Open windrow composting of fish waste in Estonia

By-catch fish is caught unintentionally during the fishing and is currently thrown back in water bodies to cause the water pollution. Currently fishermen does not have a motivation to bring the by-catch fish to the shore, as it needs to be sorted by fish species, causing fishermen extra work without additional income. Estonian Ministry of Rural Affairs decided to give funding to present study with purpose to find solution to this matter. One possible solution for by-catch fish utilization is to produce high value nutrient rich fertilizer in order to close nutrient cycle and return valuable nutrients into soil. The adaptive study of outdoor windrow composting was conducted with consecutive treatments, rather than simultaneously, in order to make adaptive improvements to the set-up of each consecutive treatment. The consecutive treatments showed that fish waste composting is manageable from a technical perspective, feasible in a temperate climate, and that this type of compost holds high potential as an organic fertiliser or soil improver. Composting process started rapidly and, as required by the EU Commission regulation EU 142/2011, temperatures exceeded 70 °C for at least 1 h in all windrows. While initial treatments suffered from odours, as well as events inhibitive to the composting process, these disadvantages were successfully avoided in later treatments by adding a biofilter and inoculant from previous composting windrows, as well as lake sediments. Rather than disposing of low-value fish, these can be recycled into stable and nutrient-rich compost on-site, near fishing harbours

Nanocobalt based (Co@Co(OH)2) sand nanocomposite applied to manganese extraction from contaminated water

publishedVersio

Abiks väiketootjale : komposti valmistamine

TäistekstMahepõllumajandus on tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja mille rõhuasetus on kohalikel taastuvatel ressurssidel. Taime- ja loomakasvatuses ja ka nende saaduste töötlemisel tekkivad kõrvalsaadused nagu taimepealsed, niidetud haljasmass, sõnnik jm on olulised toitaineallikad, mida saab väetisena mulda viia kas kohe või hiljem kompostituna. Kõiki peamisi taimetoiteelemente: lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumit (K) sisaldav sõnnik on väärtuslik looduslik väetis, mida on nii värskelt kui ka kõdunenult ja kompostitult kasutatud põllukultuuride väetamiseks läbi aegade. Kompostimisel värske sõnniku orgaaniline aine mineraliseerub ja toitained muutuvad taimedele omastatavaks – tegu on pikatoimeväetisega, selle toime püsib mullas mitu aastat. Kompostiga väetamine suurendab mulla orgaanilise aine varusid ning soodustab selle bioloogilist aktiivsust. Mahetootmises on komposti kasutamine seetõttu äärmiselt oluline, sest taimetoitained lähevad sel moel uuesti ringlusesse

Zero waste training handbook

“Once we adopt a new view of the world (or any part of it), we immediately lose much of our ability to recall what we used to believe before our mind changed.“ Daniel KahnemanThis quote by Nobel Prize winning psychologist Daniel Kahneman can be understood in two ways, at least. One is that by expanding our knowledge and understanding, these new views become an integral part of us. This gives us hope that once we adopt the zero waste mindset, it becomes hard for us to imagine a different way of managing resources. But the second side of it is that the more we become experts in something, paradoxically the harder it becomes for us to teach and explain it to those who don’t yet understand it. Our system of knowledge (known also as mental models) becomes more and more complex, and at the same time it becomes compact, packed like a ZIP file, where details that are important for the beginner to make sense of things are faded in the background. The steps in our thinking process flow so smoothly that we ourselves do not notice it anymore. As experts we need to unpack our way of thinking in order to help beginners become experts more easily. We have attempted this when creating this handbook and the Zero Waste Ambassador and Trainer curricula. The aim of this handbook is to support the implementation of the Zero Waste Ambassador and Trainer curricula, with the overall goal to strengthen and spread zero waste competences among changemakers across Europe, helping to empower them to support and drive their communities towards long term systemic change. Whereas the curricula describe the set up, structure and reasons for selecting certain topics and competences into the training courses, this handbook goes deeper into the topics themselves and offers some exercises and materials to anyone wanting to train Zero Waste Ambassadors and/or Trainers. Since the teaching principles described in this handbook are quite universal, then this handbook can be useful also to anyone wishing to improve their teaching, especially in complex problems such as many environmental issues.The BEZWA project (Building a European Zero Waste Academy) was an Erasmus+ funded collaboration between five organisations with the main aim to create a strong educational framework in support of the zero waste cities movement in Europe

Zero waste koolituskäsiraamat

“Kui me võtame omaks uue maailmavaate (või osa sellest), kaotame automaatselt suure osa suutlikkusest meenutada, mida me uskusime enne seda, kui teistmoodi mõtlema hakkasime.“ Daniel KahnemanNobeli preemia laureaadist psühholoogi Daniel Kahnemani tsitaati võib tõlgendada vähemalt kahel moel. Esiteks tähendab see, et kui me oma teadmisi laiendame ja õpime asju paremini mõistma, saavad uued vaated meie mõtlemise lahutamatuks osaks. See annab meile lootust, et kui oleme jäätmeteta majandamise mõtteviisi omaks võtnud, siis on meil raske ette kujutada, et ressursse üldse teisti hallata saaks. Teisest küljest tähendab see, et mida suuremad eksperdid me mingis vallas oleme, seda raskem on meil selle valdkonna teadmisi edasi anda ja selgitada neile, kes sellest veel midagi ei tea. Meie teadmiste süsteem (seda nimetatakse ka mentaalseteks mudeliteks) muutub üha keerukamaks ja samas ka kompaktsemaks, meenutades kokkupakitud zip-faili, milles algaja jaoks teema mõistmiseks olulised detailid on hägustunud ja tagaplaanile vajunud. Meie mõtteprotsess liigub ühest etapist teise nii sujuvalt, et me ise ei märkagi seda enam. Peame ekspertidena oma mõtlemisviisi uuesti „lahti pakkima“, et aidata algajatel kergemini eksperdiks saada. Käsiraamatut ning Zero Waste saadiku ja koolitaja õppekavu koostades oleme püüdnud just seda teha. Käsiraamatu eesmärk on toetada Zero Waste saadiku ja koolitaja õppekavade elluviimist, mille üldine eesmärk on tugevdada ja levitada jäätmeteta majandamise pädevusi Euroopa muutuste eestvedajate seas, aidates neil oma kogukondades toetada ja juhtida pikaajaliste süsteemsete muutuste elluviimist. Õppekavades kirjeldatakse kursuste ülesehitust ning põhjuseid, miks just need teemad ja pädevused on sinna valitud; siinses käsiraamatus käsitleme aga põhjalikumalt sisulisi teemasid ja pakume harjutusi ja materjale neile, kes soovivad koolitada Zero Waste saadikuid ja/või koolitajaid. Kuna käsiraamatus kirjeldatud põhimõtted on võrdlemisi universaalsed, võib sellest abi olla kõigile, kes tahavad oma õpetamisoskusi parandada, seda eriti keerukatel teemadel, nagu paljud keskkonnaprobleemid.BEZWA projekt (Building a European Zero Waste Academy) oli Erasmus+ rahastatud koostöö viie organisatsiooni vahel eesmärgiga luua tugev haridusraamistik, mis toetab Euroopa jäätmeteta majandavate linnade liikumist

Projekt „Bioressursside kõrgema väärindamise huvi tõstmine ja ressursside uuring“ : Kagu-Eesti bioressursside uuringu aruanne

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivi ((EL) 2018/2001, 11. detsember 2018) kohaselt on biomass põllumajandusest (nii taimsed kui ka loomsed materjalid), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sh kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sh bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon. Uuringu eesmärk oli koondada ja süstematiseerida Võru, Valga ja Põlva maakonna (Kagu-Eesti) bioressursside info ja tuua välja soovitused kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete väärindamise jaamade asukohtadele/paiknemisele, suurusele, põhitoodangule ja üldisele tehnoloogiale. Uuringu sihtrühmaks olid Kagu-Eesti põllumajandusettevõtted (taime- ja loomakasvatajad), toiduainete tootjad (EMTAK 2018 jagu C10) ja joogitootjad (C11) ning ettevõtjad ja maakasutajad, kes on huvitatud olemasolevate bioressursside väärindamisest. Lisaks kirjeldati Kagu-Eesti reoveepuhastite bioressursside andmeid. Uuring on jaotatud kaheks osaks. Uuringu esimeses osas kaardistati põllumajanduses, toiduainete tootmises ja joogitootmises toodetav ning reoveepuhastites tekkiv biomass ning tuvastati selle liikumine väärtusahelas. Uuringu teine osa sisaldab soovitusi Kagu-Eesti biolagunevate jäätmete väärindamise jaamade asukohtadele/paiknemisele, suurustele, põhitoodangule (biometaan, soojus ja/või elekter vms) ning üldisele tehnoloogiale arvestades jäätmete eeltöötlemise vajadusi.Projekti rahastati Kagu-Eesti programmist

Reoveepuhastuse käsiraamat

Vett vajavad eluks kõik meie planeedil elavad organismid, sh inimesed. Eestis kasutatakse olmes ja tootmises nii pinna- kui ka põhjavett. Suur osa sellest jõuab kanalisatsiooni ning tuleb enne loodusesse tagasi juhtimist või taaskasutamist puhastada. Seda tehakse reoveepuhastis, milles kulgevate keerukate protsesside rakendamiseks on vaja mitmesuguseid seadmeid ning haritud insenere ja töömehi. Aegade jooksul on Eestis välja antud palju juhendeid ning mõni kanalisatsiooni ja veekaitset käsitleva õpikki, aga kõiki reovee puhastamisega seotud aspekte ühiste kaante vahel varem käsitletud ei ole. Ometi on meil olemas hulk spetsialiste, kes oma lausa legendaarsetelt vanema põlvkonna õpetlastelt ja inseneridelt saadud erialateadmisi järjepidevalt täiendavad ja edasi annavad. Reoveekäitlus on kallis ning selle areng sai Eestis suure tõuke käesoleva sajandi alguses, mil tekkis võimalus kasutada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) ja Euroopa Liidu tugiprogrammide toetusi. Kuigi veevarustuse ja kanalisatsiooni suuremad projektid on tänaseks lõppenud ning veevarustus- ja kanalisatsioonitööde hüppelist kasvu ei ole ette näha, tuleb neid süsteeme siiski käigus hoida, arendada ja optimeerida. Keskkonnaministeerium on aastaid korraldanud hankeid reoveepuhastite operaatorite koolitamiseks. Alates 2017. aastast on võimalik Järvamaa Kusehariduskeskuses omandada veekäitlusoperaatori kutse ning Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis koolitatakse reoveekäitluse insenere ja tehnolooge. Kuigi reoveekäitluse eriala on võimalik õppida erineva taseme (kutse- või kõrghariduse vormis) õppekavade järgi, on puudu tänapäevasel tasemel õppekirjandusest, sest viimased põhjalikumad eestikeelsed õpikud pärinevad 1980-ndate esimesest poolest. Nagu muudki majandusvaldkonnad, areneb reovee puhastamine tänapäeval väga kiiresti. Täienevad standardid ning õigusaktidki. Et ajaga kaasas käia, peavad vee- ja reoveevaldkonnas tegutsejad end pidevalt täiendama: lugema erialaõpikuid, tuhlama internetis, külastama reoveepuhasteid ja messe ning tundma huvi selle vastu, mida teevad erialaorganisatsioonid. Meie vee puhtus põhineb ju erialasel pädevusel. Käesolev käsiraamat on valminud projekti LIFE IP CleanEST raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ja Eesti riik. Raamatu koostamisel püüti olla nii põhjalik, et seda saaks kasutada kutse- ja kõrgkoolis õpetamisel, oleks aga arusaadav ka neile veemajanduse valdkonna inimestele, kelle töökohustuste hulka reovee puhastamine ei kuulu. Et reoveekäitlus on väga lai ning kiiresti arenev valdkond, ei pruugi raamatus olla kajastatud kõik puhastustehnoloogiad ja -võtted, ent 4 andsime endast parima, et peamine käsitletud saaks. Kuigi raamatu kirjutamisel tugineti suuresti erialastandarditele (peamiselt Saksa normidele) ning välismaistele kõrgkooliõpikutele, arvestati ka teadusuuringute tulemusi, milles on varasemaid teadmisi oluliselt täpsustatud või lausa ümber kujundatud. Erilist rõhku on pööratud eestikeelsele oskussõnavarale, et aidata ühtlustada eri erialade inimeste keelepruuki. Eestikeelsed terminid seoti peamiselt maailma teaduskeele lingua franca'ks kujunenud inglise keelega, ent ka vene keelega, sest arvestatav osa reoveepuhastite operaatoritest on venekeelsed. Oskussõnavalimiku koostasid Aleksander Maastik, Raili Kärmas, Karin Pachel, Vallo Kõrgmaa, Mait Kriipsalu ja Vjačeslav Mutavči, tuginedes peamiselt standardile EVS-EN 16323. Käsiraamatu koostasid Eesti juhtivad teadlased ja erialaspetsialistid, kelle põhitöökohaks on mõni Eesti õppeasutus või projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõte. Raamat valmis tänu nende inimeste pikaajalisele ja heale koostööle. Suur tänu kõigile, kes oma pingelise töö kõrvalt leidsid piisavalt aega peatükkide kirjutamiseks ja/või kolleegide kirjutatu retsenseerimiseks. Avaldame siirast tänu emeriitprofessor Aleksander Maastikule, kes ühtlustas autorite esialgsed tekstid lihtsamini loetavaks. Illustreerivad fotod püüdsime valida autorite isiklikest arhiividest ning valdav osa skeemidest on autorite koostatud. Muude autorite jooniseid on vajadusel eestindanud või kohandanud. Kasutatud allikatele on viidatud õpiku põhijaotiste kaupa. Lugeja peab silmas pidama, et viidatud on õigusaktide 2023. aastal kehtivale versioonile, ning et alati on vaja kontrollida, ega seda muudetud ole. Head lugemist! Vallo Kõrgmaa ja Mait KriipsaluKäsiraamat on valminud LIFE IP CleanEST projekti raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Eesti riik. LIFE programmi rahastusleping nr LIFE17 IPE/EE/000007. Käsiraamat kajastab autorite seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta sisu kasutamise eest.Käsiraamat on valminud LIFE IP CleanEST projekti raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Eesti riik. LIFE programmi rahastusleping nr LIFE17 IPE/EE/000007. Käsiraamat kajastab autorite seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta sisu kasutamise eest

Organic Knowledge Network Arable - D.3.1 State-of-the-art research results and best practices

In this deliverable of the Project OK-Net Arable project, the findings from peer-review research on the productivity of organic arable crops are reported. Then the conclusions and recommendations for five most important levers which can be used by the farmers are presented. Finally, the most important recommendations of the EIP-AGRI Focus Group on Organic Farming - Optimizing Arable Yields are summarized in order to put innovation on organic farms in its social context

Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne

Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks.Lõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Käesolev aruanne võtab kokku uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“ olulisemad järeldused. Uuringut rahastati Eesti Teadusagentuuri Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ (leping nr 7.2-2/20/24). Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu viis läbi kolmest organisatsioonist koosnev konsortsium, kuhu kuulusid Eesti Maaülikool (3 töögruppi), Eesti Konjunktuuriinstituut ja Eesti Taimekasvatuse Instituut. Uuringu lähteülesande kohaselt oli uuringu eesmärgiks luua ettevõtetele toimepidevuse hindamiseks universaalne lähenemine (edaspidi mudel), pakkuda välja varustuskindluse mõõdikud ja sihttasemed ning pakkuda välja soovitused, kuidas korraldada varustuskindluse lahendamine Eesti oludele sobivaimal ja riigieelarvet ning ettevõtjaid vähem koormaval viisil.Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu