Meditsiinidoktor Marje Oona

12. jaanuaril 2005. a kaitses polikliiniku ja perearstiteaduse õppetooli assistent ja teadur Marje Oona Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees oma doktoritööd “Hel icobacter pylori infektsioon lastel: epidemioloogilisi ja ravi aspekte”. Väitekirja oponeeris hel icobacter’i korüfee Euroopas ja kogu maailmas professor Francis Mégraud Victor Segalen Bordeaux’ II Ülikoolist. Töö juhendajaks oli professor Heidi-Ingrid Maaroos Tartu Ülikooli polikliiniku ja perearstiteaduse õppetoolist. Uurimus tehti Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas perearstiteaduse õppetooli, lastekliiniku, mikrobioloogia instituudi ja immunoloogia õppetooli koostööna. Koostööpartneriks oli ka Lundi Ülikool Rootsis. Eesti Arst 2005; 84 (2): 13

Naisüliõpilaste kehalise arengu ja tervise käitumistrendide analüüs

Antropomeetrilised näitajad on oluliseks komponendiks kehalise arengu, kehalise võimekuse, vereringehaiguste riskitegurite ja elustiili trendide objektiivsel hindamisel. Tartu Ülikooli arsti- ja kehakultuuriteaduskonna naisüliõpilaste kompleksuuringu raames selgus, et nad olid võrreldes 1965. a uuritutega keskmiselt 5 cm pikemad, kehamass aga oli vähenenud. Vastavalt pikkuse juurdekasvule olid proportsionaalselt suurenenud ka teised antropomeetrilised näitajad. Uuritavate kehalise võimekuse tase oli madal ja varieerus suures ulatuses, mis oli otseselt tingitud erinevast kehalisest aktiivsusest. Tervisekäitumist peegeldava küsimustiku analüüsil ilmnes, et uuritud naisüliõpilased olid piisavalt informeeritud käitumisriskide suhtes: nad olid põhiliselt mittesuitsetajad, kehaliselt aktiivsed ja järgisid tervislikke toitumispõhimõtteid. Uuringu põhjal töötati välja uued naisüliõpilaste antropomeetriliste näitajate standardid, mida saab kasutada üksikisiku kehalise arengu hindamisel ning käitumisharjumuste muutuse objektiivsel iseloomustamisel. Eesti Arst 2004; 83 (7): 446–45

Depressiooni esinemine perearsti patsientidel

Depressioon on maailmas üks sagedasemaid psüühikahäireid ja prognoositakse, et aastaks 2020 on see südameveresoonkonnahaiguste järel olulisel kohal ka töövõimetuse põhjustajana. Seetõttu on oluline teada, milline on depressiooni esinemissagedus ning millised on selle häirega seostuvad põhilised tegurid. Üle-euroopalise depressiooni riskitegurite uurimisprojekti PREDICT raames Eestis tehtud uuring näitas, et depressiooni on esinenud viimase kuue kuu jooksul ligikaudu veerandil perearsti patsientidest ning viimase kuu jooksul peaaegu igal seitsmendal patsiendil. Sagedamini seostusid depressiooniga sellised tegurid nagu naissugu, töötus, pikaajaline raske haigus, majanduslik toimetulek ning negatiivsete elusündmuste olemasolu. Eesti Arst 2006; 85 (12): 811–81

Järjepidevusest peremeditsiinis

Tänapäeval areneb perearstiabi järjepidevus personaalselt patsiendi-arsti kontakti järjepidevuselt organisatoorsele järjepidevusele. Patsiendile tagab järjepidevuse eelkõige pöördumine perearsti kui esimese kontakti arsti poole. Perearsti töökorraldus ning kontaktid teiste erialadega võimaldavad perearstil anda järjepidevat abi oma patsientidele. Eesti Arst 2003; 82 (8): 567–57

Особенности эпидемологии заболеваний желудка, ассоциированных с Helicobacter pilori, при коморбидных заболеваниях

Рассматривается частота обращаемости по поводу обострений хронического гастрита, язвенной болезни желудка и двенадцатиперстной кишки, гастроэзофагеальной рефлюксной болезни среди различных возрастных групп в зависимости от пола, выявляемости Helicobacter pylori, наличия сопутствующей патологии находящихся на амбулаторном лечени

Veerandsada aastat Tartu Arstide Liidu tegevuse taastamisest

Eesti Arst 2013; 92(4):17

Ajateenijate kehaline areng ja haigestumine

Uurimistöö eesmärgiks oli ajateenistuse mõju hindamine ajateenijate tervislikule seisundile nende kehalise arengu, füüsilise võimekuse ja haigestumise andmete alusel. Uuritavateks olid 2000. a üksik-vahipataljonis teeninud 568 ajateenijat. Ajateenistus parandas märkimisväärselt enamiku ajateenijate füüsilist võimekust, eriti nendel, kelle tulemused olid teenistuse alguses mitterahuldavad. Haigestumine ajateenistuse jooksul vähenes peamiselt füüsiliselt paremini ettevalmistatud ajateenijate arvelt

Type 2 diabetes mellitus risk assessment among doctors in Ondo state

IntroductionDiabetes Mellitus (DM) has become a disease of public health importance in Nigeria. Early identification of DM risk is important in the reduction of this disease burden. This study assessed ten-year risk of developing type 2 DM among some medical doctors in Ondo State. MethodsThis was a cross-sectional study that assessed ten-year risk of developing type 2 DM among some doctors using the Finland Diabetic Risk Score form. Known diabetics were excluded from the study. Body mass index (BMI), waist circumference (WC), blood pressure and total DM risk score were determined for each participant.Results One hundred and ninety-two doctors participated in the study with a male: female ratio of 1.3:1. Majority (92.2%) were below 55 years, 22 (11.5%) were obese, 32(16.7%) had central obesity, 46(24%) reported physical inactivity, 49(25.5%) had family history of DM, 141(73.4%) do not take fruits and vegetables regularly. Forty-three (22.4%) were found to have elevated blood pressure while 6(3.1%) had elevated blood glucose. Fifty-seven (29.7%) of the participants had increased ten-year DM risk. Significant predictors of increase DM risk were age ≥ 45 years (AOR:9.08; CI 3.13-26.33; p = <0.001 ) ; BMI ≥25kg/m2 (AOR:11.41; CI:4.14-31.45; p = <0.001) ; family history of DM (AOR:9.93; CI:3.25-30.39; p = <0.001) ; abdominal obesity (AOR:6.66; CI:2.08-21.29; p= < 0.001); and infrequent dietary intake of fruits and vegetable(AOR:3.11;CI:1.03:9.37: p = 0.04) ConclusionThere was increased 10-year DM risk in about 30% of the participants. Lifestyle modification such as physical activity and regular consumption of fruits and vegetables should be encouraged among doctors

Penggalian Riwayat dan Nasihat Tentang Gaya Hidup Sehat oleh Dokter Pelayanan Primer

Di Indonesia, sejak lebih dari dua dekade, terjadi transisi epidemiologi. Prevalensi penyakit tidak menular (PTM) meningkat menggeser penyakit menular. Sejak tahun 2004, tiga perilaku hidup bersih sehat (PHBS) terkait PTM, yang meliputi tidak merokok, aktivitas fisik, konsumsi tinggi serat belum memenuhi target. Penelitian ini bertujuan mengetahui penggalian riwayat dan nasihat gaya hidup sehat yang dilaporkan oleh pasien dan dokter. Penelitian dilakukan dengan rancangan potong lintang pada 57 dokter dan 251 pasien puskesmas. Data dikumpulkan dengan kuesioner terstruktur dan wawancara di empat puskesmas di Kota Yogyakarta dan delapan puskesmas di Kabupaten Sleman mulai September 2011 sampai dengan Januari 2012. Hasil penelitian menunjukkan bahwa lebih banyak dokter yang memberikan nasihat tentang gaya hidup sehat daripada menanyakannya. Dokter lebih sering melakukan penggalian riwayat dan nasihat tentang kebiasaan merokok daripada tentang olah raga dan pola makan. Penggalian riwayat dan nasihat yang dilaporkan oleh dokter dan pasien berbeda. Menurut pasien, dokter seharusnya bertanya dan memberi nasihat gaya hidup sehat. Karakteristik dokter tidak berhubungan dengan penggalian riwayat dan nasihat gaya hidup sehat yang dilakukan. Penggalian riwayat tentang hidup sehat menjadi prediktor kuat dalam memberikan nasihat untuk melakukan gaya hidup sehat.Epidemiological transition has been occurred in Indonesia in the last two decades. The increasing prevalence of non communicable disease (NCD) has shifted the communicable disease. This pattern has been predicted since the 2004. National health survey reported that the Indonesian\u27 clean and healthy behavior (PHBS) related to NCD, namely, not smoking, exercise and high fiber diet were still far from the target. The role of physician, particularly primary health care is crucial to overcome those health problems. This cross sectional study aimed to assess history taking and advice on healthy life style reported by patient and physician. Participants were 57 physicians and 251 patients of primary health care (Puskesmas). Data were collected by structured questionnaires and interviews at 4 Puskesmas in Yogyakarta City and at 8 Puskesmas in Sleman District, started between September 2011 and January 2012. The results showed that physicians more carried out health advice on healthy life style than ask about them. Patients and physicians reported differently in the history taking and advice on healthy life style. Physician was more asking and advice about smoking habits than exercise and high fiber diet. Characteristics of physicians did not correlate with history taking and advice of healthy lifestyle. History taking of healthy life style was a strong predictor to conduct advice on healthy life style