ArUco märgiste tuvastusel põhinev liitreaalsuskaardimäng

ArUco is a fiducial marker detection library that uses a square marker system for identifying different patterns with unique values. This thesis explores the possibility to use those markers as an AR element in video games so, that any physical marker may represent any virtual object that is assigned to it in the software. Such system could be used for purposes, where the cost or volume of game specific cards is too high. First and second part of the thesis give a brief overview of AR/VR-, mobile- and overall video gaming industry. Third part looks into fiducial marker detection and more specifically ArUco technology. Fourth part describes the development process of a mobile application and fifth part presents the results of the carried out user testing

Kohtuarstiteaduse õpetamisest Eesti Vabariigi algusaastail

Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal tõi kaasa muutused kohtuarstiteaduse erialal, kui uuendati kohtu arstliku töö korraldust nii Tartu Ülikoolis, Tartu linnas ja maakonnas kui ka kogu Eestis. Loomis- ja or ganiseerimistöö eesotsas seisis kohtuarstiteaduse professor Siegfried Talvik, kes kirjutas vajadusest panna Tartu linnas ja maakonnas kohtu-politseiarsti funktsioonid ülikooli kohtuliku arstiteaduse instituudi peale. See oli vajalik niihästi arstiteadlaste kui edaspidi ka juristide õpetamise huvides ning oli oluline, sest “meie ülikooli kohtuliku arstiteaduse instituut on praegu ja vist küll edas pidigi pikemat aega veel ainukeseks õppeasutuseks, mis peab andma vabariigile küllaldaselt ettevalmistatud kohtu- ja politseiarste” (1). Jurist Otto Tief kirjutas 1923. aastal artiklis “Kohtu-arstlik ekspertiis kriminaalprotsessis”, et iga arsti võib eksper dina kohtusse kutsuda (2). Eesti Arst 2005; 84 (9): 626–63

An ongoing process of modernization: Libraries and librarianship in Estonia

Libraries are a component of our ever-changing social environment. Organizational change in libraries involves many activities, including the development of mission statements, the refinement of goals regarding the role of the library in the knowledge society, the restructuring of organizations, the use of information and communication technologies, the training of librarians, and the management of finances. Estonian libraries are information centers that support research and innovation by providing the access to scholarly and professional information; supporting education, lifelong learning, and cultural development; introducing world culture; ensuring information provision to all social groups; supporting the development of the information society through the implementing new technologies; contributing to the integration of the European information treasury; and helping to gain an international reputation for Estonia.published or submitted for publicatio

Universals in the context of Juri Lotman's semiotics. Appendix: three lectures by Juri Lotman = Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis = Об универсалиях в контексте семиотики Юрия Лотмана

http://www.ester.ee/record=b2357514*es

(Religious) belief and atheism from a semiotic viewpoint

The article attempts to give a semiotic definition of the intellectual attributes of belief (in its broader sense), religious belief and atheism, treating all three of them as sign systems – cultural languages.To define the formal structure of the phenomenon of religion, five aspects of the corresponding communicative act should be considered – the orientational, the sign-creating, the cognitive, the teleological and the energetic ones. Belief as an orientational act cannot be treated without including autocommunication: the I-you relation is accompanied by the I-I relation in the form of vertical and horizontal topological imaginations. The sign-creating aspect of belief is expressed, on the one hand, in the performative characteristics of utterances (utterance = act) and, on the other hand, in symbolic mnemonic programming. As a cognitive act, communication typical of belief is mythological, expressing identification with the addressee and the subjective eternity of the relation. Teleologically, belief is connected with the existential projection; energetically we treat belief as energeia – the creative force of man. Relying on the Scriptures and theological literature (mainly the works of Paul Tillich), the article analyses the appearance of all these communicative characteristics in religious sign-creating.Atheism as negation of God is formally an antithetic structure of thinking, which is characterized by the symmetry of the antithetic plus-side with the intellectual characteristics of the minus-side. Based on the characteristics of belief, it is particularly interesting to observe how Marx (and his disciples) have “furnishedˮ the orientational, teleological and energetic characteristics of atheism, and how the dedicative structure of thinking has also given birth to earthly gods

Haiguspõhjuslike geenide tuvastamine statistiliste meetoditega

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneHaiguste mõistmiseks ja ravimiseks on keskseks eelduseks põhjuslike, haigusprotsessides osalevate geenide väljaselgitamine – selliste geenide poolt kodeeritud valkude tööd saab ravimite abil haigustele pärssivalt ümber korraldada. Põhjuslike seoste leidmisel on peamiseks standardiks laboratoorsed katsed ja kontrollgrupiga kliinilised uuringud, kuid nende läbiviimine on kulukas ja aeganõudev. Käesolevas doktoritöös näitame, et haigusi ja teisi kompleksseid fenotüübilisi tunnuseid põhjuslikult mõjutavaid geene saab märksa efektiivsemalt tuvastada statistiliste meetoditega. Geneetikas on põhjuslik analüüs alles hiljuti hoo sisse saanud seoses rahvuslike biopankade poolt kogutud suurte andmemahtude rakendamisega. Valdkond on uudne ja suure potentsiaaliga, mistõttu on vastav matemaatiline teooria alles kujunemisjärgus ja kiiresti arenev. Pühendame doktoritöös märkimisväärset tähelepanu nii selle teooria süstemaatilisele esitusele kui ka praktilistele edasiarendustele. Põhjusliku statistilise analüüsi alusprintsiipe rakendades töötame välja metoodika põhjuslike geenide tuvastamiseks väikestest valimitest (n ≈ 500), informeerides põletikumarkeri C-reaktiivse valgu funktsiooni immuunvastuses. Domeeniteadmistele tuginedes loome põhjuslike mudelite eelduste suhtes robustse algoritmi, mis võimaldab mistahes haiguse või komplekstunnuse toimemehhanismides olulist rolli omavaid geene avastada hüpoteesivabalt üle terve genoomi. Süvitsi vaatleme ühes haigustega seotud genoomipiirkonnas (16p11.2) leiduvate geenide mõju reproduktiivtervisele, osutades just funktsionaalselt olulistele geenidele. Personaalmeditsiini arenguid silmas pidades uurime ka põhjuslike geenide sõltuvust soost. Samuti hüpotiseerime, kas populaarsed assotsiatsiooniuuringud geenide ja haiguste vahel tuvastavad põhjuslikke geene, haigustest tingitud muutusi geeniekspressioonis või pelgalt juhuslikku müra. Peamised teadustöö tulemused verifitseerime laboris katseliselt.A prerequisite in understanding and curing disease is the identification of genes active in disease processes – drugs could be developed to target the proteins encoded by such causal genes. The main standard in discovering causal relationships between traits is provided by lab experiments and randomized clinical trials but these can be time-consuming and expensive to undertake. In this dissertation, we show that functionally relevant genes in the development of diseases and other complex traits can be more effectively identified using statistical methods. Causal statistical analysis in genetics has only recently been propelled by taking advantage of the vast amount of data collected by national biobanks. Due to the novelty and projected impact of the field, the corresponding mathematical theory is still evolving and rapidly so. We direct considerable attention to systematically introduce this theory and then further expand on it in practical applications. We apply the principles of causal analysis to develop methodology for identifying causal genes in small samples (n ≈ 500), ascertaining the function of an inflammatory biomarker C-reactive protein in immune response. By utilizing domain knowledge, we create an algorithm – robust to the assumptions of causal models – for hypothesis-free identification of causal genes to arbitrary complex traits over the entire genome. Furthermore, we take an in-depth look into a specific disease-associated genomic region (16p11.2) and are able to pinpoint genes responsible for reproductive health. With respect to the personalized medicine movement, we study whether the causal genes differ between sexes. Finally, we hypothesize whether the popular association studies between gene expression and complex traits identify causal genes, disease-induced changes in gene expression or simply random noise. We validate our primary research results with lab experiments.https://www.ester.ee/record=b541721

The vote on activation of article 7 against Hungary in the European Parliament: voting trends and explanatory factors

Hungary is the first country that Article 7 has been used against, since it went into effect in 2003. This thesis has the goal to contribute to the understanding of MEPs’ voting behaviour, when it comes to politically sensitive and divisive votes such as the one on Article 7. The analysis aims to highlight the main factors behind the voting dynamics on Article 7 in the European Parliament. Voting trends are looked at in regards of activating Article 7 assess what role MEPs party affiliation and national background has played. The conceptional chapter of the thesis will give overview of the developments in Hungary, the function of Article 7 and lastly the Sargentini report will be discussed. Furthermore, MEPs voting behaviours and what can affect party group cohesion will be discussed. Second part of the thesis is the empirical part, where the analysis will be conducted. The thesis concludes that on sensitive topics such as this one, MEPs tend to vote in line with their national party affiliation which is some cases is the same to political group affiliation.https://www.ester.ee/record=b5240859*es

Taimedevaheline konkurents ja selle seosed taimetunnuste ja mullaprotsessidega

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKuna kõik taimed vajavad kasvamiseks samu ressursse, oleks taimedel kasulik olla head „võitlejad“ ning haarata võimalikult kiiresti palju ressursse just endale. Teisalt on taimedel vaja olla ka head „kannatajad“, et naabertaimede tekitatud survele vastu pidada. Uurisime, millised tunnused on taimede jaoks olulised maa-aluses olelusvõitluses ning leidsime, et enim survestavad konkurente taimeliigid, mis kasvatavad suurema ning horisontaalselt laiuvama juurestiku. Parimateks kannatajateks osutusid aga hoopis vähem harunenud ning sügavale ulatuva juurestikuga taimed. Taimed võimekus kasvatada konkurentsivõimet erinevatel viisidel võimaldabki paljudel liikidel koosluses kooseksisteerida. Taimejuurte ruumilise paigutuse uurimiseks kasutasime loomaökoloogiast pärinevaid meetodeid ning käsitlesime ühe taime juuri ühselulise “kolooniana”, mille liikmete (juurte) eesmärgiks on kogu pesa (taime) optimaalne toimetulek. Leidsime erinevaid käitumismustreid nii juurte paigutuse kui ka kodupiirkonna suuruse osas. Selgus, et eri liigist taimed hõivasid mullaruumi erineva efektiivsusega, mis mõjutas taimede võimet konkurentsis püsida. Lisaks liikidevahelisele konkurentsile võtsime vaatluse alla ka taimede konkurentsi liigikaaslastega ja võimet lähisugulasi ära tunda ning nendega konkurentsi vältida. Leidsime, et geneetiliselt lähedaste sugulaste äratundmine taimekooslustes ei pruugi olla väga tavaline. Katses kasvatatud kaheksast liigist vaid üks, valge ristik, käitus sugulastega koos kasvades kooperatiivselt, püüdes vähendada otsest konkurentsi ning investeerides kaugemale levimisse. Kasvades koos mittesugulastega panustasid taimed pigem ressursside haaramisse naabertaimede arvelt. Sugulaste äratundmine naabrite hulgast tõi kaasa muutusi taimede kasvus ja keemilises koostises, mis omakorda mõjutas läbi surnud juurte ja mikroobide elutegevuse ka toitainete ringlust mullas. Taolised muutused võivad osutuda oluliseks just liigivaestes kooslustes, kus laialt levinud liigi geneetiline mitmekesisus võib kujundada mulla viljakust.All plants need roughly the same resources to survive and reproduce. To be successful members in a community, plants have to be good “fighters”, capturing resources at the expense of their neighbours, and be resilient “sufferers” in order to withstand suppression from neighbouring plants. One aim of my doctoral thesis was to determine which belowground traits enhance species’ ability to suppress and tolerate neighbours. It turns out that a larger and wider root system hampers neighbouring plants’ growth the most. On the other hand, plants with less branched and deeper root systems are better at tolerating competitive pressure from neighbouring plants. Plants can use different approaches to increase their competitive ability, this in turn enables the opportunty for different species to stably co-exist in the same community. In the second experiment, we used novel methods to examine how plant root systems occupy soil space and defend it from competitors. We examined eight common grassland species and found that these species lacked territorial behaviour as their foraging areas overlapped extensively in species mixtures. However, several species defended their core foraging areas to some extent by aggregating their roots and preventing invasion by other species. We also wanted to find out how widespread kin recognition is in plants and how plants modify their morphology in response to kin. It appears that kin recognition may not be very common in grasslands. According to our results, only one speies of eight, Trifolium repens, exhibited clear responses to neighbours of different genetic relatedness and showing cooperative behaviour towards kin by reducing competition and investing more into seed production. Kin recognition in plants may have wider implications at the ecosystem level, including changes in interactions with soil microorganisms. We found that kin recognition may be important in species-poor plant communities where genetic diversity in the dominant plant species influences the chemical composition of dead plant material which in turn modifies microbial activity in the soilhttps://www.ester.ee/record=b528398

The role of nature in Jon Krakauer’s Into the Wild and Sean Penn’s film adaptation

Käesolev töö uurib looduse rolli Jon Krakaueri tõsielul põhinevas raamatus „Üksindusse“ ja sellel põhinevas Sean Penni filmiadaptsioonis. Töö peamine eesmärk on uurida looduse rolli kolmest aspektist: esiteks, milline on looduse roll ja funktsioon raamatu ja filmi narratiivides; teiseks, kuidas on roll narratiivides seotud Christopher McCandlessi eluga ning kolmandaks, millist rolli täidab loodus Ameerika kultuurikontekstis. Magistritöö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist ja kokkuvõttest. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade Christopher McCandlessi taustast, kelle elu on Krakaueri raamatu teemaks ning McCandlessi kirjanduslikest eeskujudest ja nende mõjust temale. Esimeses peatükis käsitletakse looduse ja kultuuri vahelist suhet, toetudes ökokriitikale ja pastoraali ja metsiku looduse kirjanduslikele troopidele. Esimene peatükk keskendub ka looduse tähtsusele Ameerika kultuurikontekstis. Teine peatükk keskendub looduse rolli võrdlusele raamatus ja filmis, tuginedes esimese peatüki teoreetilisele materjalile. Tähelepanu pööratakse looduse rolli erinevustele raamatus ja filmis ja püütakse leida seletusi raamatu ja filmi erinevatele fookustele. Töö käigus selgus, et Krakaueri raamatus esindatud looduse rollid on mitmekesisemad ja täidavad erinevaid ülesandeid, funktsioneerides süžee edendamise vahendina, inspiratsiooniallikana ja ka keskse mõistena Ameerika kultuurikontekstis. Penni filmiadaptsoonis on looduse roll olla rohkem tagaplaanil, sest Penn keskendub rohkem inimsuhete ja nende mõjude lahkamisele, seetõttu on Krakaueri raamatus paremini esindatud nii looduse erinevad küljed kui ka inimese ja looduse vahelise suhte olulisus ja lähedus

Values education through media education in EFL classroom in forms 8-9

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida võimalusi põhikooli riikliku õppekava nõuete järgimiseks inglise keele kui võõrkeele tunnis ning luua tunnikava, mis keskenduks õppekavas esitatud läbivatele teemadele ja üldpädevustele. Tunnikava keskendub meediakasvatusele ja väärtuskasvatusele ning nende võimalikule kombineerimisele inglise keele õppega. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist ja kokkuvõttest. Töö sissejuhatuses antakse lühiülevaade riikliku õppekava nõuetest ja meediakasvatuse ja väärtuskasvatuse rollist õppekavas. Sissejuhatuses tutvustatakse ka tunnikava koostamise põhjuseid. Töö teoreetilises osas käsitletakse laiemalt õppekava läbivaid teemasid ning üldpädevusi. Lisaks sellele keskendub teoreetiline peatükk põhjalikumalt ka meediakasvatuse ja väärtuskasvatuse rollile ja taustale. Töö empiiriline osa kätkeb endas põhimõtteid, mida kasutati tunnikava loomisel. Peale selle tegeleb empiiriline osa ka sihtrühma õpilaste tutvustamisele, kellele tunnikava läbi õpetati ning tunnikava ja katse-õpetamise analüüs. Tunnikava analüüs näitas, et õpilased ei suutnud võrdselt tähelepanu pöörata kõigile kolmele tunnikava aspektile: meediakasvatusele, väärtuskasvatusele ja inglise keelele. Kõige paremad tulemused saavutati inglise keele tasemel, mis oli ka ainuke konkreetselt hinnatav tunnikava aspekt. Meediakasvatuse ja väärtuskasvatuse aspektide eest õpilased hindeid ei saanud, sest antud tunnikava läbiõpetamise periood oli liialt lühike järelduste tegemiseks, kuna riiklik õppekava näeb ette, et õppekava läbivaid teemasid ja üldpädevusi arendatakse kogu põhikooliõppe kestel