Organic mulches compared to black plastic in organic strawberry production: effects on ground beetles

There were no significant differences in the numbers of ground beetle species or in the pooled numbers of beetles between the treatments in either season

Comparison of polyphenols and anthocyanin content of different blackcurrant (Ribes nigrum L.) cultivars at the Polli Horticultural Research Centre in Estonia

The evaluation of blackcurrant cultivars and their fruit properties at the Polli Horticultural Research Centre has been active since 1945. In addition to the assessment of biological and economic properties of cultivars, it is essential to pay attention to fruit quality. In 2014, the laboratory building of Polli Horticultural Research Centre was reconstructed within the PlantValor competence centre project, enabling to introduce HPLC methods for the determination of polyphenolic compounds in fruit quality analysis. In 2017 and 2018, the fruit quality of 37 blackcurrant cultivars of different geographical origin (Belarus, Estonia, Finland, Latvia, Lithuania, Norway, Poland, Russia, Scotland, Sweden and Ukraine) was analysed. All cultivars were grown in the genetic resources collection (2008–2019) located at the Polli Horticultural Research Centre. The main aim of the study was to analyse the content of polyphenols and anthocyanins for selecting suitable blackcurrant genotypes for breeding programmes, fruit production and possible product development. In two consecutive years of the study, the total polyphenols content in the fruits of different cultivars varied 290–634 mg 100 g-1 fresh weight (fw) and the anthocyanins 183–471 mg 100 g-1 fw

Mahepõllumajandusse sobivate marja- ja puuviljade sordikataloog

TäistekstSordiaretustöö tulemusena on puuvilja- ja marjakultuuride sortide valik lai. Kahjuks mitte kõik sordid ei sobi Eesti kliimavöötmes kasvatamiseks. Üha enam kasutavad tootjad võimalust tuua teistes riikides kasvatatavate sortide paljundus- ja istutusmaterjali, mis on aga enamasti aretatud intensiivviljeluses kasvatamiseks. Paraku on see ettevõtja risk, kui ta toob teisest riigist mahekasvatamiseks uusi sorte, mis on külmaõrnad ning haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikud. Käesolevas materjalis on koondatud puuvilja- ja marjakultuuride sordid, mida on katsetatud ja uuritud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonides. Puuviljasortide osas tutvustatakse kahte hapukirsi ja kolme maguskirsi sorti, kolme ploomi sorti, kahte pirni sorti, viit õuna sorti ja nelja astelpaju sorti. Marjasortide osas tutvustatakse seitset musta sõstra sorti, kahte punase sõstra sorti, kahte valge sõstra sorti, viit karusmarja sorti, viit vaarika sorti ja kolme maasika sorti. Kõik tutvustatavad sordid sobivad kasvatamiseks maheviljeluses. Trükistest „Mahepõllumajanduslik marjakasvatus“ ja „Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus“ saab täpsemalt lugeda marjade ja puuviljade kasvatamise, taimekaitse, koristamise ja säilitamise kohta. EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonistandikes olevate sortide kohta saab lugeda http://sordivaramu. emu.ee

Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mit-mekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt. Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on olu-line tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vasta-seid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hul-gas üha suuremat kõlapinda leidnud. Ka mahe-marjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks. Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid. See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahe-toodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väl-jaspool Eestit.Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodus-hoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel. Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal. Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses. Maheviljeluses sünteetilisi tai-mekaitsevahendeid ei kasutata. Oma tootmisük-suses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele. Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavavil-jelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaa-lutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul. Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taime-kaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki. Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjus-tajate minimaalse tõrjega.Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA. Mahepõllumajandusliku tootmise peamised ees-kirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008.Eestis oli 2016. a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1532 ha (sh ülemineku-ajal olijad). Suuremal mahepinnal kasvavad astel-paju 1084 ha, mustsõstar 167 ha, mustikas 107 ha, vaarikas 38 ha ja maasikas 34 ha. Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemar-jaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hoolda-misest, saagi koristusest ja säilitamisest, mahevil-jelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustava-test ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit

Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1951 ha (sh üleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu väikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsõstar 202 ha, mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit

Organic mulches compared to black plastic in organic strawberry production: effects on ground dwelling predatory beetles

vo

Organic mulches vs. black plastic in organic strawberry: does it make a difference for ground beetles (Col., Carabidae)?

v2006o

Supplementary table for Kaldmäe et al. in the International Journal of Fruit Science with the title Influence of pollination conditions on fruit set of selected blackcurrant genotypes and recently released cultivars

Data collection 2006-2007. Fruit set of blackcurrant (Ribes nigrum L.) cultivars ‘Almo’, ‘ Ats’, ‘ Elo’, and ‘ Karri’ and four breeder's selections was investigated under open pollination, artificial, and natural self-pollination conditions in 2006–2007

Assessment of the Aim Characteristics of Strawberry <i>(Fragaria × Ananassa)</i> Cultivars in Estonia by Using the K-Means Clustering Method

Choosing an excellent method to compare the aim characteristics of a large number of cultivars simultaneously in a sufficiently comprehensive way is often an essential challenge for breeders. This article presents the results of a comprehensive assessment of the Estonian conditions of 58 strawberry (Fragaria × ananassa) cultivars of various geographical origins according to the main economically useful markers. Based on two years of data, cultivars were clustered separately for each marker using the K-means clustering method. Considering the data on the aim characteristics, including high yield, high fruit weight, high total soluble solids TSS (°Brix) content, optimal titratable acidity TA (%) content, and a high °Brix/acidity ratio, the groups of similar cultivars formed clearly. The validation of cultivars into similar groups is important for further breeding decisions. A K-means clustering method is ideal for clustering strawberry cultivars according to their characteristics

Polyphenolic compounds in apple (Malus domestica Borkh.) cultivars grown in Estonia

Several studies have shown that apples (Malus domestica Borkh.) in the daily diet are healthy due to their rich content of phytochemicals. The aim of this study was to compare the content of polyphenols in the peels, flesh, seeds and leaves of five apple cultivars ('Antonovka', 'angstrom kero', 'Cortland', 'Karksi renett' and 'Krista') grown in Estonia. Of the 21 collected cultivars, these five were selected on the basis of their rich or distinct chemical composition according to the LC-DAD-MS/MS data. In addition, the weight of the fruit, the number of seeds in the fruit and the weight of the seeds were determined. A total of 33 compounds were detected in the peels, 23 in the flesh, 11 in the seeds, and 25 in the leaves. They belong to four groups: 1) flavon-3-ols (quercetin and its derivatives), 2) dihydrochalcones (phloretin and its derivatives), 3) flavan-3-ols (catechin, epicatechin and oligomers), and 4) esters formed between caffeic acid and L-quinic acid (chlorogenic acid). Based on the data presented in this article, the leaves contained the highest measured total polyphenol content (TPGA). The peels contained high amounts of all the major polyphenolic groups mentioned. The apple flesh lacked flavon-3-ols and the seeds flavon-3-ols and flavan-3-ols. In the peels, the major polyphenols were quercetin galactoside (3-342 mg/100 g), procyanidin B1 (18-179 mg/100 g), and (epi)catechin trimer (28-200 mg/100 g); in the flesh chlorogenic acid (77-298 mg/100 g); in the seeds phloridzin (466 mg/100 g in 'Cortland'); and in the leaves chlorogenic acid (147-446 mg/100 g) and quercetin glycosides, especially quercetin rhamnoside (242-350 mg/100 g), quercetin galactoside (39- 334 mg/100 g) and quercetin glucoside (91-321 mg/100 g).Peer reviewe