadele ja uskumustele nende professionaalne praktika toetub. Samas on visuaalsed uurimismeetodid andnud häid võimalusi õppejõu õpetamisarusaamade, professionaalse identiteedi ja selle erinevate aspektide, elukogemuste ja mälestuste tähenduse ning isiklike teooriate uurimiseks, sest need võimaldavad intervjueeritavale anda impulsi oma arusaamade teadvustamiseks ja sõnastamiseks. Artiklis analüüsitakse 13 algaja õppejõu õpetamisarusaamu ja nende kujunemist fotointervjuude põhjal. Analüüsi tulemusel leiti, et algajat õppejõudu kui rühma ei või käsitleda lihtsustatult, sest nad on erinevad. Algajate õppejõudude õpetamisarusaamad ei ole veel välja kujunenud ning seetõttu otsivad õppejõud alles endale sobivamat ja arusaamadega kooskõlas olevat õpetamisviisi. Uurimuse tulemused osutasid, et algaja õppejõu õpetamisarusaamade kujunemisel on peamine roll õppejõu enda õppimiskogemusel üliõpilasena ning sellel, milline on tema arusaam õppimisest. Uurimus näitas, et algaja õppejõu õpetamisarusaamad peegeldavad ka seda, millise õppejõuna soovitakse ennast näha olevikus ja millises suunas areneda tulevikus. Algajate õppejõudude erinevuste mõistmine võimaldab ülikoolidel välja arendada tugisüsteeme õppejõudude professionaalse õppimise toetamiseks. Kuna õppejõud on erinevad, siis vajavad nad ka erinevat toetust. Summar

Individual and structural challenges in doctoral education : An ethical perspective

Aim/Purpose The study set out to understand the challenges doctoral students experience at different systemic levels of doctoral education through the perspective of ethical principles. Background Doctoral students experience various challenges on their journey to the degree, and as high dropout rates indicate, these challenges become critical for many students. Several individual and structural level aspects, such as student characteristics, supervisory relationship, the academic community as well national policies and international trends, influence doctoral studies, and students’ experiences have been researched quite extensively. Although some of the challenges doctoral students experience may be ethical in nature, few studies have investigated these challenges specifically from an ethics perspective. Methodology The study drew on qualitative descriptions of significant negative incidents from 90 doctoral students from an online survey. The data were first analyzed using a reflexive thematic analysis, and then the themes were located within different systemic levels of doctoral studies: individual (e.g., doctoral student, the individual relationship with supervisor) and structural (e.g., the institution, faculty, academic community). Finally, the ethical principles at stake were identified, applying the framework of five common ethical principles: respect for autonomy, benefiting others (beneficence), doing no harm (non-maleficence), being just (justice), and being faithful (fidelity). Contribution Understanding doctoral students’ experiences from an ethical perspective and locating these among the systemic levels of doctoral studies contributes to a better understanding of the doctoral experience’s complexities. Ethical considerations should be integrated when creating and implementing procedures, rules, and policies for doctoral education. Making the ethical aspects visible will also allow universities to develop supervisor and faculty training by concretely targeting doctoral studies aspects highlighted as ethically challenging. Findings In doctoral students’ experiences, structural level ethical challenges out-weighed breaches of common ethical principles at the individual level of doctoral studies. In the critical experiences, the principle of beneficence was at risk in the form of a lack of support by the academic community, a lack of financial support, and bureaucracy. Here, the system and the community were unsuccessful in contributing positively to doctoral students’ welfare and fostering their growth. At the individual level, supervision abandonment experiences, inadequate supervision, and students’ struggle to keep study-related commitments breached fidelity, which was another frequently compromised principle. Although located at the individual level of studies, these themes are rooted in the structural level. Additionally, the progress review reporting and assessment process was a recurrent topic in experiences in which the principles of non-maleficence, autonomy, and justice were at stake. Recommendations Going beyond the dyadic student-supervisor relationship and applying the ethfor Practitioners ics of responsibility, where university, faculty, supervisors, and students share a mutual responsibility, could alleviate ethically problematic experiences. Recommendations We recommend that further research focus on experiences around the ethics in for Researchers the progress reporting and assessment process through in-depth interviews with doctoral students and assessment committee members. Impact on Society Dropout rates are high and time to degree completion is long. An ethical perspective may shed light on why doctoral studies fail in efficiency. Ethical aspects should be considered when defining the quality of doctoral education. Future Research A follow-up study with supervisors and members of the academic community could contribute to developing a conceptual framework combining systemic levels and ethics in doctoral education.Peer reviewe

The opinions of university teachers to the goals and role of feedback given by students towards their professional development and expectations for improving the feedback system

https://www.ester.ee/record=b5154024*es

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja 2016. aasta esimesse numbrisse valitud artiklitel on vähe ühist nii teema kui ka metoodika mõttes, kuid artiklid paistavad silma meetodite rohkuse ning sellest tuleneva metodoloogilise pluralismi ja käsitluste heterogeensuse poolest. Metodoloogilist pluralismi, mis kajastub Eesti Haridusteaduste Ajakirja seekordsetes artiklites, tuleks vaadelda kui Eesti haridusuuringute tugevust ja potentsiaali, sest valdkond saab tõeliselt areneda vaid metodoloogiliste piiride uurimise ning uute vaatenurkade avastamise kaudu. Metodoloogiline pluralism toob kaasa erinevate vaadete ja kontseptsioonide konkurentsi ning võimaluse ületada olemasolevaid piire. Kõnealused artiklid ongi tõestuseks selle kohta, et Eesti haridusuuringud on mitmekesised nii kontseptsioonide, kontekstide kui ka metodoloogiliste käsitlusviiside poolest, heites valgust küll piiratud, kuid sellegipoolest olulisele küsimusele reaalsuse kohta, mida haridusteadlased püüavad mõista

Tartu Ülikooli noorte õppejõudude ametialane enesemääratlus neoliberaalse ülikooli mõõdikute valguses

Viimastel kümnenditel on uurijate tähelepanu keskpunktis olnud neoliberaalne pööre kõrghariduses, mille olulisemate ilmingutena nähakse orienteerumist "turu" nõuetele, tudengite muutumist klientideks, projektipõhisust. Neoliberaalne pööre mõjutab ka õppejõudude ametialast enesemääratlust, mille üheks tulemuseks on mõõdikute rolli suurenemine õppejõu töö hindamisel. Artikli eesmärk on analüüsida, millist tähendust omistavad õppejõud mõõdikutele oma ametialase enesemääratluse eri tasanditel: individuaalsel, organisatoorsel ning riigi tasandil. Selleks tehti poolstruktureeritud intervjuud Tartu Ülikooli alla 40-aastaste kaasprofessoritega. Intervjuud näitasid, et õppejõud tajuvad teravalt mõõdikute mõju – individuaalsel tasandil tekitab see pingeid ning stressi, organisatsiooni tasandil on probleemiks lineaarne karjäärimudel ja liigne ühtlustamine ning riigi tasandil kõrghariduse rahastusega kaasnev probleemistik.  Summar

"Desperate Fictions": Space, Identity and Indeterminacy in William Gaddis and Don DeLillo

Don DeLillo has frequently acknowledged William Gaddis as a significant influence, particularly in his concern with the vagaries of self-identity. DeLillo's The Body Artist (2001) and Gaddis's Carpenter's Gothic (1985) both thematically explore the relationship between self and space, employing gothic motifs and metafictional devices which intersect with the dramatic content of the novel, in which characters experience disruption to the stability of the known and located. In both, even the most intimate knowledge of relationships and environments is portrayed as a contingent construction, open to radical revision. As has been acknowledged by a number of critics, the transitory nature of postmodern spatiality is a central thematic preoccupation of both writers. The novels of both writers confront postmodern space by the way they complicate processes of identification and communication through a formalist evocation of indeterminacy. However differences become apparent in a careful comparison of their larger works. In Gaddis's J R (1975) Gaddis attempts to govern this indeterminacy in the service of cultural critique; rhetorically manipulating readerly identification in the service of an overall vision of decline. DeLillo's Underworld (1997), on the other hand, destabilizes meaning, and as a result the reader is directed towards a more ambivalent relationship to postmodern existence

University students’ views on plagiarism and plagiarism detection systems

Peer reviewe

Läbi raskuste tähtede poole: doktoritööde juhendajate kraadiõpingute kogemused ja nende seosed juhendamispraktikaga

Doktoriõppe eesmärkide mitmekesistumine ja muutused doktoriõppe korralduses on andnud ainestikku erinevateks uurimusteks. Juhendamispraktikat analüüsivate uurimuste keskmes on olnud juhendajate juhendamistegevused ja arusaamad doktoriõppe eesmärkidest. Üks juhendamispraktikat mõjutavaid tegureid on juhendajate kraadiõppe kogemus. Uurimuse eesmärk on kirjeldada Eestis tegutsevate juhendajate kujunemise tausta ning osutada võimalikele seostele nende kraadiõpingute kogemuste ja juhendamispraktika vahel. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuuga 21-lt haridus- ja loodusteaduste valdkonna juhendajalt. Andmete analüüsimisel kasutati temaatilist analüüsi. Uurimuse tulemused osutasid, et juhendajad väärtustasid õpinguteaegset võimalust pühenduda väitekirja koostamisele, hoolivaid suhteid juhendaja ja juhendatava vahel ning toetava kogukonna olemasolu. Juhendamispraktikasse on üle võetud näiteks avatud suhtlusviis, toetava konstruktiivse tagasiside andmine, üliõpilase toetamine iseseisvaks uurijaks kujunemisel. Summar

Erialane hübriididentiteet praktikute-õppejõudude arusaamades

Kõrgkoolide erialaõppes on kvaliteetse hariduse pakkumisel oluline, et õppetöösse oleksid kaasatud ka erialal töötavad spetsialistid. Mitmes rollis töötamine nõuab praktikutelt-õppejõududelt mitmekesiseid teadmisi ja oskusi, mistõttu kasutatakse kahe eriala – õpitud eriala ning õpetaja – teadmisi ja oskusi. Uuringu eesmärk on analüüsida praktikute-õppejõudude erialast hübriididentiteeti ja sellega seonduvaid tegureid. Uuringus intervjueeriti 18 praktikut-õppejõudu. Andmeid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Tulemused osutasid, et praktikute-õppejõudude arusaamades väljenduv erialane hübriididentiteet on kaldu nn õpitud eriala identiteedi poole, samas õppejõu identiteet on pigem tagaplaanil. Tugev erialasesse kogukonda kuuluvuse tunne ja vähene õppejõudude kogukonda kuuluvus on praktikute-õppejõudude hübriididentiteedi kujunemisel määrava tähtsusega.  Summar