The metallogenesis of the Skorpion non-sulphide zinc deposit, Namibia

Zsfassung in dt. SpracheDie supergene nicht-sulfidische Zink-Lagerstätte Skorpion befindet sich in der südlichen Namib-Wüste, Namibia, ungefähr 40 km nördlich des Orange Rivers. Die Lagerstätte umfasst bei einem Durchschnittsgehalt von 10,6 % Zink 24,6 Millionen Tonnen nicht-sulfidische Vererzung. Im Liegenden des nicht-sulfidischen Erzkörper treten hypogene Buntmetall-Sulfide aus. Die Oxidation des sulfidischen Buntmetall-Protors führte zur Entstehung des supergenen nicht-sulfidischen Erzkörpers durch Nebengesteinsverdrängung sowie in-situ Oxidation. Die nicht-sulfidischen zinkhaltigen Minerale bestehen hauptsächlich aus Saukonit (Zn-Smektit), Hemimorphit und Smithsonit. Darüberhinaus treten Hydrozinkit, Tarbuttit und Chalkophanit auf. Diese formen isomorphe und hypisomorphe Kristalle und füllen inter- und intragranulare Porenräume und Klüfte. Die Wirtsgesteine der Skorpion-Lagerstätte bestehen vorrangig aus spätproterozoischen Meta-arkosen und -subarkosen. Untergeordnet treten felsische Metavulkanite und deren vulkaniklastische Equivalente auf.thesi

Apoptosis regulator BCL-2

Apoptosis (programmed cell death) is required for the removal of infected, damaged or unwanted cells. Inadequate cell death is a major contributing factor to tumorigenesis, while excess cell death contributes to neurodegeneration and autoimmune diseases.Current investigations suggest the mechanisms by which Bcl-2 might prevent cell death. Bcl-2 family members mediate anti-apoptotic signals in a wide variety of human cell systems. Bcl-2 protein family, through its role in the regulation of apoptotic pathways, is possibly related to cancer pathophysiology. This review article discribes some pathways how apoptotic cell death is controlled by this protein family

Paraneoplastiline autoimmuunsus

Paraneoplastilist autoimmuunsust on täheldatud peaaegu kõikide kasvajate korral, kuid selle väljendused ning patogenees on väga varieeruvad. Autoimmuunne kahjustus võib tabada eri elundisüsteeme: tuntakse neuroloogilisi, dermatoloogilisi, hematoloogilisi, reumatoloogilisi ja süsteemseid sündroome. Tekkemehhanismidest eristatakse neoplastilisi tsentraalse immuuntolerantsuse häireid, perifeerse immuuntolerantsuse iseärasusi ning antigeenide avaldumishäireid. Paraneoplastilised sündroomid võivad nii eelneda kui ka järgneda kasvaja diagnoosile või koguni viidata veel avastamata kasvaja paikmele. Autoimmuunsed nähud võivad kaduda või taandareneda põhihaiguse ravi järel, kuid mõnedel juhtudel peab kiiresti alustama immuunsupresseerivat ravi, et vältida pöördumatute kahjustuste teket. Paraneoplastilise autoimmuunsusega patsientidel on kirjeldatud paremat prognoosi võrreldes nendega, kellel sama kasvaja esineb isoleeritult. Arvatavasti peegeldab autoimmuunsus sel puhul tugevamat immuunvastust ka kasvaja enese vastu.Eesti Arst 2017; 96(5):259–26

A Comparison of Open Source Web UI-Frameworks

Kasutajaliidese disain ja kompositsioon moodustavad olulise osa veebirakenduse planeerimisest ja teostusest, kuivõrd sellest sõltub rakenduse aluseks oleva funktsionaalsuse efektiivne kasutamine. Kasutajaliideste raamistikud võimaldavad taaskasutatavate komponentide abil ehitada kiiresti nii lihtsamaid kui ka olemasolevaid komponente kombineerides komplekssemaid kasutajaliideseid. Erinevad raamistikud, lisaks erinevatele tehnoloogiatele ja komponentide valikule, seavad konventsioonide näol raamid arendatavale või planeeritavale rakendusele - seda alates projekti struktuurist kuni ehitusloogika defineerimiseni. Seega ei pruugi olemasolevate toodete hulgast valiku tegemine olla triviaalne tegevus. Eeltoodut arvesse võttes ongi käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks analüüsida kuut levinumat avatud lähtekoodiga raamistikku. Iga raamistiku puhul antakse lühike ülevaade põhilistest tunnusjoontest ja rakendamisvõimalustest ning võrreldakse raamistikku teistega vastavalt väljatöötatud võrdlusmetoodikale. Võrdlemisel tuginetakse raamistike autorite publitseeritud infol ja dokumentatsioonil. Saamaks ülevaadet raamistiku pakutavatest võimalustest ning puudustest, realiseeritakse iga raamistiku funktsionaalsust kasutades testrakendus, mille jõudluse hindamine on ühtlasi üheks võrdlusmetoodika osaks. Võrdluse tulemusena moodustub raamistikest pingerida.Over the last twenty years The World Wide Web has evolved into a stable software application platform. A powerful distribution model and emerging technologies such as WebGL and HTML5, that bridge caps between web and desktop applications, have led to a growing number of developers favoring web as a platform in developing and deploying software. The objective of this thesis was to give a short overview of the benefits of using open-source UI-frameworks in web application development, and to compare six JavaScript based frameworks (Bootstrap, Dojo, YUI, SproutCore, Qooxdoo, Enyo) according to developed methodology with purpose to offer guidance in choosing amongst them. The comparison methodology was put together of ten criteria (learning speed, browser compatibility and support for HTML5 and CSS3, input validation tools, support for integrated development environments, community viability, testing tools, license terms and performance), each graded on the scale of 1 – 10. The sum of these grades constituted as an overall score (range 0 – 100 points) for each evaluated framework. In order to gain deeper insight into frameworks’ advantages and disadvantages a sample application, that also served the purpose of measuring learning speed and performance, was built with every framework

Energie, Umwelt, Klima

Der Energiebedarf der Menschheit zeigt seit etwa 100 Jahren einen exponentiellen Anstieg, der durch die zunehmende Industrialisierung, insbesondere aber durch den ungebremsten Anstieg der Weltbevölkerung verursacht ist: betrug der Weltenergieverbrauch im Jahre 1900 weniger als 1 Mrd. t SKE bei einer Weltbevölkerung von etwa 1 Mrd., so liegt er heute bei 13 Mrd. t SKE, und es leben fast 6 Mrd. Menschen auf der Erde (SKE = Steinkohle-Einheit; 1 t SKE bedeutet den Energieinhalt einer Tonne Steinkohle; alle Primärenergiequellen werden aus Gründen der besseren Vergleichbarkeit im folgenden immer auf diese Energieeinheit umgerechnet). Weltkriege, Wirtschafts- und Ölkrisen konnten diese Entwicklung nur kurzzeitig verzögern, aber nicht grundsätzlich ändern. Angesichts einer unvermindert steigenden Weltbevölkerung und einer zunehmenden, energieintensiven Industrialisierung der Schwellen- und Entwicklungsländer wird der Weltenergieverbrauch weiter steigen. Da der durchschnittliche weltweite Pro-Kopf-Jahresverbrauch seit mehreren Jahrzehnten bei 2 t SKE liegt, das sind umgerechnet 50 kWh je Person und Tag, läßt sich für die nähere Zukunft der Energiebedarf unmittelbar aus der Bevölkerungsentwicklung ableiten. Neben dem Energieverbrauch von 50 kWh pro Person und Tag nimmt sich der tägliche Nahrungsbedarf von etwa 3 kWh je Person und Tag eher bescheiden aus, und es wird deutlich, daß die Bereitstellung von genügend bezahlbarer Energie eine für die Zukunft der Menschheit entscheidende Herausforderung werden wird. Heute und in der voraussehbaren Zukunft werden 90% des Weltenergiebedarfs aus fossilen Primärenergien gedeckt: Erdöl und Erdgas sind mit zusammen 60% beteiligt, während mit Kohle 30% gedeckt werden. An nichtfossilen Primärenergien sind nur die Kernenergie und die Wasserkraft zu erwähnen, andere regenerative Energieformen spielen keine Rolle und können, wie gezeigt werden wird, auch in nächster Zukunft nur marginale Beiträge leisten. Das Dilemma, dem sich die Menschheit gegenüber sieht, wird durch die mit dem fossilen Energieverbrauch verbundene Emission von Schadstoffen verursacht, die im wesentlichen in der Atmosphäre deponiert werden. Während Staub, Schwefel, Stickoxide und einige weitere anthropogene Schadstoffe durch mehr oder weniger aufwendige technische Maßnahmen zumindest teilweise ausfilterbar sind, wird das Verbrennungsprodukt CO ungehindert in die Atmosphäre entlassen. Dort kann es, wie aus der Diskussion in den Medien hinlänglich bekannt ist, über den Treibhauseffekt eine Klimaveränderung und damit eine massive Beeinflussung der Lebensverhältnisse auf der Erde bewirken

Isiku kinnipidamine süüteomenetluses ning selle piiritlemine teistest isiku- või liikumisvabadust piiravatest toimingutest

http://www.ester.ee/record=b4412056~S1*es

Kapillaarnähtused polüesterkiududes

http://www.ester.ee/record=b4618215*es

Kooli innovatsiooni mudelid maakoolide näitel (haridusinnovatsioon Eestis) (KIMA)

Eduko analüüsigrandi toetusel läbi viidud analüüs ""Kooli innovatsiooni mudelid maakoolide näitel"" toimus 01.09.2010 kuni 31.01.2011 nelja Lõuna-Eesti maakonna koolide baasil. Analüüsi eesmärgiks oli: 1) selgitada maapiirkonna koolide näitel, millised on kooli organisatsiooni sisemised ja väliskeskonna tegurid uuenduste algatamisel ja elluviimisel; 2) millised on koolis muutusi soodustavad ja takistavad tegurid; 3) kirjeldada süsteemselt innovatsioonijuhtumeid kahest maapiirkonna koolist