Luu töötlemine lamba sääreluust vilepilli näitel

Bone is one of the many natural materials that can be used to make everyday items. The animal by-products of agriculture can be used to make items inspired by the archaeological finds in Estonia by following the initial form and physiological qualities of the material. In my article, I discuss the qualities of bone as a raw material and processing options, through the example of a flute made of a lamb leg bone. I demonstrate how bone as a craft and consumer material and its processing technology generate and inspire the creation of designs, as well as the links between the natural form of the material and the final product

Efficient parallel algorithms for synthetic aperture radar data processing using large-scale distributed frameworks

Radarsatelliidipiltide töötlemine on märkimisväärse suurusega arvutusülesanne kuna piltide mõõtmed on äärmiselt suured. Hajusarvutust kasutatakse sageli et võimendada algoritme, mis jooksevad ühel arvutil liiga aeglaselt. Kuid on ebaselge, milliseid radaripiltide töötlusalgoritme on võimalik tõhusalt paralleelsetesse keskkondadesse ümber viia ning kuidas neid korrektselt implementeerida. Eelnevad tööd on keskendunud paralleelsele pilditöötlusele kui üldisele arvutusülesandele, kuid unikaalseid radarpiltide omadusi või uuemaid hajusarvutusraamistikke pole käsitletud või on käsitlus keskendunud mõnele üksikule algoritmile. Käesolev töö pakub välja potentsiaalselt paralleliseeritavate radaripiltide töötlusalgoritmide klassifikatsiooni. Iga algoritmide klassi uuritakse enimkasutatavate hajusraamistike ja -failisüsteemide omadustel. Kõige paremini mingeid klasse esindavad algoritmid implementeeritakse konkreetsetel tehnoloogiatel. Klassifikatsioon lihtsustab huvipakkuvate algoritmide võrdlust ja pakub üldisi implementatsioonisamme ning hõlbustab seeläbi hajusarvutuse rakendamist radarsatelliidipiltide töötlusel.Processing radar satellite images is a considerable computing task due to large image sizes. Distributed computing can often be leveraged to speed up algorithms that are too time-consuming on a single machine. It is however unclear which radar image processing algorithms can be efficiently migrated to parallel environments and what is the proper way to implement them. Previous works have concentrated on parallel image processing as a general computing task but either the unique properties of radar images or newer distributed computing frameworks are not considered or only some specific algorithms have been examined. This thesis proposes a classification of radar image processing algorithms that can potentially be parallelized. Each class of algorithms is studied based on the properties of current popular distributed computing frameworks and file systems. Algorithms that best represent their respective classes are implemented using some concrete distributed computing framework. The classification simplifies the gauging of potential algorithms in terms of parallel speedup and provides general implementation steps, thus easing the task of leveraging distributed computing for radar image processing

Third person pronoun forms in Estonian in the light of centering theory

This paper explains the distinctions between the Estonian 3rd person overt pronoun and the zero person marker in spoken narratives. As both forms express the most salient entities in discourse, the saliency criterion cannot distinguish them. The Centering Theory is used to explore if the overt pronoun and zero have different effects on discourse coherence, i.e. whether there is a difference between transition types relating to zero and those signaling the overt pronoun. Additionally, factors such as grammatical role, case and clause type affecting the choice of pronominal forms are studied to supplement results from the Centering analysis. It is hypothesized that the use of the zero form connects to the CONTINUE transition, while the overt pronoun combines with other Centering- based transition types as well. Furthermore, results show that the zero form is more restricted in its usage contexts and signals mainly nominative subjects in main clauses, while the overt form can appear more widely in different linguistic environments

Kontekst ja viitamine: argivestlused, legod ja narratiivid

Käesolev artikkel käsitleb konteksti ja viitamisvahendeid, mis loovad konteksti. Käsitlus põhineb eelkõige kolmel eraldi läbiviidud uurimusel, milles kõigis oli põhitähelepanu algselt suunatud viitamisvahenditele. Vaatleme kontekstualiseerimisvõtteid spontaansetes argivestlustes ja kahes katselises olukorras: katses legoklotsidega, milles üks katsealune ehitab klotsidest maja teise katsealuse juhendamisel, ja pildiseeria põhjal jutustatud narratiivides. Artiklis võrreldakse, mis nendes kolmes kontekstis oli sarnast ja mis erinevat eelkõige vestlustegevuse alguses: tegevuse olemusest märku andmises ja referentide loomises. Kuna üks osa vaadeldavaid narratiive pärineb lastelt, puudutab artikkel mõnevõrra ka erinevate vanuseliste gruppide viitamisstrateegiaid.Context and reference: everyday conversations, Lego blocks and narratives. The article discusses context and context-creating means of reference. It is mainly based on three separate studies, all of which originally concentrated on referential devices. We examine contextualizing techniques in spontaneous everyday conversations and in two experimental situations: in an experiment with Lego blocks where one of the subjects builds a house using Lego blocks while being instructed by the other subject, and in narratives based on a picture sequence. The article compares the similarities and differences between these three contexts, concentrating particularly on the beginning of the conversational activity: signalling the nature of the activity and creating referents. Since some of the narratives are told by children the article also touches briefly the reference strategies of different age groups

Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments

This study reports two experiments that investigate the variation between two Estonian third-person referential devices – zero reference vs. the overt pronoun ta. First, in a speech-restoration paradigm (Experiment 1), we test whether the structure of a reference chain affects referential choice. Second, drawing on Experiment 1, we designed an acceptability judgement task (Experiment 2) to explore a possible systematic variation between zero reference vs. overt pronoun in different sentential configurations (two separated sentences vs. one coordinated sentence). Our findings suggest that sentential configuration affects referential choice. Thus, our study accords with earlier observations that salience-only accounts cannot fully explain referential choice. Furthermore, this study supports the form-specific account of reference, by showing that zero reference is more sensitive to sentential configuration than the overt pronoun. We suggest that along with microstructure and the local coherence effects on referential devices, it is necessary to consider macrostructure and the effect of discourse segmenting on referential devices. Kokkuvõte. Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser: Kolmanda isiku eksplitsiitne pronoomen ja nullviitamine eesti keeles. Tähelepanekuid kahe katse tulemustest. Artiklis analüüsime eesti keele kolmanda isiku nullviitamise ja eksplitsiitse personaalpronoomeni ta vaheldumist ja referentsiaalseid omadusi. Viisime läbi kaks katset. Esimeses katses uurisime, kas valikut nullviitamise ja ta vahel mõjutab viiteahela struktuur ehk see, millised on olnud eelnevad samale referendile osutavad viitevahendid. Teises katses testisime, kas viitevahendi vastuvõetavuse hinnangut mõjutab lausete omavahelise ühendamise viis (kas kasutatakse kaht iseseisvat lauset või üht kahe rindliikmega lauset). Katsete tulemused näitavad, et viiteahela struktuur nullviitamise ja eksplitsiitse pronoomeni valikut üksinda ei mõjuta, vaid on seotud lausungite ühendamisega. Viimane on aga oluline tunnus eraldiseisvana: nullviitamine on tavalisem siis, kui kasutatakse üht rinnastusseoses olevate liikmetega lauset, ta esineb pigem siis, kui kaks (liht)lauset on omavahel punktiga eraldatud. Teisalt mõjutab lausete ühendamise viis eelkõige nullviitamist, samas kui ta kasutus ei näita selle tunnuse suhtes olulisi erinevusi. Siinne uurimus osutab selgelt, et viitevahendite kasutuses peegeldub diskursuse töötluse mitmetahulisus. Lisaks kohesioonisuhetele mõjutab viitevahendi valikut diskursuse üldisem ülesehitus. Seega on siinse uurimuse tulemused kooskõlas mitmefaktorilise ja vormispetsiifilise lähenemisega viitamisele

Viroko neljän kvantiteettiasteen sävelkieli? (1/2)

Is Estonian a language with four contrastive quantity degrees and four tones? (englanti

El método comunicativo y el método integral como la parte de la práctica de la enseñanza de las fórmulas rutinarias.

http://tartu.ester.ee/record=b2655316~S1*es

Use of IT Solutions to Make HD Forest AS Support Services More Effective

Käesolevas töös on kirjeldatud HD Forest ASi poolt kasutatavaid olulisi tarkvarasüsteeme ja nende vahelisi seoseid ning andmevooge. Seejärel on välja toodud töömahukamad abiprotsessid ja hinnatud aja- ja rahakulu nende protsesside teostamiseks ning uuritud tarkvarasüsteemide vahelise andmevahetuse arendamise võimalusi. Lõpetuseks on arutletud andmevahetuse arendamise otstarbekuse üle ja tehtud ettepanekuid tarkvarasüsteemide vahel andmete liikumise automatiseerimiseks.This paper describes the important software systems used by HD Forest AS and their data flows. Subsequently, more labor intensive support processes and estimated time and money costs for implementing these processes and the possibilities for developing data exchange between software systems studied have been outlined. Finally, there has been discussion of the feasibility of developing data exchange and proposals for automating the flow of data between software systems

Luust esemed: toormaterjal, töötlemistehnoloogiad ja tootearendus

Loov-eksperimentaalses uurimistöös käsitletakse arheoloogilist luust esemete leiumaterjali kui inspiratsiooniainest käsitööettevõtjale, uuritakse toormaterjali hankimise võimalusi, viiakse läbi eksperimente luutöötlemise etappide optimeerimiseks ja arendatakse tooteartiklid. Luumaterjal käsitöölise ja loomeinimese vaatenurgast on sillaks mineviku ja oleviku vahel, sest see materjal eksisteerib meie kõrval tänapäeval samasugusel kujul nagu aastatuhandeid tagasi. See on alternatiivmaterjal, mida on võimalik kasutada tänapäevases tootearenduses teiste looduslike materjalide kõrval nagu vill, nahk, puit, kivi, savi. Tänapäeva põllumajandusettevõtete lihakäitlejatel tekivad loomsed kõrvasaadused, mis ei ole inimtoiduks kõlbulikud, nende materjalide hulka kuuluvad ka loomade luud. Sellise materjali looduslikku algvormi ära kasutades on võimalik luua esemeid, mis rikastavad ja arendavad ettevõtlust maapiirkondades ja annavad põllumajanduse kõrvalsaadustele majandusliku väärtuse. Eksperimentaaltehnoloogiad võimaldavad optimeerida tööetappe ja leida lahendusi säästvale materjalikasutusele. Üha trendikamaks muutuv säästlik mõtteviis ja tendents keskkonnasõbraliku tootmise suunas muudab teema aktuaalseks. Uurimistöö annab panuse loome- ja arendustöösse põllumajandusjäätmetele alternatiivse ning säästva kasutuse leidmiseks.http://tartu.ester.ee/record=b2653820~S1*es