Aktiivsus-tähelepanuhäire lastel

Eri maades ja eri aegadel tehtud epidemioloogilised uuringud näitavad aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) ebaühtlast levimust. Ilmneb häire oluline sagenemistendents: 1989. a hinnati Inglismaal ATH levimuseks 0,05%, USAs 1,5% üldrahvastikust; viimastel aastatel paljudes maades tehtud uuringute tulemusel on täheldatud selle häire levimuseks üldrahvastikus enamasti 37%, mõnedes uuringutes isegi 10–20% (1). Nähtavasti sõltuvad uuringute tulemused uuritavate ealisest ja soolisest jaotuvusest (poistel esineb ATHd 2–9 korda sagedamini kui tüdrukutel), kultuuri- ja kasvatustraditsioonidest (reglementeeritum või vabam kasvatus), sotsiaalse ümbruse (esmajoones õpetajate, vanemate) “taluvusest” laste käitumise suhtes jm. Suur osatähtsus on ka uuringutel kasutatud diagnostilistel skaaladel ja häire eristamiskriteeriumidel. RHK-10 esitab ATH diagnoosimisel rangemad nõuded ja selle järgi on ATH levimuse riikidevahelised erinevused väiksemad (2). Eesti Arst 2008; 87(4):280−28

Tolmeldajate elupaiganõudluste mitmekesisus poollooduslikes kooslustes

Many pollinating insect species have undergone serious declines in both abundance and extent in most European countries. Bumblebees, butterflies, and moths are excellent model organisms for studying environmental changes and the status of ecosystems. To mitigate the biodiversity loss of pollinating insects, it is important to increase our knowledge of the ecology of the species, to analyse the distributions and statuses of the species, and to study the causes of their declines in different landscapes and geographical ranges. The aim of the thesis was to evaluate the relative importance of patch and landscape factors for butterflies, day-active moths, and bumblebees in 22 forest-dominated landscapes in northeastern Estonia. The effects of habitat patch characteristics and the surrounding landscape composition and configuration on the species richness and abundance were analysed at various spatial scales. Additionally, the distribution and general habitat requirements of the indicator species Clouded Apollo (Parnassius mnemosyne) were assessed. The results of the study showed that the presence of forest in the surrounding landscape of the habitat patch appears to be favourable for butterfly diversity, whereas the presence of open communities, such as meadows and fields may negatively affect the species richness and abundance of butterflies. The proportions of meadow habitats and human settlements, in terms of flower-rich gardens, in the surrounding landscape appear to be favourable for bumblebee species richness. In contrast, the presence of forest and arable land in the surrounding landscape of the habitat patch may negatively affect the species richness and abundance of bumblebees. The results of the Clouded Apollo study showed that this specialist butterfly species has increased its abundance and distribution in Estonia during the last 30 years. The preferred habitats of this butterfly are dry riparian meadows in forested landscapes. Different insect groups can have different responses to different habitat and landscape factors. Therefore, a protection policy and management practice should not only consider the requirements of one insect group but also should offer a wider range of environmental conditions for several possible organism groups. It is important to ensure more diverse environmental conditions through a higher landscape heterogeneity for higher general diversity.Mitmed tolmeldajatest putukad nagu kimalased ja liblikad on pilkupüüdva välimusega ning suhteliselt kergesti liigini määratavad. Paljud liblika- ja kimalaseliigid on spetsialistid vajades teatud toidutaimi ja elupaiga struktuuri ning seetõttu kasutatakse neid keskkonnatingimuste indikaatoritena. Viimastel aastakümnetel on märgatud, et liblikate ja kimalaste arvukus on kahanenud, eriti spetisalistliikidel. Tolmeldajate mitmekesisuse säilitamiseks ja kaitse korraldamiseks on vaja uurida erinevate tolmeldajarühmade või indikaatorliikide levikut ja seda mõjutavaid tegureid, täiendada teadmisi nende ökoloogiast ja seostest elupaiga ning seda ümbritseva maastikuga. Antud uurimuse üheks eesmärgiks oli hinnata elupaiga ja seda ümbritseva maastiku mõju kimalaste, päevaliblikate ja päeval aktiivsete hämarikuliblikate liigirikkusele ning arvukusele. Selleks valiti 22 poollooduslikku niitu Ida-Virumaal, kus aastatel 2008 ja 2009 määrati uurimisaluste putukate liigiline koosseis, arvukus ja elupaika ning ümbritsevat maastikku kirjeldavad peamised parameetrid. Uurimuse teiseks eesmärgiks oli anda ülevaade Euroopas ohustatud päevaliblika mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) levikust Eestis perioodil 1878-2010. Täiendavalt analüüsiti liblika seoseid elupaiga ja seda ümbritseva maastikuga. Uurimistulemused näitasid, et kimalased ja liblikad reageerivad erinevalt elupaika ja seda ümbritsevat maastikku iseloomustavatele näitajatele. Elupaiga tasandil mõjutab kimalaste populatsioone elupaigalaigu siseala osatähtsus, mis stabiilsete ökoloogiliste tingimuste tõttu suurendab kimalaste liigirikkust. Maastiku tasandil võib kimalaste liigrikkusele ja arvukusele avaldada positiivset mõju suurem poollooduslike niitude ja õiterohkete aedade ning negatiivset mõju põldude ja metsa osatähtsus elupaika ümbritsevas maastikus. Seevastu päevaliblikate liigirikkusele ja arvukusele avaldab elupaika ümbritsevas maastikus positiivset mõju metsa osatähtusus. Metsaservad pakuvad varju, mitmekesisemaid toitumise ja mikroklimaatilisi tingimusi. Negatiivselt võib päevaliblikate liigirikkusele ja arvukusele mõjuda elupaika ümbritsevas maastikus avatud koosluste osatähtusus, mis suurendab tuule mõju liblikate lennuvõimele. Päeval aktiivsete hämarikuliblikate liigirikkusele ja arvukusele avaldab elupaika ümbritsevas maastikus positiivset mõju põldude, niitude ja metsa osatätsus. Seega tolmeldajate efektiivse kaitse korraldamisel ei tohiks arvestada ainult ühe putukarühma nõudlustega, vaid tuleks säilitada või luua mitmekesised keskkonnatingimused, mis tagab erinevate tolmeldajarühmade liigirikkuse. Uurimus mustlaik-apollost näitas, et perioodil 1878-2010 on liblikas oma leviala Eestis laiendanud, eriti just Kirde- ja Kagu-Eestis. Hoolimata poollooduslike niitude pindala vähemisest viimastel aastakümnetel, võib oletada, et Eestis on hetkel veel piisavalt sobilikke elupaiku nii mustlaik-apollole kui ka teistele tolmeldajatele. Kuna mustlaik-apollo on elupaiga spetsialist, siis võib liblikat käsitleda elupaiga kvaliteeti iseloomustava indikaatorliigina. Silmapaistva välimuse tõttu sobib mustlaik-apollo lipuliigiks poollooduslikes kooslustes tolmeldajate mitmekesisuse kaitsmisel

Aktiivsus-tähelepanuhäire täiskasvanueas

Lapseeas avaldunud aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) jääb ligi pooltel juhtudest püsima ka täiskasvanueas. Sageli varjutavad täiskasvanu ATH ilminguid mitmed kaasnevad psüühikahäired ja häire diagnoosimine on raskendatud, jäädes paljudel juhtudel õigel ajal diagnoosimata. Selle häirega isikutel on raskusi ühiskonnas kohanemisega, hariduse omandamisel ja töötamisel. Sagedamini ilmnevad neil mitmesugused sõltuvushäired (alkoholism, uimastite tarvitamine). Neil haigetel esinevad kaasuvana psüühikahäired – depressioon, ärevushäired, isiksusehäired jms –, mis alluvad halvasti ravile. ATH adekvaatne ravi võimaldab neil paremini kohaneda ühiskonnas ja isiklikus elus, samuti tõhusamalt ravida kaasuvaid psüühikahäireid. Eesti Arst 2008; 87(7−8):555−56

Neoproterosoilise Balti paleomurenemiskooriku geoloogia ja paleokeskkonna analüüs

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on hinnata Balti murenemiskooriku säilivust, murenemisastet, võimalikke hilisemaid mõjutusi, ning rekonstrueerida paleoklimaatilised tingimused murenemiskooriku moodustumise ajal Eelkambriumis. Eelkambriumi murenemiskoorikud on haruldased, tavaliselt hilisemates geoloogilistes protsessides moondunud, kuid siiski olulised infoallikad varajase Maa keskkondade uurimiseks. Eelkambriumi noorimat ajajärku, Neoproterosoikumit, iseloomustavad lühiajalised, kuid suureamplituudilised muutused süsinikuringes, hapniku sisalduse tõus atmosfääris tänapäevasele tasemele, globaalsed jäätumised, millele järgnesid lühiajalised nn kasvuhoonekliimaga perioodid ja esimeste hulkraksete loomade ilmumine, mis tähistab bioloogilise mitmekesisuse plahvatusliku arengu algust. Kuigi valdavavalt on Neoproterosoikumi murenemissündmused säilinud pigem kulutuspindade kui terviklike murenemiskoorikutena, siis Ida-Euroopa platvormi kristalsel aluskorral Eestis, Lätis, Leedus ja Loode-Venemaal on säilinud mitmekümne meetri paksune hinnanguliselt 600–560 miljoni aasta vanune murenemiskoorik. Võrreldes teiste omavanuste murenemiskoorikutega on Balti murenemiskoorik väga hästi säilinud. Murenemiskooriku läbilõiked on ligikaudu 40 meetri paksused ja nende ülemise osa moodustavad kuni 7 meetri paksused savi- ja rauamineraaliderikkad tsoonid, milliste kujunemist seostatakse tavaliselt murenemisega kuumas ja niiskes troopilises kliimas. Selline murenemiskooriku tekkekeskkonna interpretatsioon on aga vastuolus Baltika paleokontinendi tollase asukohaga kõrgetel laiuskraadidel ja seal tüüpiliselt valitsevate parasvöötme kliimatingimustega. Tõenäoliselt kujunes Balti murenemiskoorik lühiajaliselt intensiivistunud murenemise tulemusena, mida võis põhjustada (globaalsetele?) jäätumistele järgnenud nn kasvuhooneperioodid või süsinikuringe suureskaalalise anomaalia põhjustanud Shuram-Wonoka sündmus, mille tagajärjel järsult ja geoloogilises mõttes lühiajaliselt (<10 miljoniks aastaks) tõusnud atmosfääri CO2 sisaldus põhjustas sademete hapestumise ning võimaldas troopikale iseloomuliku murenemiskooriku kujunemist ka kõrgetel laiuskraadidel väljaspool troopilist kliimavöödet.This thesis addresses the geology and paleoenvironmental interpretation of the Baltic paleosol weathering sequence. Paleosols are remains of ancient soils that are formed at Earth’s surface in direct contact with climatic and environmental conditions that prevailed at the time of soil formation and they hold potentially important information of past environments. Well preserved 600–560 Ma Baltic paleosol forms a major disconformity in the eroded Proterozoic crystalline basement, overlain by the Ediacaran–Paleozoic sedimentary rocks of the former Baltica continent. Because Precambrian paleosols are rather preserved as denudation surfaces than weathering crusts, the Baltic paleosol is possibly one of the few well-preserved examples of paleosol morphogenesis of late Precambrian, a time when modern world emerged. Weathering profiles in the Baltic paleosol extend ca. 40 m below the paleoweathered surface and top with reddish ca. 7 m thick clay (kaolinite) and Fe-mineral (hematite/goethite) rich paleosol horizon. Although the Baltic paleosol stands out from other Precambrian paleosols with its mature and very well-preserved weathering profiles, it has been partially eroded and mineralogical composition of the paleosol has been diagenetically altered at some point after its formation. Several meters thick clay rich paleosol profiles along with Fe-minerals are usually interpreted to represent intense weathering in warm and humid, tropical climate. This interpretation is in conflict with Baltica paleopositions at high latitudes during the paleosol formation which would imply temperate (and seasonal) climate. The most likely scenario is that the Baltic paleosol was indeed formed at extratropical latitudes but during abruptly intensified weathering at the termination of snowball glaciations or possibly Shuram-Wonoka isotope event, when increased temperatures and specifically caused elevated CO2 levels that enhanced soil formation by expanding the tropical weathering zone, for a short time, from intermediate to high latitudes

Extended percolation analysis of the cosmic web

Aims. We develop an extended percolation method to allow the comparison of geometrical properties of the real cosmic web with the simulated dark matter web for an ensemble of over- and under-density systems. Methods. We scan density fields of dark matter (DM) model and SDSS observational samples, and find connected over- and underdensity regions in a large range of threshold densities. Lengths, filling factors and numbers of largest clusters and voids as functions of the threshold density are used as percolation functions. Results. We find that percolation functions of DM models of different box sizes are very similar to each other. This stability suggests that properties of the cosmic web, as found in the present paper, can be applied to the cosmic web as a whole. Percolation functions depend strongly on the smoothing length. At smoothing length 1 $h^{-1}$ Mpc the percolation threshold density for clusters is $\log P_C = 0.718 \pm 0.014$, and for voids is $\log P_V = -0.816 \pm 0.015$, very different from percolation thresholds for random samples, $\log P_0 = 0.00 \pm 0.02$. Conclusions. The extended percolation analysis is a versatile method to study various geometrical properties of the cosmic web in a wide range of parameters. Percolation functions of the SDSS sample are very different from percolation functions of DM model samples. The SDSS sample has only one large percolating void which fills almost the whole volume. The SDSS sample contains numerous small isolated clusters at low threshold densities, instead of one single percolating DM cluster. These differences are due to the tenuous dark matter web, present in model samples, but absent in real observational samples.Comment: 15 pages, 10 figures, Astronomy & Astrophysics (accepted

Running Tracker – an Android Collaborative Sports Application

Bakalaureusetöö kirjeldab Androidi rakenduse loomist, mis on mõeldud kasutamiseks erinevatele jooksmisentusiastide gruppidele. Rakendus sisaldab endas baasfunktsionaalsust, mis katab enamuse jooksjate vajadused. Rakendus pakub kasutajale lihtsat jälgimisseadet, et mõõta oma kiirust, aega ja läbitud distantsi treeningu jooksul. Programm on võimeline salvestama ja hiljem visualiseerima treeningu andmeid koos ülejäänud treeningute ajalooga.Lisaks pakub programm jooksuhuvilistele uut võimalust sotsialiseerimiseks ja uute jooksukaaslaste leidmiseks. Selle saavutamiseks on kasutajatele antud võimalus teha avalikke ja privaatseid postitusi selle kohta, kus ja kunas grupijooks võib toimuda.This bachelor’s thesis details the creation of an Android application which is intended to be used by different groups of running enthusiasts. The application includes basic functionality that covers the needs of most runners. The program also provides a simple tracker for users to keep track of the speed, time and distance they have covered during their exercise. The application can save the exercise data and later visualize it for the user along with rest of the users running history.Furthermore, the application gives running enthusiasts a new way to socialize and find running partners. This is done by giving the users the ability to make public and private posts about where and when a group run activity is going to take place

Evolution of superclusters and supercluster cocoons in various cosmologies

We investigate the evolution of superclusters and supercluster cocoons (basins of attraction), and the influence of cosmological parameters to the evolution. We perform numerical simulations of the evolution of the cosmic web for different cosmological models: the LCDM model with a conventional value of the dark energy (DE) density, the open model OCDM with no DE, the standard SCDM model with no DE, and the Hyper-DE HCDM model with an enhanced DE density value. We find ensembles of superclusters of these models for five evolutionary stages, corresponding to the present epoch z = 0, and to redshifts z = 1, 3, 10, 30. We use diameters of the largest superclusters and the number of superclusters as percolation functions to describe properties of the ensemble of superclusters in the cosmic web. We analyse the size and mass distribution of superclusters in models and in real Sloan Digital Sky Survey (SDSS) based samples. In all models numbers and volumes of supercluster cocoons are independent on cosmological epochs. Supercluster masses increase with time, and geometrical sizes in comoving coordinates decrease with time, for all models. LCDM, OCDM and HCDM models have almost similar percolation parameters. This suggests that the essential parameter, which defines the evolution of superclusters, is the matter density. The DE density influences the growth of the amplitude of density perturbations, and the growth of masses of superclusters, albeit significantly less strongly. The HCDM model has the largest speed of the growth of the amplitude of density fluctuations, and the largest growth of supercluster masses during the evolution. Geometrical diameters and numbers of HCDM superclusters at high threshold densities are larger than for LCDM and OCDM superclusters. SCDM model has about two times more superclusters than other models; SCDM superclusters have smaller diameters and masses.Comment: 14 pages, 10 figures (accepted by Astronomy & Astrophysics). arXiv admin note: text overlap with arXiv:1901.0937

Primaarne süsteemne vaskuliit närvisüsteemi kahjustusega.

Primaarne süsteemne vaskuliit on lastel harva esinev haigus, mille põhjuseks on immuunne düsfunktsioon. Haiguse kliiniline pilt on varieeruv, mistõttu diagnoosimine võib olla raskendatud. Kirjeldatud juhul esines kliinilises pildis kauakestev palavik ning vereanalüüsis põletikunäitajate mõõdukas tõus, millele lisandusid artriit, perikardiit ja kesknärvisüsteemi kahjustus. Peaaju vaskuliitiliste isheemiliste kollete diagnoosimiseks kasutati magnetresonantstomograafiat. Eesti Arst 2003; 82 (2): 70–73 HAIGUSJUH