Tervikliku eluviisi alused. Gaia hariduse käsiraamat

Käesolev Gaia hariduse käsiraamat on põgus pilguheit võimalustele, mida pakub Rahvusvahelise Ökokülade Võrgustiku koolitajate poolt loodud ja Gaia hariduse siht­asutuse poolt edasi arendatud Gaia hariduse õppekava. Elame maailmas, mis muutub kiirelt otse meie silme all. Jõulisemalt kui ei kunagi varem on inimkonnale esitatud väljakutse muutuda targemaks, küpsemaks ning mõistvamaks. Valusate probleemide üleküllus surub peale igast küljest: Maa keskkonna saastumine, väärtusliku pindmise mullakihi kadumine, kõrbete pealetung, kala- ja veevarude vähenemine, erinevate liikide elupaikade hävinemine, liikide väljasuremine jne. Samuti tunnetame kasvavat ebavõrdsust rikaste ja vaeste vahel; perekondade, kogukondade ja isegi tervete rahvuste lahkurebimist; lakkamatut linnastumist, mis viib sotsiaalse võõrandumise, tõrjutuse ning loodusega sideme kaotamiseni; vaimse teadlikkuse ähmastumist; globaalset kliimasoojenemist; bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, uute pandeemiliste haiguste teket jne. Hoolimata kõigist neist väljakutsetest, või pigem isegi nende taustal võimendudes, kerkib üha enam esile inimeste potentsiaali ja teadlikkuse kasv. Inimesed ja kogukonnad üle maailma soovivad võtta teadlikku vastutust oma elukeskkonna loomise ja hoidmise eest nii kohalikul kui ka regionaalsel tasandil. Rahvusvaheline Ökokülade Võrgustik (The Global Ecovillage Network, GEN) on seisukohal, et kõige edukam viis uue jätkusuutliku ühiskonna arendamiseks on uus üleilmne, spetsiaalselt kahekümne esimese sajandi väljakutsete ning võimalustega kohtumiseks kujundatud haridus. Üleilmne Gaia hariduse kogukond koondab vahendeid, oskusi ning teadmisi paljudest jätkusuutliku maailma loomise algatustest ja projektidest. Üheks neist on ökokülad, kus aja jooksul läbiproovitud ideedest on välja kujunenud hästi kohaldatavad ja funktsionaalsed praktilised lahendused nii üksikisiku, kogukonna kui ühiskonna tasandil. Ökokogukondade liikumise üheks käivitavaks jõuks on soov otsida elamise viise, mis tugineksid looduses väljakujunenud suhtevõrgustikele. Teisalt on Gaia hariduse inspiratsiooniallikaks projektid üle maailma, kus rohujuuretasandil luuakse muutusi jätkusuutlikkuse poole. Näiteks üleminekulinnade liikumine, permakultuur, ökosüsteemide taastamise projektid, linnaaedade rajamine, sotsiaalse ettevõtluse levimine, taasühendamise töö jne. Lisaks lähtutakse kohalikest loodusgeograafilistest tingimustest, milles on arenenud piirkonnale omane kultuuriruum, kohapärimus ja loodusega kooskõlas elamise kombestik. Sarnaselt ÜRO säästva arengu eesmärkide omavahelise suhestumise mudeliga on ka Gaia hariduse programmi teemad jagatavad nelja peamise valdkonna alla: ökoloogia, sotsiaalsed suhted, majanduslikud suhted ja maailmavaade/kultuur. Need valdkonnad ehk aspektid, mida on vaja teada ja osata rakendada, on ükskõik millise jätkusuutlikkusele pürgiva elamisviisi aluseks ja katavad terviklikuks seostatuna maailma käsitlust, mida on vaja iga inimese õnneliku elu korraldamiseks. Käesolevas käsiraamatus antakse ülevaade Gaia hariduse neljast aspektist, nende sisust ning tähendustest ja näidatakse, kuidas neid aspekte saab käsitleda huvihariduse kontekstis. Üle maailma kokku kogutud kogemus elu edasiviivatest algatustest ja liikumistest seotakse käesolevas käsiraamatus Eesti taustsüsteemiga. Valdkondade olulise teabe, teooria ja praktika seletavad lahti Eesti kogenud koolitajad. Samuti näidatakse, kuidas nelja valdkonna baasil moodustada õppija jaoks tähenduslik maailmavaateline tervik.Rahastaja: Euroopa regionaalarengu fond TeaMe+ programmi raame

Holocene changes in vegetation composition in northern Europe: why quantitative pollen-based vegetation reconstructions matter

International audienceWe present pollen-based reconstructions of the spatio-temporal dynamics of northern European regional vegetation abundance through the Holocene. We apply the Regional Estimates of VEgetation Abundance from Large Sites (REVEALS) model using fossil pollen records from eighteen sites within five modern biomes in the region. The eighteen sites are classified into four time-trajectory types on the basis of principal components analysis of both the REVEALS-based vegetation estimates (RVs) and the pollen percentage (PPs). The four trajectory types are more clearly separated for RVs than PPs. Further, the timing of major Holocene shifts, rates of compositional change, and diversity indices (turnover and evenness) differ between RVs and PPs. The differences are due to the reduction by REVEALS of biases in fossil pollen assemblages caused by different basin size, and inter-taxonomic differences in pollen productivity and dispersal properties. For example, in comparison to the PPs, the RVs show an earlier increase in Corylus and Ulmus in the early-Holocene and a more pronounced increase in grassland and deforested areas since the mid-Holocene. The results suggest that the influence of deforestation and agricultural activities on plant composition and abundance from Neolithic times was stronger than previously inferred from PPs. Relative to PPs, RVs show a more rapid compositional change, a largest decrease in turnover, and less variable evenness in most of northern Europe since 5200 cal yr BP. All these changes are primarily related to the strong impact of human activities on the vegetation. This study demonstrates that RV-based estimates of diversity indices, timing of shifts, and rates of change in reconstructed vegetation provide new insights into the timing and magnitude of major humandisturbance on Holocene regional vegetation, features that are critical in the assessment of humanimpact on vegetation, land-cover, biodiversity, and climate in the past

Devising a Competence-Based Training Program for Educators of Sustainable Development: Lessons Learned

Over recent decades, education policy has been preoccupied with economic growth while paying insufficient heed to global sustainability challenges. International initiatives to promote education for sustainable development (ESD) have been hampered by a lack of clarity on how to implement this form of education. To address this concern, a Rounder Sense of Purpose (RSP) began as a three-year EU-funded project that set out to develop a practical accreditation model for educators working on ESD. Expert and user opinion was sought through several rounds of structured consultation with over 500 people, chiefly using a Delphi approach, to develop and validate the model. The resulting framework comprises 12 competences, each with three learning outcomes and several underpinning components. This is supported by a range of activities largely reflecting a constructivist pedagogy. A range of assessment techniques have also been piloted within the project although this remains an area for further enquiry. Ultimately, it was decided not to design a single qualification template because defining the award to such a level of detail would make it more difficult to apply across multiple jurisdictions. Partners also felt that such an approach would atomize learning in a way that runs counter to the holistic principles of sustainability. RSP provided a rich learning experience for those involved and has already demonstrated its potential to extend its impact well beyond the original participants