Spatial phase discrimination in visual perception

Inimsilm suudab kergesti eristada teatud ruumilisi faase, kuid nende faaside tajumine on erinev fovea ja perifeeria aladel ning oleneb konkreetsetest stiimulitest. Selle uurimistöö eesmärk on selgitada välja ruumilise faasi eristamise mehhanisme nägemistajus. Mõistmaks heleduse jaotuse mõju faasitajule, kasutati võrdsustatud heleduste histogrammiga mustreid. Tähelepanu mõju uurimiseks kasutati erinevaid otsingukriteeriume (erineva vs konkreetse objekti otsimine) ning varieeriti esitatud objektide arvu. Stiimulina kasutati liht- ja liit-Gabori mustreid ning histogrammiga võrdsustatud liht- ja liit-Gaborite mustreid. Töö käigus viidi läbi 3 eksperimenti. Katseisikuid oli 5 ning töö analüüsis uuriti kõigi katseisikute keskmiseid tulemusi. Selgus, et heleduse histogrammi võrdsustamine halvendab objektide eristamist. Samuti leiti, et objektide arv ei mõjuta erineva objekti otsimist, kuid mõjutab konkreetse objekti otsimist

Erectile dysfunction etiology and hormonal changes. Minireview

Erectile dysfunction etiology and hormonal changes. Minirevie

Stenkastning och explosioner i Husby: En komparativ textanalys av tematiken i nyhetsartiklar om upplopet i Husby

Syftet med den här magisteruppsatsen är att med hjälp av konkreta exempel avslöja de tematiska relationerna och skillnaderna mellan de olika textdelarna av produkten nyhetsartikel. I den här uppsatsen utgås det ifrån den generella uppfattningen att en typisk nyhetsartikel består av följande tre delar: rubrik (titel, headline), ingress (inledning) och brödtext. Utgångspunkten för den här uppsatsen är antagandet att en typisk modern läsare inte läser igenom nyhetsartiklar i dess helhet, utan så att säga bläddrar igenom rubrikerna, tills hon hittar något intresseväckande. Forskaren Daniel Dor beskriver fenomenet på följande sätt: ”The empirical starting point for this discussion is the rather obvious fact that readers do not always read news items beyond the headline. On the contrary, most readers spend most of their reading time scanning the headlines than reading the stories.” (Dor 2003: 718) Även om de typiska tidningsläsarna bara vill läsa artiklar de är intresserade av, får de en hel del information utifrån rubrikerna de möter vid den så kallade bläddringen. Därför tycker jag att frågan om rubrikernas roll i nyhetsdiskursen är relevant, speciellt för att rubrikerna kan påverka en typisk läsares, eller informationkonsuments hållning och syn i mycket högre grad än man kan ana. I den här uppsatsen antas att när man endast läser rubriker, så får man tillräckligt med informationen om något viss tema eller en viss händelse för att så att säga hänga med, men inte tillräckligt för att vara medveten om viktiga nyanser. Med andra ord får man en svart-vit bild av något tema eller händelse, och man blir inte tillräckligt informerad för att kunna dra några välgrundade eller vettiga slutsater om detta. Man kan argumentera för att utrymmet för en rubrik är begränsat, och att det är en omöjligt uppgift att lyfta fram alla viktiga moment eller nyanser av en händelse i en så liten textenhet som en nyhetsrubrik, men vid läsning av nyheter har jag upptäckt att rubrikerna i olika tidningar oftast fokuserar på likartade aspekter, och sammanträffandet av teman i rubrikerna om ett visst ämne i detta fall är märkvärdigt

Algoritmilise mõtlemise oskust arendav arvutivaba programmeerimise õppematerjal II ja III kooliastmele

Eesti põhikooli riiklik õppekava toetab digipädevuse, tehnoloogia ja innovatsioon arengut ning on suunatud pigem arvuti kasutamis, kui informaatika ja programmeerimise õppele. Sellest tulenevalt on töö eesmärk luua ning katsetada II ning III kooliastmele tunnikavad ja õppematerjalid algoritmilise mõtlemise arendamiseks arvutivaba programmeerimise kaudu. Töö tulemusena valminud arvutivaba programmeerimise ülesandeid lahendasid 6. ja 7. klassi õpilased ning materjale arendati vastavalt õpilaste antud hinnangule õppematerjali meeldivuse, arusaadavuse ja huvi kohta

Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga – kehtiv õigus versus kohalike omavalitsuste halduspraktika

https://www.ester.ee/record=b5240621*es

Analysis of wood resources in Jõgeva County

Magistritöö Metsatööstuse õppekavalMagistritöö eesmärk on anda ülevaade Jõgeva maakonnas kasvavast metsast nii erametsasektoris kui riigimetsasektoris ning analüüsida 2016. aastal Jõgevamaalt raiutud ümarpuidu sortimentide nõudlust ning pakkumust. Töös on kasutatud „Aastaraamat Mets 2014“ statistilisi koondandmeid Jõgevamaa metsade ja metsasektori kohta ning Riigimetsa Majandamise Keskuse, Vooremaa Metsaühistu ning Palamuse Metsaseltsi puidumüügi andmeid 2016. aastal. Analüüsimaks täpselt Jõgevamaalt raiutava puidu nõudluse suunda ning ettevõtete konkurentsi koostati töö käigus kaks uut valimit. Metsaseltside puidumüügi andmete valim ning RMK puidumüügi andmete valim moodustati summeerides puidumüügi kogustest ühe kliendi kohta. Kolmanda valimi moodustamiseks Jõgeva maakonna enda ettevõtete konkurentsi hindamiseks lähtuti tarnekoha kriteeriumist ning kasutati RMK puidumüügi andmeid. Metoodikast tulenevalt selgus, et Jõgevamaal on riigi- ja erametsad nii oma koosseisult kui majandamiselt küllaltki erinevad. Sarnane on puiduturu liikumine. Sinna kuhu müüs RMK oma puidu, sinna müüsid ka erametsaomanikud oma materjali läbi ühistute. Maakonna siseselt pakub ümarmaterjali turul konkurentsi 11 ettevõtet, kes peamiselt ostavad puitu omale toormaterjaliks ning kasutavad seda millegi tootmiseks.The aim of the MSc thesis is to give an overview of forestry in private and public sector in Jõgeva county and to analyse the demand and supply of roundwood in Jõgeva county in 2016. The thesis is based on statistical data in „Yearbook Forest 2014“ and on the timber sales data from the State Forest Management Centre and forest owner associations in Jõgeva county in 2016. Two datasets were compiled to analyse the demand of roundwood and competition of enterprises in Jõgeva county. Timber sales datasets from forest owners associations and from the State Forest Management Centre were elaborated on the basis of client data. Third dataset was based on the places of delivery and timber sale data from the State Forest Management Centre to assess the competition between enterprises in Jõgeva county. The results show that state and private forests are quite different in their properties and management potential in Jõgeva county. However, the activities roundwood market are quite similar, same buyers bought the timber from the State Forest Management Centre and from the forest owner associations. The roundwood market consists mainly from 11 enterprises in Jõgeva county, they buy timber as raw material for their production purposes

Algoritmide rakendamise hindamine probleemide lahendamisel Scratch'i projektide näitel

http://www.ester.ee/record=b5147838*es

Prediction of the static and dynamic modulus of elasticity of pine wood with a nondestructive ultrasonic method

Magistritöö Metsatööstuse õppekavalKäesolevas magistritöös uuriti männipuitu mittepurustaval ultraheli meetodil üle ja alla kiu küllastuspunkti niiskuse sisaldustel. Töö eesmärgiks oli prognoosida männipuidu staatilist ja dünaamilist elastsusmoodulit ultrahelimasina Proceq Pundit Lab mõõdetud tulemuste põhjal laias niiskusvahemikus (0 - 152%). Elastsusmooduli uurimine on oluline, et hinnata puidu tugevusomadusi. Männi malts- ja lülipuidu mõõdeti eraldi. Maltspuidu mõõtmisi teostati viies ja lülipuidul oli neli niiskusklassi. Antud töös mõõdeti ultraheli kahel sagedusel – 150 kHz ja 250 kHz. Ultraheli kiiruse mõõtmised toimusid piki-, tangentsiaal- ja radiaalsuunas. Töö tulemused näitasid, et veesisaldus mõjutab oluliselt ultraheli levimist männipuidus. Staatilist elastsusmoodulit saab teatava veaga prognoosida, kui mõõta lisaks ultraheli kiirustele ka tihedus ning veesisaldus puidus. Lülipuidu puhul saab staatilist elastsusmooduli prognoosida ka ilma tiheduseta. Üle kiu küllastuspunkti niiskuse sisaldustel on elastsusmooduli prognoosimine ebatäpsem. Staatilise elastsusmooduli prognoosimisel osutusid oluliseks mõlemal sagedusel tehtud ultraheli mõõtmised. Dünaamilise elastsusmoodulit saab ultraheli kiiruste põhjal prognoosida täpselt. Tarvilik oleks teha lisauuringuid, kus mõõdetakse ka paindetugevust erinevatel niiskuse sisaldustel. Erinevad uurimused on näidanud, et staatilise elastsusmooduli ja paindetugevuse vahel on tugev seos. Lisaks võiks teostada uuringuid erinevatel temperatuuridel.This Master’s thesis studied pine wood with a non-destructive ultrasonic method in moisture contents above and below the fibre saturation point. The objective of the thesis was to predict the static and dynamic modulus of elasticity of pine wood based on the results measured by the ultrasonic instrument Proceq Pundit Lab in a wide moisture content range (0–152%). Studying the modulus of elasticity is important for evaluating wood strength properties. Pine sapwood and heartwood were measured separately. Sapwood measurements were performed in five and heartwood measurements in four moisture classes. Ultrasound was measured at two frequencies – 150 kHz and 250 kHz. Ultrasonic velocity measurements were made in the longitudinal, tangential, and radial direction. Results of the thesis indicted that moisture content significantly affects ultrasound travel in pine wood. The static modulus of elasticity can be predicted with a certain error rate if density and moisture content in wood are measured in addition to ultrasonic velocities. Moreover, static elasticity of heartwood can be predicted also without density. In moisture contents above the fibre saturation point the prediction of the modulus of elasticity becomes less accurate. In the prediction of the static modulus of elasticity, ultrasound measurements at both frequencies proved significant. The dynamic modulus of elasticity can be predicted accurately on the basis of ultrasonic velocities. Further research involving measurements of wood bending strength in various moisture contents would be necessary as well. Several studies have shown that the static modulus of elasticity and bending strength have a strong correlation. Moreover, studies at different temperatures should be conducted

Õpetajakoolituse üliõpilaste ja algajate õpetajate võrdlus hinnangutes õpetajatöö erinevatele valdkondadele

https://www.ester.ee/record=b5156705*es

In memoriam Emeritus Professor Arne Lepp: A life dedicated to medicine

28 November 1928 − 23 October 201