Varane keelekümblus: õppekava eesmärkide saavutamine lapsekeskse lähenemise aspektist

PROJEKT Keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmidus ja -jõudlus I kooliastmesKäesolev aruanne (Varane keelekümblus: õppekava eesmärkide saavutamine lapsekeskse lähenemise aspektist) on koostatud projekti (Keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmidus ja -jõudlus I kooliastmes) raames teadusuuringuna, mis viidi läbi aastatel 2007 – 2011. Aruandes esitletud tulemused võimaldavad paremini aru saada, kuidas keelekümblusprogrammi rakendamine lasteaedades ning koolides on kaasa aidanud õppekava eesmärkide saavutamisele ja saavutatusele. Aruandes esitletud tulemustest võiks kasu olla õpetajate koolitajatele, koolijuhtidele ja õpetajatele, lasteaiajuhatajatele ja õpetajatele ning lapsevanematele

Флора Эстонской ССР. 9

„Eesti NSV floora“ IX köide alustab üheiduleheliste klassi käsitlemist. Käesolevas köites esitatakse neist 3 seltsi — konnarohulaadsed, liilialaadsed ja orhideelaadsed — kokku 154 liiki 56 perekonnast. Peale Eesti NSV spontaanse floora liikide ja mõne tulnuktaime leiavad siin käsitlemist ka levinumad ilutaimed, millised valdavad meil liilialiste, amarülliliste ja võhumõõgaliste sugukonnas. Materjali esitamisel ja köite vormistamisel on järgitud sellele koguteosele omaseid tavasid. Käesoleva köite koostamisest võtsid autorid osa järgnevalt: konnarohulised — Karl Eichwald, bioloogiadoktor, end. TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri professor; luigelillelised — Erich Kukk, bioloogiakandidaat, TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri dotsent; kilbukalised ja näkirohulised — Elli Lellep, end. TRÜ Botaanikaaia juhataja; rabakalised ja õisluhalised — Linda Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vaneminsener; penikeelelised — Aime Mäemets, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur; heinmudalised, haneheinalised ja meriheinalised — Tiiu Trei, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; liilialised — Haide Rebassoo, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; amarüllilised ja võhumõõgalised — Silvia Talts, bioloogiakandidaat, end. ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur; loalised — Rein Sander, Elva Metsamajandi puukooli juhataja; Linda Viljasoo, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vaneminsener; käpalised — Vilma Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur. Taimede joonised ja levikukaardid joonistas ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi kunstnik Guara Muuga. Köite toimetas Vilma Kuusk

Kalakasvatusliku taastootmise programm : programm "Riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmine (2002-2010)"

TäistekstKäesolev programm on Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt käskkirjaga nr 352, 06.05.2002 kinnitatud juhend kalakasvatusliku taastootmise riikliku poliitika elluviimiseks Eestis, mis käsitleb kõigi praegu või eeldatavasti lähemas tulevikus Eesti veekogudesse asustatavate kalade taastootmise põhimõtteid ja näitab ära kaitset vajavate (ohustatud) kalade taastootmise riikliku finantseerimise prioriteedid ning kalapüügivõimaluste laiendamiseks vajalike kalade asustamiste toetamise prioriteedid. Programmis toodud asustusmahud ja kohad on soovituslikud ja lähtuvad 2001. aastal prognoositud reaalsetest võimalustest.Taustanalüüs. Kalavarud on tähtis taastuv loodusvara, mille kasutamine peab olema kooskõlas nii rahvusvaheliselt kui Eestis heaks kiidetud säästva arengu põhimõtetega. Eesti säästva arengu seadus sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärgiks on tagada inimest rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid elukeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kalade arvukuse säilitamise või suurendamise põhimõttelised võimalused on: 1) püügi reguleerimine kalapüügieeskirjas määratud piirangutega (keeluajad ja -piirkonnad, lubatud püünised ja alammõõt jne) ja püüniste arvu või kalakoguse limiteerimisega; 2) elukeskkonna (eeskätt sigimisvõimaluste) kaitse, parandamine või taastamine; 3) kalakasvatuslik taastootmine (kalakasvandustes üleskasvatatud noorkalade asustamine veekogudesse, edaspidi lühendatult taastootmine). Viimane on kulukas tegevus, mis eeldab pikaajalist planeerimist ja otstarbekuse analüüsi. Kalade kaitsemeetmed on sätestatud mitmetes õigusaktides ja dokumentides. Loodusliku mitmekesisuse kaitse huvides on Eestis vastu võetud mitmeid programme, mis puudutavad ka kalu. Igakülgsete kaitsemeetmete väljatöötamine jätkub seoses Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse poliitika harmoniseerimisega. Tehistingimustes peetud loomade loodusesse laskmine (seega ka kalade asustamine kalakasvandustest) toimub loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse § 19 järgi keskkonnaministri poolt kinnitatud programmi alusel. Käesolevas programmis on koondatud tähelepanu ohustatud ja majanduslikult kasutatavate kalaliikide arvukuse suurendamisele kalakasvatusliku taastootmise kaudu. Eesti 74 kalaliigist (Saat, 1992) on 8 inimtegevusest ohustatud (neist 4 on looduskaitse all), veel 4 liigi arvukus oleneb tugevasti inimtegevusest. Osa ohustatud liikidest on samal ajal kalanduslikult tähtsad ja neid püütakse pidevalt. Eestis on ka 7 liiki Euroopa Liidus (EL loodusdirektiivi alusel) ohustatuks loetud ja kaitstavaid kalu (sh kolm sõõrsuuliiki), mis on meil kas harva esinevad eksikülalised või pole siin otseselt ohustatud. Kalavarude suurendamiseks ja püügivõimaluste loomiseks taastoodetakse või on toodetud 5 mitteohustatud liiki. Majanduslikult kasutatavate veeorganismide hulka kuulub peale kalade ka inimtegevusest ohustatud jõevähk, mistõttu sellekohaseid probleeme käsitletakse käesolevas dokumendis koos kaladega. Sellise mitmekesisuse tõttu tuleb vaadelda Eestis riiklikku kaitset ja taastootmist vajavaid kalaliike rühmadena, mille suhtes rakendatavad meetmed ja riikliku toetamise vajadus on erinevad. Forelli ja siia liigisiseseid vorme käsitletakse nende ökoloogia erinevuste tõttu eraldi

Akne ravi isotretinoiiniga suvekuudel

Isotretinoiin (Roaccutane®) on ravim, mida kasutatakse raske akne raviks. Ravimi kasutamine suvekuudel on siiani olnud problemaatiline selle võimalike kõrvaltoimete – ülitundlikkus valguse suhtes ja foto allergilised reaktsioonid – tõttu päikesekiirguse mõjul. Seni tehtud uuringud on lõppenud järeldu sega, et suurenenud tundlikkus päikese suhtes ei ole fotoallergiline reaktsioon, vaid mitte klassikaline fototoksiline reaktsioon, mille korral tekib toksiline rakukahjustus ja hilisemat allergiseerumist ei toimu ning mille sagedus on 5–12%. Käesolevas töös uuritud isotretinoiini kõrval toimena kirjeldatud fototoksiliste reaktsioonide esinemis sagedus Eestis suvekuudel oli 4,3%. Eesti Arst 2006; 85 (4): 301–30

Improvement of pain related self management for oncologic patients through a trans institutional modular nursing intervention: protocol of a cluster randomized multicenter trial

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>Pain is one of the most frequent and distressing symptoms in cancer patients. For the majority of the patients, sufficient pain relief can be obtained if adequate treatment is provided. However, pain remains often undertreated due to institutional, health care professional and patient related barriers. Patients self management skills are affected by the patients' knowledge, activities and attitude to pain management. This trial protocol is aimed to test the SCION-PAIN program, a multi modular structured intervention to improve self management in cancer patients with pain.</p> <p>Methods</p> <p>240 patients with diagnosed malignancy and pain > 3 days and average pain ≥ 3/10 will participate in a cluster randomized trial on 18 wards in 2 German university hospitals. Patients from the intervention wards will receive, additionally to standard pain treatment, the SCION-PAIN program consisting of 3 modules: pharmacologic pain management, nonpharmacologic pain management and discharge management. The intervention will be conducted by specially trained oncology nurses and includes components of patient education, skills training and counseling to improve self care regarding pain management beginning with admission followed by booster session every 3rd day and one follow up telephone counseling within 2 to 3 days after discharge. Patients in the control group will receive standard care.</p> <p>Primary endpoint is the group difference in patient related barriers to management of cancer pain (BQII), 7 days after discharge. Secondary endpoints are: pain intensity & interference, adherence, coping and HRQoL.</p> <p>Discussion</p> <p>The study will determine if the acquired self management skills of the patients continue to be used after discharge from hospital. It is hypothesized that patients who receive the multi modular structured intervention will have less patient related barriers and a better self management of cancer pain.</p> <p>Trial Registration</p> <p>ClinicalTrials NCT00779597</p