Telomeeride keskmise pikkuse hindamine teise generatsiooni sekveneerimisandmetest

Telomeerid on korduvad järjestused kromosoomide otstes, mis kaitsevad kromosoome. Telomeeride pikkusega on seostatud mitmesuguseid haigusi ning inimese üldist tervislikku seisundit. Teise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiate hinna alanemine on viinud tekitatavate andmemahtude hüppelise suurenemiseni. Seetõttu on oluline nende andmete töötlemiseks kiirete ja üldiste meetodite olemasolu. Uurimistöö eesmärk on leida meetod ja arendada vahendid teise põlvkonna sekveneerimisandmetest telomeeride pikkuse määramiseks. Eesmärgi saavutamiseks kastutatakse k-mer põhist metoodikat. Töö käigus arendati välja tööriist suure hulga sekveneerimisandmete töötlemiseks ning esitleti k-mer põhist meetodit sekveneerimiskatvuse ja telomeeride keskmise pikkuse määramiseks

Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade.

Ülevaade sisaldab õpikäsituse ja sellega seotud konstruktide sisu ning mõjurite esitust, õpikäsituse asetamist laiemasse kooliuuenduse konteksti ning ka selle empiirilise mõõtmise alase kirjanduse ülevaadet. Kirjanduse ülevaade koosneb kolmest osast. Esimeses on vaatluse all kooliuuenduse taust – selle mõjufaktorid, debatt traditsioonilise ja konstruktivistliku õpikäsituse vahel, muutuste hariduspoliitiline kontekst. Teises osas kirjeldatakse õpikäsituse muutumissuundi – liikumist koostöise õppimise ja õpetamise, autonoomiat toetava õpetamismudeli ning kaasava juhtimise suunas. Kolmas osa on pühendatud õpikäsituse hindamisele ja mõõtmisele. Kokkuvõttes pakutakse välja arusaam õpikäsitusest, panduna laiemasse koolikultuuri konteksti

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja seekordne erinumber keskendub õppekavateooria ja -praktika ning õppekava arendamise ja rakendamise küsimustele. Käsitlemist leiavad nii õppekava üldprobleemid ja arengulugu kui ka teemad, mis on seotud konkreetsete ainevaldkondade või erialade õppekavadega. Õppekava kui kooli õppetööd enim reguleeriv dokument on rohkem kui sajandi vältel olnud oluline uurimisvaldkond paljudes maades, sealhulgas Eestis. Erinumbris avatakse nii üldhariduskooli kui kõrghariduse õppekava küsimusi, esindatud on lai valik haridusasutusi Eestist ja Soomest. Pidevalt muutuv hariduselu eeldab õppekava uurijatelt ühtaegu nii rahvusvahelisel tasemel teadustööd kui igapäevast kursisolekut kodumaise hariduspraktikaga. Erinumbris põimuvad ajalugu, olevik ja tulevik, samuti õppekavauuringutele eripärane ning haridusmõtlemisele üldomane

Eessõna

Eesti Haridusteaduste Ajakirja vabanumbri esimesed artiklid keskenduvad õpetajahariduse ja täiskasvanuhariduse temaatikale. Seejärel saab lugeda uuringuid alusharidusest, õppevara valikust ja väärtuskasvatusest. Ühine joon, mis läbib pea kõiki avaldatud artikleid, on keskendumine eelmise erinumbriga sarnaselt õpetajatele-õppejõududele, nende tegevusele ning professionaalsele arengule. Samuti on esindatud üks viimaste aastate enim kirgi küttev teema – kaasav haridus. Vabanumber lõppeb tavapäraselt raamatututvustusega – Tiiu Kuurme tutvustab oma ülevaates "Kasvatus üleilmsete kriiside ajastul" Soome kasvatusfilosoofi Veli-Mati Värri 2018. aastal Soome parima teadusraamatu preemia saanud raamatut "Kasvatus ekokriisiin aikakaudella"

Õpetaja professionalismi võimalikud tulevikustsenaariumid aastaks 2035

Kiired üleilmsed muutused mõjutavad õpetajatööd ja -ametit. Artikli eesmärk on selgitada võtmetegurid, mis mõjutavad ootusi õpetaja professionaalsusele, ning konstrueerida tulevikustsenaariumid 2035. aastani, et tuua esile võimalikud alternatiivsed arengurajad ja neile suundumist mõjutavad võtmetegurid üldhariduse kontekstis. Stsenaariumide peamine funktsioon pole ennustamine, vaid pigem püüd tulevikku ennetada, ärgitades selle üle arutlema ning hariduspoliitika strateegilisel planeerimisel võimalike  tulevikuteedega arvestama. Stsenaariumimeetod põhineb tuleviku võtmetegurite valikul, nende vastastikuse mõju analüüsil ja stsenaariumide lugude koostamisel. Stsenaariumide aluseks valitud õpetaja töökeskkonda oluliselt mõjutavad võtmetegurid on võimalikud muutused õpetajate ametisse sisenemisel ja alternatiivsed haridustehnoloogia arengutendentsid. Nende kahe dimensiooni alusel on visandatud neli võimalikku õpetaja professionalismi stsenaariumi: "digitark arengusuunaja", "tehnoloogiakaubamaja instruktor",  "biheivioristlik tööampsutaja" ja "arenguline paradoks".  Summar

2006) The Phonology of Japanese /R/: A Panchronic Account. Ms., de Recherche en Syntaxe et Sémantique à

The aim of this study is to understand how /r / emerged and developed in Proto-Japanese, and how the conditions of its emergence shed light on its present phonological behavior. The paper first offers a review of the phonetic, phonological and morphophonological characteristics of /r / in Japanese, through examination of a large array of empirical evidence. The picture that emerges is that of an unmarked, phonologically empty segment, confirming a number of previous studies, in particular that by Mester and Ito (1989). I argue that /r / primarily developed in Japanese as a default, epenthetic consonant in the intervocalic position within the morphological domain of a stem and its affixes, through an « Emergence of the Unmarked » mechanism before becoming a fully contrastive phoneme later on by virtue of a phonologization process. A formal account of this proposal within the framework of Optimality Theory is offered. It is shown that the phonological content of /r / is acquired due to the application of well-formedness constraints (ONSET, ALIGN, MAXIO, DEPIO) as well as that of two sets of markedness constraints (FEATURAL AGREEMENT and HARMONY SCALE), which ensure that the null input is mapped to the least marked output in terms of phonological features. Keywords

A contribution to the phylogeny of Albanian Agathylla (Gastropoda, Clausiliidae): Insights using morphological data and three mitochondrial markers

In the present study, we revised Albanian Agathylla, combining the traditional shell morphological approach with a phylogenetic reconstruction based on three mitochondrial DNA markers (COI, COII and 16S rRNA). From the faunistic perspective, Albania was an almost completely unexplored country until the end of the 1990s. Following recent intense field sampling activity in Albania, the number of known Agathylla populations has increased, providing an opportunity to investigate how additional material can contribute to the resolution of the taxonomy of the Albanian Agathylla species. Newly discovered populations indicate greater morphological variability than previously recorded and highlight the presence of various other character state combinations. Based on these findings, we argue that only two Agathylla taxa occur in the region, namely A. neutra and A. biloba. Due to apparent morphological differences, they are still treated as distinct species, but high intraspecific morphological variability makes it unjustifiable to delimit subspecies. The molecular phylogeny indicates a close relationship between A. neutra and A. biloba, but could neither confirm nor refute their reciprocal monophyly, so their possible conspecificity requires further evaluation. © 2013 © The Author 2013. Published by Oxford University Press on behalf of The Malacological Society of London, all rights reserved

Author manuscript, published in "JSM 2010 Journées Sémantique et Modélisation Conference on Semantics and Formal Modelling, Nancy: France (2010)" On the compositionality of temporal locating adverbial modification

Semantic puzzles raised by temporal locating adverbials —e.g., ce soir-là (that evening), à huit heures (at eight), pendant la réunion (during the meeting), deux jours plus tard (two days later) — have been less focused on than those involving temporal quantificational or duration adverbials —à toutes les réunions (during every meeting), en une heure (in one hour) [13, 15, 9]. But these adverbials, whose semantics amounts to the location of a single eventuality with respect to a time or another eventuality, are involved in phenomena apparently jeopardizing the compositionality of adverbial modification. In this paper, we focus on French data for which we propose an account in Segmented Discourse Representation Theory (SDRT [1]). The compositionality issue we are interested in here appears for our approach to locating adverbials, which assumes that the location relation is contributed by the adverbial itself [3, 18]. This is against the standard view of, e.g., [12, 14, 17] which assumes that the adverbial simply qualifies a temporal referent systematically introduced along with the location relation by the tense. The standard approach is unable to grasp the semantics of those locating adverbials that involve distance and other temporal relations than simple inclusion. It also cannot account for the fact that temporal NPs such as that evening, monday, the following day are referentia

Author manuscript, published in "International Conference on Human-Computer Interaction in Aerospace (HCI-Aero), Brussels:

Natural Language Processing (NLP) tools for the analysis of incident and accident report