Sedimentary record of heavy metals in Lake Rõuge Liinjärv, southern Estonia

Anthropogenic impact on Lake Liinjärv (Rõuge, southern Estonia) was studied back to the mid-19th century on the basis of heavy metals (Pb, Cu, Zn, Mn, and Hg) and geochemical parameters of a short sediment core dated by 210Pb isotopes. The development of the lake and its sediment composition are heavily influenced by the inflow of saturated calcareous waters that cause precipitation of calcium carbonates. The concentrations of most of the metals started to increase at the end of the 1970s. This is most clearly observable for Zn, Cu, and Pb. At the same time the distribution pattern of Mn seems to be controlled mainly by the redox conditions in the hypolimneon. The main sources of pollutants in Lake Liinjärv, due to its large catchment area, are the influence of agricultural activity and atmospheric input. Organic matter is the main factor affecting heavy metal (Pb, Hg, Cu, and Zn) distribution in lake sediments

Identification of dissolved organic matter size components in freshwater and marine environments

Dissolved organic matter (DOM) in the transition zone from freshwater to marine systems was analyzed with a new approach for parameterizing the size distribution of organic compounds. We used size-exclusion chromatography for molecular size analysis and quantified colored DOM (CDOM) on samples from two coastal environments in the Baltic Sea (Roskilde Fjord, Denmark and Gulf of Gdansk, Poland). We applied a Gaussian decomposition method to identify peaks from the chromatograms, providing information beyond bulk size properties. This approach complements methods where DOM is separated into size classes with pre-defined filtering cutoffs, or methods where chromatograms are used only to infer average molecular weight. With this decomposition method, we extracted between three and five peaks from each chromatogram and clustered these into three size groups. To test the applicability of our method, we linked our decomposed peaks with salinity, a major environmental driver in the freshwater-marine continuum. Our results show that when moving from freshwater to low-salinity coastal waters, the observed steep decrease of apparent molecular weight is mostly due to loss of the high-molecular-weight fraction (HMW; >2 kDa) of CDOM. Furthermore, most of the CDOM absorbance in freshwater originates from HMW DOM, whereas the absorbing moieties are more equally distributed along the smaller size range (<2 kDa) in marine samples.Peer reviewe

Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne

Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks.Lõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Käesolev aruanne võtab kokku uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“ olulisemad järeldused. Uuringut rahastati Eesti Teadusagentuuri Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ (leping nr 7.2-2/20/24). Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu viis läbi kolmest organisatsioonist koosnev konsortsium, kuhu kuulusid Eesti Maaülikool (3 töögruppi), Eesti Konjunktuuriinstituut ja Eesti Taimekasvatuse Instituut. Uuringu lähteülesande kohaselt oli uuringu eesmärgiks luua ettevõtetele toimepidevuse hindamiseks universaalne lähenemine (edaspidi mudel), pakkuda välja varustuskindluse mõõdikud ja sihttasemed ning pakkuda välja soovitused, kuidas korraldada varustuskindluse lahendamine Eesti oludele sobivaimal ja riigieelarvet ning ettevõtjaid vähem koormaval viisil.Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu