Rauapuuduse ja rauapuudusaneemia levimus ning põhjused Tartu 9–12 elukuu vanustel imikutel

Lastel tekib rauapuudusaneemia kõige sagedamini kiire kasvu perioodil ja selle põh ju seks on tavaliselt raua vähesus toidus või halb biosaadavus. Rauapuuduse ja raua puudus aneemia levimuse uuringus Tartu 9–12 kuu vanustel imikutel selgus, et aneemia esines kolmandikul uuritavatest lastest, kusjuures rauapuudusaneemia oli 12% ja raua puudus 10%, ning selle põhjuseks olid toitmisvead. Ennetuseks on vajalik lapse vanemate nõustamine imiku õigest toitmisest ja vereanalüüs 9–12 kuu vanuselt. Eesti Arst 2004; 83 (5): 291–29

Väga enneaegsete vastsündinute ravitulem Eestis

Artiklis on esitatud ülevaade väga enneaegsete vastsündinute ravitrendidest maailmas ja Eesti Perinatoloogia Seltsi algatusel korraldatud uuringust, millest selgusid selle patsiendirühma ravitulemused Eestis. Aastatel 2007–2008 hinnati internetipõhise “Vastsündinute tervise andmekogu” baasil enneaegseid vastsündinuid ravitakse Eestis aktiivselt. Laste elulemus on kõrge ja varane haigestumine suur. Eesti Arst 2009; 88(Lisa4):12−2

Pärilike ainevahetushaiguste diagnoosimise kokkuvõte ajavahemikul 1990–2017 TÜ Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskuses

Taust. Pärilike ainevahetushaiguste korral on tegemist ühe biokeemilise raja sünteesi või lagunemise häirega, mis põhjustab toksiliste metaboliitide kuhjumist organismis. Iseseisvalt esineb pärilikke ainevahetushaigusi harva, kuid kokku on nende esinemissagedus ligikaudu 40 haigusjuhtu 100 000 sünni kohta ehk 1 : 2500. Eesmärgid. Töö eesmärk oli koostada ülevaade Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskuses diagnoositud pärilikest ainevahetushaigustest ja/või ravil käivatest patsientidest, haigusrühmade alajaotusest ning diagnoosimismeetoditest ajavahemikul 1990–2017. Metoodika. Pärilike ainevahetushaigustega patsientide leidmiseks analüüsiti TÜ Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskuse arhiivi andmeid ning tehti päring elektroonilise haigusloo infosüsteemis (eHL). Täiendavaid andmeid saadi ka keskuse arstidelt ning molekulaardiagnostika laborist. Iga patsiendi kohta fikseeriti isikukood, sünniaasta, päriliku ainevahetushaiguse diagnoos, haiguse diagnoosimise aasta, biokeemiliste ja molekulaargeneetiliste uuringute tulemused, ravi ja hetke staatus. Tulemused. Tulemustest selgus, et kokku diagnoositi aastatel 1990–2017 pärilikke ainevahetushaigusi 296 patsiendil. Kõige sagedamini diagnoositi aminoatsidopaatiaid (33,5%), lüsosomaalseid haigusi (19,3%) ning energia metabolismi defekte (18,9%). Statistiline analüüs näitas aastatel 1990–2017 pärilike ainevahetushaiguste diagnoosimise sagenemist 0,31 juhult (1 : 327 654) 1,6 juhuni (1 : 63 869) 100 000 inimese kohta. 296 juhust oli lapseeas diagnoositud 217, mis andis sünnisageduseks 36 juhtu 100 000 elussünni kohta ehk 1 : 2778. Järeldused. Uurimistöö näitas, et pärilike ainevahetushaiguste diagnoosimise võimekus on oluliselt suurenenud. Töös leitud pärilike ainevahetushaiguste sünnisagedus (1 : 2778) korreleerub kirjanduses tooduga

Pika ahelaga rasvhapped enneaegsete ja ajaliste vastsündinute emade rinnapiimas

Toidu rasvasisaldus ja kvaliteet mõjutab areneva organismi struktuuri ning talitlust. Rasvhapete kliiniline tähtsus tuleneb nende osalusest metaboolsetes protsessides, nende defitsiit või liig toidus võib metaboolseid protsesse häirida. Eestis ei ole uuritud rasvhapete sisaldust vastsündinute toidus – emade rinnapiimas. Artiklis on käsitletud enneaegsete ja ajaliste vastsündinute emade ternes- ja küpse rinnapiima rasvhapete, sealjuures pika ahelaga polüküllastamata rasvhapete sisaldust ning nende seost ema toiduga. Eesti Arst 2003; 82 (8): 532–53

Kõnekeskuse lateralisatsioon ja kaugtulemused erineva vaskulaarse alatüübiga perinataalse insuldiga lastel

Eesti Arst 2022; 101(12):71

Ipsilesional volume loss of basal ganglia and thalamus is associated with poor hand function after ischemic perinatal stroke

Background Perinatal stroke (PS) is the leading cause of hemiparetic cerebral palsy (CP). Involvement of the corticospinal tract on neonatal magnetic resonance imaging (MRI) is predictive of motor outcome in patients with hemiparetic CP. However, early MRI is not available in patients with delayed presentation of PS and prediction of hemiparesis severity remains a challenge. Aims To evaluate the volumes of the basal ganglia, amygdala, thalamus, and hippocampus following perinatal ischemic stroke in relation to hand motor function in children with a history of PS and to compare the volumes of subcortical structures in children with PS and in healthy controls. Methods Term born PS children with arterial ischemic stroke (AIS) (n = 16) and with periventricular venous infarction (PVI) (n = 18) were recruited from the Estonian Pediatric Stroke Database. MRI was accuired during childhood (4-18 years) and the volumes of the basal ganglia, thalamus, amygdala and hippocampus were calculated. The results of stroke patients were compared to the results of 42 age- and sex-matched healthy controls. Affected hand function was evaluated by Assisting Hand Assessment (AHA) and classified by the Manual Ability Classification System (MACS). Results Compared to the control group, children with AIS had smaller volumes of the ipsi- and contralesional thalami, ipsilesional globus pallidus, nucleus accumbens and hippocampus (p 0.5; p < 0.05) and larger volume of the contralesional putamen and hippocampus (r < - 0.5; p < 0.05). In children with PVI, size of the ipsilesional caudate nucleus, globus pallidus, thalamus (p 0.55; p < 0.05) in children with PVI. Conclusions Smaller volume of ipsilesional thalamus was associated with poor affected hand function regardless of the perinatal stroke subtype. The pattern of correlation between hand function and volume differences in the other subcortical structures varied between children with PVI and AIS. Evaluation of subcortical structures is important in predicting motor outcome following perinatal stroke.Peer reviewe

Muutused aju ja siseelundite verevoolu kiiruses asfüksias sündinud vastsündinutel

Raskes asfüksias sündinud lastel teki&shy;vad pärast sündi lisaks neuroloogiliste&shy;le probleemidele mitmete elundite ve&shy;revarustuse häired. Elundikahjustuse ulatust aitab hinnata verevoolukiiruste uurimine aju ja vistseraalsete organite arterites. Raske hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia (HIE) korral kujuneb esimesel elunädalal vasoparalüüsi tõttu oluline aju verevoolu kiiruse suurene&shy;mine. Ülemises mesenteriaalarteris ja truncus coeliacus’es esineb kerge ning mõõduka HIE korral esimestel tundidel asfüksia järel verevoolukiiruse kompen&shy;satoorne suurenemine, raske HIE korral verevoolukiiruse vähenemine neeruar&shy;teris ja mesenteriaalarteris. Ühe kuu va&shy;nuses verevoolukiirused vistseraalsetes arterites normaliseeruvad, raske HIEga lastel kujuneb väike pea ümbermõõt ja väike verevoolukiirus ajuarterites. Eesti Arst 2 008; 87(10):755−76

Exploring the risk factors for differences in the cumulative incidence of coeliac disease in two neighboring countries : the prospective DIABIMMUNE study

Background: During the last several decades the prevalence of coeliac disease (CD) has increased worldwide. Aim: To compare the cumulative incidence of CD between Estonian and Finnish children and to identify the risk factors. Materials and methods: Children were recruited as part of the DIABIMMUNE Study. In the birth cohort (BC) 258 children from Estonia and 305 from Finland, and in the young children's cohort (YCC) 1363 and 1384 children were followed up, respectively. The diagnosis of CD was made in accordance with the ESPGHAN guidelines-the presence of IgA-tTG antibodies and small bowel villous atrophy. Results: During the study period 29 children developed CD. The cumulative incidence of CD was significantly higher in Finland (0.77% vs 0.27%; P = 0.01). No difference was seen between the children with CD and the controls in the duration of breastfeeding or the age at cereal introduction. The BC children with CD had had significantly more episodes of infections with fever by the age of 12 months compared to the controls (3.4 vs 1.4; P = 0.04). Conclusion: The 5-year cumulative incidence of childhood CD is significantly higher in Finland than in Estonia. Sequential infections early in life may increase the risk for developing CD. (C) 2016 Published by Elsevier Ltd on behalf of Editrice Gastroenterologica Italiana S.r.l.Peer reviewe

Hematoloogilise automaatuuringu referentsväärtused Eesti täiskasvanutel

Taust ja eesmärk. Hematoloogiline automaatuuring (hemogramm) on üks kõige sagedasemaid uuringuid meditsiinilaboris. Kuigi paljudes Eesti laborites on hemogrammi uurimiseks kasutusel sama tootjafirma analüsaatorid, on referentsväärtused enamasti erinevad. Uuringu eesmärk oli välja töötada ühtsed hemogrammi populatsioonipõhised referentsväärtused Eesti täiskasvanutele. Metoodika. Referentsisikuteks kutsuti terved isikud ja vabatahtlikud esmased veredoonorid, kel ei esinenud kroonilisi haigusi ja kes ei tarvitanud ravimeid. Uuringumaterjaliks oli EDTA-veri. Proovid koguti neljas raviasutuses ja analüüsiti 3 tunni jooksul Sysmex XE- ja XN-seeria analüsaatoritel. Arvesse võeti ilma analüsaatori veateadeteta tulemused. Vereproovide põhjal ei tohtinud uuritaval olla põletikku ega latentset rauapuudust. Referentsvahemike leidmiseks kasutati mitteparameetrilist järkude meetodit, arvutati 90% usaldusvahemikud referentspiiridele. Tulemused. Analüüsiti 314 asümptomaatilise isiku vereproove, millest pärast väljaarvamiskriteeriumite rakendamist saadi andmeanalüüsiks 259 isiku tulemused (127 naist ja 132 meest). Leiti referentsvahemikud ja usalduspiirid järgmistele parameetritele: RBC (erütrotsüüdid), Hb (hemoglobiin), Hct (hematokrit), MCV (erütrotsüütide keskmine maht), MCH (keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis), MCHC (keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis), RDW (erütrotsüütide suurusjaotuvus), Plt (trombotsüüdid), MPV (trombotsüütide keskmine maht), Pct (trombokrit), P-LCR (trombotsüütide suurte vormide suhtarv), PDW (trombotsüütide suurusjaotuvus), IPF (ebaküpsete trombotsüütide suhtarv), WBC (leukotsüüdid), IG# (ebaküpsed granulotsüüdid), Neut# (neutrofiilid), Lymph# (lümfotsüüdid), Mono# (monotsüüdid), Baso# (basofiilid), Eo# (eosinofiilid). Järeldused. Töötati välja Eesti täiskasvanute ühtsed populatsioonipõhised hemogrammi referentsväärtused. Uuringu tulemused võimaldavad referentsväärtusi laborites ühtlustada, et aidata kaasa patsiendi hemogrammi tulemuste täpsemale tõlgendamisele