On inter-industry relatedness and regional economic development

The dissertation aims to advance our understanding about the role of local industry structure in regional economic development. More specifically, it investigates how relatedness between local industries (i.e. similarities in what kind of knowledge industries use) contributes to and constrains regional economic development. Empirically, the dissertation investigates Swedish regional development in 1991-2010.Inter-industry relatedness is a key concept in evolutionary economic geography and has a prominent role in narratives explaining the evolution of regional economies. The diversity of local industries and relatedness between them serve as sources of feedback and path dependencies that mould regional development trajectories. It is widely accepted that firms benefit from the local presence of other firms in related industries and such local related variety increases regional employment growth. Often these growth benefits are assumed to be ‘in the air’ or in local ‘buzz’ taking the form of pure knowledge spillovers via unintended interactions between individuals. The dissertation argues that the role of market-mediated knowledge flow channels like labour mobility is underestimated.Economic diversification is a major source of dynamics in regions. Researchers and policymakers increasingly recognise that existing industrial structure and local capabilities condition which new activities will be feasible to develop in regions. This is supported by empirical studies showing that regions tend to diversify into activities that are related to their current industry mix. For example, regions manufacturing cars are more likely to start producing motorcycles than tennis rackets. The dissertation demonstrates that regions’ potential for such related diversification has an inverted U-shaped relationship with regional size. The highest potential is in large and medium-sized regions, while core regions have few related diversification opportunities since they already host most industries. Actual diversification events are largely in line with the potential – fewer new related industries enter small and core regions than mediumsized and large regions. The dissertation also proposes a framework that connects various regional development paths (ranging from path shifting to path creation) to the features of local industrial structure that supports these paths (e.g. related variety, related diversification potential) and to the mechanisms associated the paths (e.g. incremental innovation, entrepreneurial cost discovery).Finally, the dissertation challenges the current static view of relatedness and demonstrates that relatedness is a dynamic phenomenon. Furthermore, growth impact of emerging, stable and disappearing relatedness linkages varies by regional type. Relatedness ties have a ‘best before date’ and over time deplete their potential to generate inter-industry knowledge spillovers and stimulate innovation. At a more general level, the dissertation calls for studying the role and evolution of inter-industry relatedness as part of broader structural change processes

Kolmteist pingikatet Eesti Pärimusmuusika Keskusesse

https://www.ester.ee/record=b4093994*es

Lämmastikreostuse eemaldamise geneetiline potentsiaal vabaveelistes tehismärgalades

Põllumajanduses on viimastel aastakümnetel kasutatud üha rohkem lämmastikväetisi, et hoogustada toiduainete tootmist kasvavale maailma elanikkonnale. Reaktiivse lämmastiku kasutamise märkimisväärne suurenemine on põhjustanud tugevat lämmastikureostust ning hakanud mõjutama inimeste ja ökosüsteemide heaolu. Tehismärgalade kasutamine lämmastikreostuse eemaldamiseks on kuluefektiivne viis, kuidas eemaldada üleliigsest väetiste kasutamisest tingitud hajusreostust ning leevendada keskkonnaprobleeme. Käesolevas töös uuriti lämmastikreostuse eemaldamise geneetilist potentsiaali kolme vabaveelise märgala vahel (EST, FRA ja USA). Tulemustest selgus, et denitrifikatsioonil on geneetiliselt suurem potentsiaal toimuda Vända (EST) ja Ohio (USA) tehismärgalas ning Rampilloni (FRA) tehismärgalas on suurem potentsiaal nitrifikatsioonil. Lisaks on Vända märgalal geenikoopiate põhjal suurem potentsiaal edukamaks ANAMMOX-i, COMAMMOX-i ja DNRA protsessi toimimiseks ning N2 fikseerimiseks võrreldes Rampilloni märgalaga

Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaalmajanduslike protsesside peegeldus

Magistritöö „Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaal-majanduslike protsesside peegeldus“ on uurimuslik töö, mis kaardistab Hiiumaa põrandakatete ajaloo viimase saja viiekümne aasta jooksul (1870-2022). Uurimuse eesmärk on anda ülevaade, millised kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud olud on mõjutanud põrandavaipade väljakujunemist ja valmistamist Hiiumaal. Kitsamalt on vaadeldud, millisel määral on ajastus domineeriv kohalik suurtööstus või -tootmine mõjutanud tööstusjääkide kasutamist Hiiumaal käsitöönduslike põrandakatete valmistamise juures. Uurimustöö aluseks on 62 Hiiumaa põrandakatete Eesti muuseumites ning autori poolt läbi viidud välitööd (2019-2023). Magistritöö on jaotatud kümneks sisupeatükiks, millest esimeses on vaadeldud, millised ajaloolis-poliitilised ja kultuurilised murdepunktid on võimendanud või vähendanud Hiiumaa põrandakatete variatiivsust. Järgnevad üheksa peatükki on pühendatud põrandakatetes kasutatud materjalidele – taimsed materjalid, kalev, lõng, karusnahk, võrgulina, kile, heinapallinöör, kalts ja suurtööstuste tekstiilijäägid. Kõiki peatükke toetavad fotodega lisad.https://www.ester.ee/record=b5560973*es

Kärdla kalevivabrik Hiiumaa vaibakultuuri mõjutajana

https://www.ester.ee/record=b4008014*es

Koroonaviiruse omikrontüve vastane antikehade kaitse ja T-rakuline immuunvastus pärast BNT162b2-vaktsiini tõhustusdoosi saamist

Eesti Arst 2023; 102(2):11

Precise, Genotype-First Breast Cancer Prevention : Experience With Transferring Monogenic Findings From a Population Biobank to the Clinical Setting

Although hereditary breast cancer screening and management are well accepted and established in clinical settings, these efforts result in the detection of only a fraction of genetic predisposition at the population level. Here, we describe our experience from a national pilot study (2018-2021) in which 180 female participants of Estonian biobank (of >150,000 participants in total) were re-contacted to discuss personalized clinical prevention measures based on their genetic predisposition defined by 11 breast cancer-related genes. Our results show that genetic risk variants are relatively common in the average-risk Estonian population. Seventy-five percent of breast cancer cases in at-risk subjects occurred before the age of 50 years. Only one-third of subjects would have been eligible for clinical screening according to the current criteria. The participants perceived the receipt of genetic risk information as valuable. Fluent cooperation of project teams supported by state-of-art data management, quality control, and secure transfer can enable the integration of research results to everyday medical practice in a highly efficient, timely, and well-accepted manner. The positive experience in this genotype-first breast cancer study confirms the value of using existing basic genomic data from population biobanks for precise prevention.Peer reviewe

Metaani tootmise ja tarbimise mikrobioloogiline potentsiaal erinevat tüüpi haljaskatustel

Linnade erinevaid keskkonnaprobleeme on väga edukalt võimalik lahendada kuluefektiivselt mitmesuguste ökotehnoloogiliste lahendustega nagu näiteks haljaskatused, mis muuhulgas aitavad kaasa ka linnaõhu puhastamisele. Metaaniringe protsesse haljaskatuste pinnases viivad läbi erinevad mikroorganismid. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida bakterite ja arhede ning metanogeenide ja metanotroofide arvukusi ja proportsiooni mõjutavaid füüsikalis-keemilisi faktoreid ning hinnata geeniparameetrite seoseid CH4 emissiooniga erinevat tüüpi haljaskatustel. Viieteistkümnest kogutud pinnaseproovist eraldati DNA ja määrati reaalaja PCR meetodil arhede ja bakterite spetsiifiliste 16S rRNA ja metanogeenide (mcrA) ja metanotroofide (pmoA) markergeenide arvukused. Töö tulemustest selgus, et erinev haljaskatuse tüüp ei mõjutanud statistiliselt oluliselt geenikoopiate arvukusi, kuigi mõnevõrra oli metanotroofe enam mullapõhistel katustel ning oli näha tendentsi, et metanotroofide osakaalu suurenedes seoti ka enam CH4. Samuti on mullapõhistel katustel kõrgem niiskusesisaldus, mis võib suurendada mikrobioloogilist aktiivsust ja tõsta CH4 sidumise võimekust. Samuti võib mullapõhiste katuste CH4 sidumisvõimet seostada madala mulla pH-ga, mis tõi kaasa väiksema arhede hulga kasvusubstraadis ning kõrge mulla magneesiumisisaldusega, mis on vajalik element bakterite, sh metanotroofide, jagunemisel. Ka mulla orgaanilise aine sisaldus ja süsiniku-, lämmastiku- ja fosforisisaldus mõjutasid positiivselt metanotroofide arvukust haljaskatustel. Kergkruusapõhiste katuste kõrgem väävlisisaldus tingis kõrgema arhede geenikoopiate arvukuse. Kuigi metanogeene oli haljaskatuste muldades liiga vähe, et neid reaalaja PCR-i abil tuvastada, võib eeldada, et neid seal siiski leidub ning sobivatel tingimustel võivad nad ka aktiivsed olla

Regional differences in how related variety ‘works’: the case of labour mobility

The benefits of related variety on regional employment growth have become a prevailing view. However, these remain potential benefits unless channels (e.g. labour flows, inter-firm cooperation) and regional capabilities are in place to convert them into actual growth. This paper focuses on the labour mobility channel and proposes a way to measure the realized part of related variety. It demonstrates that in Sweden, core regions make ten times more use of their related variety potential via labour mobility than small, peripheral regions. Moreover, even in core and large regions only a handful of potential ties are realized. Most firms in small regions must rely on other channels to convert related variety potential into growth. Furthermore, while local labour flows between related industries are associated with higher employment growth, no evidence is found that, on average, other channels bring growth benefits in small regions. Thus, the paper argues that the role of market-mediated knowledge flow channels like labour mobility is underestimated compared to pure spillovers via unintended interactions. Consequently, it is important to go beyond assuming that the benefits of related variety are ‘in the air’ or in local ‘buzz’ and focus on specific channels at work